InfoHub Logo

Taqyryby: «Eńbek bárin de jeńbek» (Otbasyndaǵy eńbek tárbıesi týraly)
Maqsaty: Eńbek - adamgershilik qundylyǵy týraly túsinikterin keńeıtý, eńbektiń adam ómirindegi máni týraly túsinik berý, eńbek etýge degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatý, damytý, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Kútiletin nátıje:
- Eńbek etý, eńbektiń máni týraly túsinikteri keńeıedi;
- Eńbek etýge degen qyzyǵýshylyǵy oıanady;
- Eńbeksúıgishtikke tárbıelenedi;
- Eńbekti qurmetteýge úırenedi;
- Uqyptylyq, eńbekqorlyq, eńbek etý daǵdysy qalyptasady.
Kórnekilikter: Slaıd, naqyl sózder, «Oqýshylar shyǵarmashylyǵynan» - sýretter, kórme, oıynǵa qajetti qural - jabdyqtar.
Muǵalimniń kirispe sózi.
Qazaq halqynyń dástúrli tálim - tárbıe berý júıesinde jas kezinen bastap balany eńbekke, belgili bir kásipke baýlyǵan. Jalqaý, erinshek, jatyp isher aramtamaq bolma, eńbek et, ata - anańa qolqanat bol degendi balanyń sanasyna quıyp otyrǵan. Árbir jas bala “Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı” degen maqal rýhynda tárbıelengen. Al, sizder qalaı oılaısyzdar, «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı» degen maqaldyń maǵynasy qalaı, qalaı túsindirer edińder? «Baqyttyń kilti eńbekte» degendi qalaı túsinesińder? (Oqýshylar maqaldyń maǵynasyn ashady)
Olaı bolsa bizdiń búgingi tárbıe saǵatymyz eńbek týraly bolmaq.

Oqýshylar 2 topqa bólinedi. «Eńbek» jáne «Týǵan jer» Oqýshylarǵa eki túrli taqyrypta maqal - mátelder jazylǵan paraqshalar úlestiriledi, ár oqýshy soǵan sáıkes óz tobyn anyqtap oryndaryna otyrady. Toptarǵa tapsyrmalar beriledi. «Kim kóp biledi?» eńbek týraly maqal - mátelder jazyp, onyń maǵynasyn túsindiredi. Oqýshylar maqal - mátel jazyp jatqanda ata - analar otbasyndaǵy bala eńbegi týraly aıtyp beredi.
Eńbek týraly maqal - mátelder:

Eńbegine qaraı — qurmet,
Jasyna qaraı — izet.

Eńbek er atandyrady.

Eńbek erlikke jetkizer,
Erlik eldikke jetkizer.

Eńbek etken — muratqa jetken.

Eńbek etpeı elge ókpeleme,
Egin ekpeı jerge ókpeleme.

Eńbekker uıqydan shırap turady,
Erinshek uıqydan qırap turady.

Áliń barda eńbek et, eńkeıgende emersiń.

Erdiń atyn eńbek shyǵarady.

Baqyt kilti eńbekte.

Eńbek shıratady,
Ómir úıretedi.

Mańdaıy terlemegenniń
Qazany qaınamaıdy.

Erinshektiń erteńi bitpes,
Jeńiltektiń selteńi bitpes.

Eńbek etseń erinbeı,
Toıady qarnyń tilenbeı.

Mynadaı suraqtarǵa jaýap alý:
- Balańyz otbasyndaǵy sharýalarǵa kómektese me?
- Balańyzdy úı sharýasyna jumsaǵanda onyń jas ereksheligin, áliniń jetip - jetpeıtinin eskeresiz be?
- Jalpy balany neshe jastan bastap eńbekke aralastyrýǵa bolady?
- Qandaı sharýalar isteıdi?
- Balańyzdy eńbekke qalaı jumsaısyz, qalaı aralastyrasyz?
- Balany siz jumsaǵanda óz erkimen qulshyna kirisip kete me, álde zorlap jumsaısyz ba?
- Balańyzǵa jumys tapsyrarda «eger de osy jumysty bitirseń bir nárse alyp beremin» dep onyń eńbegin satyp alasyz ba? t. b.
Oqýshylarǵa berilgen tapsyrma boıynsha olardyń qanshalyqty maqal - mátelder biletini jáne maǵynasyn ashyp aıtýy tyńdalady.
Endi mekteptegi eńbek tárbıesine toqtalaıyq. Mekteptegi eńbek sabaǵy, senbilik jumystary týraly aıtylady.

Batys Qazaqstan oblysy,
Bókeı ordasy aýdany, Saıqyn aýyly,
M - S. Babajanov atyndaǵy JOBBM
Eleýsınova Nurgúl Qanatbaıqyzy
Eńbek bárin de jeńbek (Otbasyndaǵy eńbek tárbıesi týraly) júkteý