- 05 naý. 2024 03:12
- 280
Eńbektiń nany tátti
Ana tili 3 synyp.
Sabaqtyń taqyryby: Eńbektiń nany tátti
Maqsaty: Adam eńbegin baǵalaı bilýge, nannyń dastarqanǵa qalaı keletinin, oǵan kóptegen adamdardyń eńbek sińiretinin túsinedi, eńbek adamdaryn syılaı bilýdi úırenedi; oqýshylardy mánerlep oqı bilýge mashyqtanady.
Kórnekiligi : Sýretter, maqal - mátelder t. b.
Barysy.
Tynyshtyq sáti.
Jan - jaǵyna nur shashyp
Araılap jarqyn tań atsa,
Jer betinde jaıqalyp,
Kógerip ósse kók maısa,
Júregim jylı bastaıdy.
Oralǵanda sapardan
Aldymnan jaqyn jan shyqsa,
Kezdeskende dostarym
Qushaǵyn maǵan keń ashsa,
Júregim jylı bastaıdy
Oılanaıyq, pikirleseıik!
- Balalar, eńbek sózin estigende oılaryńa ne keledi?
Adamnyń eńbegi - sanaly eńbek, oǵan óziń de mysal keltirip aıtýyńa bolady.
Tirshilik úshin aýadaı qajet, onsyz bir kún de ómir súrýge bolmaıdy. Zattyń bárin adam balasy óz qoly, óz eńbegimen jasaıdy. Adam óz qolymen jasaıtyn eńbegi ári sarqylmas jigerimen qudiretti.
Adam erinbeı eńbek etý arqyly qýanyshqa, shattyqqa bólenedi. Eńbeksúıgishtik, eńbekqorlyq jáne eńbekti baǵalaı bilgen adam ómirde qurmetke bólenedi.
Oqyp úıreneıik! «Eńbekpen tapqan tıyn»
Jaǵdaıattardy taldaý
Tapsyrma: Eńbek túrlerin ata
Dáıeksóz
Sergitý sáti
Bolaıyqshy osyndaı.
Sózi men áni – A. Meńjanovaniki.
Jaqsy bala eńbekshil,
Er azamat bolady.
Qıyndyqty jeńip kil,
Qushaǵy gúl tolady.
Eńbekshil osyndaı,
Bolaıyqshy, dosy - aı!
Taza bala muntazdaı,
Súısinedi qaraǵan,
Uqypty dep bul qandaı,
Jaqsy kórer bar adam.
Sahnalaý «Qaıdan eldiń baýyrsaq?»
Dáptermen jumys
«Eńbek - baqyt bastaýy»
Eńbek qoǵamy N. Nazarbaev týraly
Tynyshtyq sáti
Eńbek
Jasampaz tórdi túletip,
Jańǵyrtqan qaıta myń ret.
Shóleıtti jerdi gúl etip,
Jaıqaltqan men bir qudiret.
Bári de meniń jeńisim,
Zeınetim, demek jemisim.
Shalqyǵan astyq — kenishim,
Yrysty beıbit el úshin!
Shattyqtyń ánin terbetken,
Kóresiń meni jer - kókten,
Erliktiń týyn órletken,
Órkendep ǵalym eńbekpen.
Sondyqtan oılap erteńdi,
Súıip ós maǵan tabyn da.
Eńbekpen ómir órkendi,
Eńbekpen keler baǵyń da.
Bilim tereń teńiz be,
Bilim, eńbek egiz be?
Rýhanı azyǵym –
Osy ekeýi deńiz de.
Deıdi atam «Bilimdi
Eńbekpenen sen izde!»
Eńbek etsem, erteńgi
Baqytyma senemin!
Maqsatyma jetkizer
Ýaqytyma senemin!
Muǵalim: Nýgmanova Gýlnar Esbergenovna
Eńbektiń nany tátti júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Eńbektiń nany tátti
Maqsaty: Adam eńbegin baǵalaı bilýge, nannyń dastarqanǵa qalaı keletinin, oǵan kóptegen adamdardyń eńbek sińiretinin túsinedi, eńbek adamdaryn syılaı bilýdi úırenedi; oqýshylardy mánerlep oqı bilýge mashyqtanady.
Kórnekiligi : Sýretter, maqal - mátelder t. b.
Barysy.
Tynyshtyq sáti.
Jan - jaǵyna nur shashyp
Araılap jarqyn tań atsa,
Jer betinde jaıqalyp,
Kógerip ósse kók maısa,
Júregim jylı bastaıdy.
Oralǵanda sapardan
Aldymnan jaqyn jan shyqsa,
Kezdeskende dostarym
Qushaǵyn maǵan keń ashsa,
Júregim jylı bastaıdy
Oılanaıyq, pikirleseıik!
- Balalar, eńbek sózin estigende oılaryńa ne keledi?
Adamnyń eńbegi - sanaly eńbek, oǵan óziń de mysal keltirip aıtýyńa bolady.
Tirshilik úshin aýadaı qajet, onsyz bir kún de ómir súrýge bolmaıdy. Zattyń bárin adam balasy óz qoly, óz eńbegimen jasaıdy. Adam óz qolymen jasaıtyn eńbegi ári sarqylmas jigerimen qudiretti.
Adam erinbeı eńbek etý arqyly qýanyshqa, shattyqqa bólenedi. Eńbeksúıgishtik, eńbekqorlyq jáne eńbekti baǵalaı bilgen adam ómirde qurmetke bólenedi.
Oqyp úıreneıik! «Eńbekpen tapqan tıyn»
Jaǵdaıattardy taldaý
Tapsyrma: Eńbek túrlerin ata
Dáıeksóz
Sergitý sáti
Bolaıyqshy osyndaı.
Sózi men áni – A. Meńjanovaniki.
Jaqsy bala eńbekshil,
Er azamat bolady.
Qıyndyqty jeńip kil,
Qushaǵy gúl tolady.
Eńbekshil osyndaı,
Bolaıyqshy, dosy - aı!
Taza bala muntazdaı,
Súısinedi qaraǵan,
Uqypty dep bul qandaı,
Jaqsy kórer bar adam.
Sahnalaý «Qaıdan eldiń baýyrsaq?»
Dáptermen jumys
«Eńbek - baqyt bastaýy»
Eńbek qoǵamy N. Nazarbaev týraly
Tynyshtyq sáti
Eńbek
Jasampaz tórdi túletip,
Jańǵyrtqan qaıta myń ret.
Shóleıtti jerdi gúl etip,
Jaıqaltqan men bir qudiret.
Bári de meniń jeńisim,
Zeınetim, demek jemisim.
Shalqyǵan astyq — kenishim,
Yrysty beıbit el úshin!
Shattyqtyń ánin terbetken,
Kóresiń meni jer - kókten,
Erliktiń týyn órletken,
Órkendep ǵalym eńbekpen.
Sondyqtan oılap erteńdi,
Súıip ós maǵan tabyn da.
Eńbekpen ómir órkendi,
Eńbekpen keler baǵyń da.
Bilim tereń teńiz be,
Bilim, eńbek egiz be?
Rýhanı azyǵym –
Osy ekeýi deńiz de.
Deıdi atam «Bilimdi
Eńbekpenen sen izde!»
Eńbek etsem, erteńgi
Baqytyma senemin!
Maqsatyma jetkizer
Ýaqytyma senemin!
Muǵalim: Nýgmanova Gýlnar Esbergenovna
Eńbektiń nany tátti júkteý