Mamandyǵym maqtanyshym atty ashyq tárbıe saǵaty
«Eń qıyn mamandyq – adam bolyp qalý» Hose Hýlıan Martı
Taqyryby: «Mamandyǵym maqtanyshym» atty ashyq tárbıe saǵaty
Maqsaty:
Bilim alýshylardy óz mamandyq maıtalmandarymen kezdestire otyryp, pikir alysýǵa, elektromonter mamandyǵyna júıeli kózqaras qalyptastyrýǵa, elektromonter mamandyqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrýǵa, sol jolda tıanaqty da, sanaly bilim alýǵa degen umtylysty oıatýǵa baǵyt berý. Olardy óz pikirin erkin aıtýǵa, basqanyń pikirin syılaı bilýge, júıeli oılaýǵa baýlý. Elektromonter mamandyǵynyń mańyzy týraly túsinik qalyptastyrý
Keshtiń baǵdarlamasy:
1. Kirispe sóz.
2. Qonaqtardy tanystyrý..
3. Suraq bizden – jaýap sizden (qonaqtarmen pikirlesý)
4. Qonaqtarǵa syı.
5. Qorytyndy.
1. Kirispe sóz
1 – júrgizýshi: Kesh jaryq, qurmetti ustazdar, stýdent jastar! Barshańyz da búgingi «Mamandyǵym maqtanyshym» atty kezdesý keshine qosh keldińizder!
Mynaý kóp salaly ómirde mamandyqtyń túri kóp. Árıne tańdaý jasaý ońaı emes. Eńbastysy – adam eńbekke qabiletti, zeıindi bolýy qajet jáne onyń mamandyǵy ózi ósken ortaǵa mańyzdy, baǵaly úles qosatyndaı bolýy shart. Óz isine senimdi, durys tańdaǵan adam ǵana jetistikke jetedi. Adam eńbeginen qýanyshyn taba bilse, boıyna jańa kúsh qosylyp, eńbekke degen shabyty arta túsedi. Zor yqylas, shabytpen istegen is – tabys bıigine jetkizetin qanat. Abaı atamyz aıtqandaı: «Nege arnalsań, sony iste» dep, qashanda adam ómirden ornyn óz tańdaýymen aınalysqan jón.
2 - júrgizýshi: Álemde 50 myńǵa jýyq mamandyq bar eken jáne jyl saıyn oǵan 500 – ge tarta jańa túri qosylyp otyrady eken. Olardyń ishinen ózimizge qajettisin elektromonter mamandyǵyn tańdadyq. Bul rette búgin bizge óz oılarymen bólisip, tyń pikirleri men aqyl – keńesin aıtýǵa shaqyrýly qonaqtarymyz kelip otyr. Búgin bizde qonaqta osy mamandyqtyń maıtalmandary dep aıtsaq ta artyq bolmas. Sonymen qurmetti qonaqtardy tanystyrýǵa ruqsat etińizder.
2. Qonaqtarmen tanystyrý
1. «Qyzylorda sý júıesi»memlekettik komýnaldyq kásipornynyń bas energetıgi – Narıkbaev Baqytjan Ilásuly
2. «Damý» kásipkerlikti damytý qory AQ Qyzylorda qalasy boıynsha kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵynyń bankige deıinge súıemeldeý boıynsha keńesshisi – Ýndırbaeva Sholpan Jetibaevna
3. «Damý» kásipkerlikti damytý qory AQ Qyzylorda qalasy boıynsha kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵynyń startaptar boıynsha keńesshisi – Jomartov Baǵdat Ámirhanuly
4. Psıholog – Kishkenbaeva Aqnur
5. Elektrık – Jolamanov Erkebulan
1 – júrgizýshi:
Ia, ýaqyt degen zymyran! “Keshe ǵana bala eń, keldiń ǵoı talaı jasqa”, – dep uly Abaı atamyz aıtyp ketkendeı, aldaryńyzda keshe ǵana kolej tabaldyryǵyn attap, búgingi tańda birden - bir kásibı mamanǵa aınalyp el bolashaǵynyń damýyna óz úlesterin qosqaly otyrǵan. Kók baıraǵyn jelbiretip, Ánuranyn asqaqtaǵan egemen elimizdiń erteńi men keleshegi.
2 – júrgizýshi:
Biz jastar – el birligin oılaıtyn, óz Otanyn qorǵaıtyn, órkenıet ósiretin, aǵa – apalarymyzdyń isin ary qaraı jalǵastyratyn bolashaq azamattar. Erteńgi kúnniń quryǵyn qolǵa ustap, jolǵa shyqqan bilikti mamandar qadamdaryńa nur jaýsyn.
3. Suraq bizden – jaýap sizden (qonaqtarmen pikirlesý)
1 júrgizýshi. Adam óziniń bolashaq kásibine ár túrli joldarmen keledi. Bireýler úshin – ol oıǵa alǵan armannyń oryndalýy, otbasy dástúrin jalǵastyrý, kelesi bireýler úshin – jańalyqqa, derbestikke talpynys, úshinshi bireýlerge – áıteýir bir mamandyq alý kerek bolǵan soń t. b Osy tusta qurmetti qonaǵymyz Baqytjan Ilásulyna suraq:
1. Bul mamandyqty tańdaýǵa ne sebep boldy?
2. Jaqsy elektrık bolý úshin adam boıynda qandaı qasıetter basym bolýy kerek?
3. Áttegen - aı degen shaqtaryńyz boldy ma?
2 júrgizýshi. Óz isiniń naǵyz mamany ataný kóp adamǵa buıyra bermeıtin baqyt. Ol úshin ózińniń mamandyǵyńa degen, jumysyńyzǵa degen mahabbat bolý kerek. Búginde elektrık bolyp jumys istep jatqan, óziniń mamandyǵy týraly, jumysy týraly, unaıtyn, unamaıtyny, qalaı túskenin surap bilý úshin qonaǵymyz jas maman ________________________ surasaq:
Osy mamandyqqa júrek qalaýyńyzben bardyńyz ba?
1 júrgizýshi Búgingi tańda árbir jas táýelsiz bolyp, óz isin bastaǵysy keledi. Ózine ózi qojaıyn bolyp, elimizdiń damýyna úlken úles qossam eken degen oı osy otyrǵan jastardyń kókeıinde. Biraq qalaı bastaý kerek, qandaı joldary bar, óz kásibimdi ashsam kóp qarajat kerek, ony qaıdan alam degen suraqtar mazalaıdy. Osy suraqtarǵa durys jaýap ala almaı jas maman óz kásibin damyta almaı qalyp jatady. Osy tusta «Damý» kásipkerlikti damytý qory AQ Qyzylorda qalasy boıynsha kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵynyń startaptar boıynsha keńesshisi – Jomartov Baǵdat Ámirhanulyna sóz bergim kelip otyr.
M. Yqsanov atyndaǵy Qyzylorda polıtehnıkalyq koleji
Abdırasıl Kenjegýl Sanakýlovna
Mamandyǵym maqtanyshym atty ashyq tárbıe saǵaty júkteý
Taqyryby: «Mamandyǵym maqtanyshym» atty ashyq tárbıe saǵaty
Maqsaty:
Bilim alýshylardy óz mamandyq maıtalmandarymen kezdestire otyryp, pikir alysýǵa, elektromonter mamandyǵyna júıeli kózqaras qalyptastyrýǵa, elektromonter mamandyqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrýǵa, sol jolda tıanaqty da, sanaly bilim alýǵa degen umtylysty oıatýǵa baǵyt berý. Olardy óz pikirin erkin aıtýǵa, basqanyń pikirin syılaı bilýge, júıeli oılaýǵa baýlý. Elektromonter mamandyǵynyń mańyzy týraly túsinik qalyptastyrý
Keshtiń baǵdarlamasy:
1. Kirispe sóz.
2. Qonaqtardy tanystyrý..
3. Suraq bizden – jaýap sizden (qonaqtarmen pikirlesý)
4. Qonaqtarǵa syı.
5. Qorytyndy.
1. Kirispe sóz
1 – júrgizýshi: Kesh jaryq, qurmetti ustazdar, stýdent jastar! Barshańyz da búgingi «Mamandyǵym maqtanyshym» atty kezdesý keshine qosh keldińizder!
Mynaý kóp salaly ómirde mamandyqtyń túri kóp. Árıne tańdaý jasaý ońaı emes. Eńbastysy – adam eńbekke qabiletti, zeıindi bolýy qajet jáne onyń mamandyǵy ózi ósken ortaǵa mańyzdy, baǵaly úles qosatyndaı bolýy shart. Óz isine senimdi, durys tańdaǵan adam ǵana jetistikke jetedi. Adam eńbeginen qýanyshyn taba bilse, boıyna jańa kúsh qosylyp, eńbekke degen shabyty arta túsedi. Zor yqylas, shabytpen istegen is – tabys bıigine jetkizetin qanat. Abaı atamyz aıtqandaı: «Nege arnalsań, sony iste» dep, qashanda adam ómirden ornyn óz tańdaýymen aınalysqan jón.
2 - júrgizýshi: Álemde 50 myńǵa jýyq mamandyq bar eken jáne jyl saıyn oǵan 500 – ge tarta jańa túri qosylyp otyrady eken. Olardyń ishinen ózimizge qajettisin elektromonter mamandyǵyn tańdadyq. Bul rette búgin bizge óz oılarymen bólisip, tyń pikirleri men aqyl – keńesin aıtýǵa shaqyrýly qonaqtarymyz kelip otyr. Búgin bizde qonaqta osy mamandyqtyń maıtalmandary dep aıtsaq ta artyq bolmas. Sonymen qurmetti qonaqtardy tanystyrýǵa ruqsat etińizder.
2. Qonaqtarmen tanystyrý
1. «Qyzylorda sý júıesi»memlekettik komýnaldyq kásipornynyń bas energetıgi – Narıkbaev Baqytjan Ilásuly
2. «Damý» kásipkerlikti damytý qory AQ Qyzylorda qalasy boıynsha kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵynyń bankige deıinge súıemeldeý boıynsha keńesshisi – Ýndırbaeva Sholpan Jetibaevna
3. «Damý» kásipkerlikti damytý qory AQ Qyzylorda qalasy boıynsha kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵynyń startaptar boıynsha keńesshisi – Jomartov Baǵdat Ámirhanuly
4. Psıholog – Kishkenbaeva Aqnur
5. Elektrık – Jolamanov Erkebulan
1 – júrgizýshi:
Ia, ýaqyt degen zymyran! “Keshe ǵana bala eń, keldiń ǵoı talaı jasqa”, – dep uly Abaı atamyz aıtyp ketkendeı, aldaryńyzda keshe ǵana kolej tabaldyryǵyn attap, búgingi tańda birden - bir kásibı mamanǵa aınalyp el bolashaǵynyń damýyna óz úlesterin qosqaly otyrǵan. Kók baıraǵyn jelbiretip, Ánuranyn asqaqtaǵan egemen elimizdiń erteńi men keleshegi.
2 – júrgizýshi:
Biz jastar – el birligin oılaıtyn, óz Otanyn qorǵaıtyn, órkenıet ósiretin, aǵa – apalarymyzdyń isin ary qaraı jalǵastyratyn bolashaq azamattar. Erteńgi kúnniń quryǵyn qolǵa ustap, jolǵa shyqqan bilikti mamandar qadamdaryńa nur jaýsyn.
3. Suraq bizden – jaýap sizden (qonaqtarmen pikirlesý)
1 júrgizýshi. Adam óziniń bolashaq kásibine ár túrli joldarmen keledi. Bireýler úshin – ol oıǵa alǵan armannyń oryndalýy, otbasy dástúrin jalǵastyrý, kelesi bireýler úshin – jańalyqqa, derbestikke talpynys, úshinshi bireýlerge – áıteýir bir mamandyq alý kerek bolǵan soń t. b Osy tusta qurmetti qonaǵymyz Baqytjan Ilásulyna suraq:
1. Bul mamandyqty tańdaýǵa ne sebep boldy?
2. Jaqsy elektrık bolý úshin adam boıynda qandaı qasıetter basym bolýy kerek?
3. Áttegen - aı degen shaqtaryńyz boldy ma?
2 júrgizýshi. Óz isiniń naǵyz mamany ataný kóp adamǵa buıyra bermeıtin baqyt. Ol úshin ózińniń mamandyǵyńa degen, jumysyńyzǵa degen mahabbat bolý kerek. Búginde elektrık bolyp jumys istep jatqan, óziniń mamandyǵy týraly, jumysy týraly, unaıtyn, unamaıtyny, qalaı túskenin surap bilý úshin qonaǵymyz jas maman ________________________ surasaq:
Osy mamandyqqa júrek qalaýyńyzben bardyńyz ba?
1 júrgizýshi Búgingi tańda árbir jas táýelsiz bolyp, óz isin bastaǵysy keledi. Ózine ózi qojaıyn bolyp, elimizdiń damýyna úlken úles qossam eken degen oı osy otyrǵan jastardyń kókeıinde. Biraq qalaı bastaý kerek, qandaı joldary bar, óz kásibimdi ashsam kóp qarajat kerek, ony qaıdan alam degen suraqtar mazalaıdy. Osy suraqtarǵa durys jaýap ala almaı jas maman óz kásibin damyta almaı qalyp jatady. Osy tusta «Damý» kásipkerlikti damytý qory AQ Qyzylorda qalasy boıynsha kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵynyń startaptar boıynsha keńesshisi – Jomartov Baǵdat Ámirhanulyna sóz bergim kelip otyr.
M. Yqsanov atyndaǵy Qyzylorda polıtehnıkalyq koleji
Abdırasıl Kenjegýl Sanakýlovna
Mamandyǵym maqtanyshym atty ashyq tárbıe saǵaty júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: M. Dýlatov «Qosh keldiń, Naýryz!»
