InfoHub Logo

Pán aty: Ádebıet
Synyby: 5
Sabaqtyń taqyryby: Ertegiler onyń túrleri
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: oqýshylarǵa ertegiler týraly málimet berý.
2. Tárbıelik: oqýshylardy adamgershilikke, eljandylyqqa tárbıeleý.
3. Damytýshylyq: oqýshylardyń ádebı dúnıetanymdaryn keńeıtý.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaǵy.
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásili: baıandaý, suraq - jaýap, áńgimeleý
Sabaqtyń kórnekiligi: «Qazaq ádebıeti» ensıklopedıasy
Pánaralyq baılanys: til, tarıh.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: 1. Oqýshylarmen sálemdesý.
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý.
3. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý:
1. Jumbaq týraly túsinik
2. 23 - 24 – bettegi jumbaqtardy jattaý.
İİİ. Bilim tekserý:
Jumbaq degenimiz ne?
Jumbaqtar qalaı paıda bolǵan?
Jumbaq bolatyn zattar neler?
Jumbaqtardyń taqyryby qandaı bolady?
Jumbaqtardy qalaı qurastyrýǵa bolady?

İV Jańa sabaqqa daıyndyq
1. Sabaq taqyrybyn taqtaǵa jazý
2. Sabaq maqsatyn túsindirý

V. Jańa taqyrypty túsindirý:
Ertegiler aýyz ádebıetiniń eń kóne janryna jatady, bularda kóbinese ómirde sırek kezdesetin nemese múlde kezdespeıtin, oıdan shyǵarylǵan oqıǵalar baıandalady. Ol aýyzsha aıtylyp, el esinde ǵasyrlar boıy saqtalyp, urpaqtan – urpaqqa aýysyp bizdiń dáýirimizge jetken. Ár kezeńde ertegi aıtýshylar óz jandarynan ertegi mazmunyna jańa oqıǵalar qosqan. Sóıtip ol únemi jańaryp, tolyqtyrylyp, jetildirilip otyrǵan.
Halyq erte kezde - aq árqashan zulymdyqty ádilettik jeńedi, adam tabıǵattyń asaý syrlaryn bilip, qoldana alatyn bolady dep sengen. Jaqsy ómirdi ańsaǵan qashyqtarǵa tez jetýdi, ǵajap kúshti bolýdy, kókke ushýdy, jer asatyna túsip, asyl qazynasyn alyp, paıdalanýdy armandaǵan. Sonyń bári ertegilerge arqaý bolǵan. Sondyqtan da ertegilerde halyq qıaly, armany, danalyǵy ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan ómir tájirıbesi bar. Ertegilerdiń úsh túri bar. Olar:
1. Haıýanattar týraly ertegiler
2. Qıal – ǵajaıyp ertegiler
3. Shynshyl ertegiler
Haıýanattar týraly ertegidegi negizgi keıipkerler ań, qus, úı janýarlary bolady. Alaıda olar adamǵa tán qasıetter ıesi bolyp sýretteledi de, sol arqyly sum, qıanatshyl, dóreki, qý minez qulyqtar áshkerelenedi, eńbeksúıgishtikti, batyldyqty, adaldyqty súısine áńgimeleıdi.
Al qıal – ǵajaıyp ertegilerde er júrek, batyr adamdardyń basynan keshken san alýan erlik oqıǵalar baıandalady. Olar jeti basty dáýmen, jalmaýyzben, nebir qubyjyqtarmen kúres ústinde bar asyl qasıetterimen kórinedi. Olar kókke ushady, jer astyna túsedi, teńizderden ótedi, azaby mol ǵajaıyp oqıǵalardy aqyl, aıla – tásilin asyryp, jeńip otyrady. Osy jolda olarǵa Jelaıaq, Taýsoǵar, Saqqulaq, Samruq qus, Qarlyǵash sıaqty izgi nıetti jandar bolysady, aqyldy at, alyp qustar járdemdesedi.
Vİ. Túsinik tekserý:
Ertegilerde neler baıandalady?
Ertegiler bizge qalaı jetken?
Ertegilerdiń qansha túri bar?
Haıýanattar týraly ertegiler degen ne?
Qıal – ǵajaıyp ertegiler degen ne?

Vİİ. Jańa sabaqty bekitý:
Toppen jumys.
İ top
Haıýanattar týraly ertegilerden úzindi aıtý.
İİ top
Qıal – ǵajaıyp ertegilerden úzindi aıtý

İİİ top
Shynshyl ertegilerden úzindi aıtý.

Vİİİ. Sabaqty qorytý:
1. Baǵalaý
2. Úı tapsyrmasyn berý.
1. Ertegiler týraly túsinik.
2. Qalaǵan ertegi oqyp kelý