S. Toraıǵyrov «Tanystyrý» poemasy
Qazaq ádebıeti 9 synyp
Sabaq taqyryby: S. Toraıǵyrov «Tanystyrý» poemasy
Jalpy maqsat: Poemanyń negizgi oıyn túsindirý
Toptyq jumystar arqyly yntymaqtastyqqa, «birlik» sóziniń maǵynasyn jete túsinýge jaǵdaı týǵyzý
Silteme: Muǵalimderge arnalǵan nusqaýlyq
ádebıeti oqytý ádistemesi
9 - synypqa arnalǵan ádebıet oqýlyǵy
Úlestirme materıaldary
Oqý nátıjesi: - Poema mazmunyn meńgeredi (barlyǵy)
- Keıipkerlerge minezdeme bere biledi (barlyǵy)
- Qorytyndy oılaryn saralaı alady (keıbireýleri)
- Shyǵarmanyń qurylysyn taldaı alady (keıbireýleri)
- Topta jumys jasap úırenedi (barlyǵy)
- ózin – ózi baǵalaıdy (barlyǵy) oqýdy baǵalaý
Sabaqta qoldanylatyn materıaldar: Mátin, ınternet jelisi, noýtbýk, stıkerler
Oqytý ádisteri:
Blým taksonomıasy, «aınalmaly beketter», «ádebı dıktant», «stıkedergi dıalog», «qysqa sóılem», «anaǵan – mynaǵan», « úsh sóılem», «taqıa»
İ. Oqýshylarǵa psıhologıalyq ahýal týǵyzý
Sálemetsińder me, balalar. Sabaǵymyz sátti ótý úshin barlyqtaryńdy ortaǵa shaqyramyn. Sýretterge qarap sálemdesý:
Alaqan – qos qoldap amandasamyz
Dostar – qushaqtasyp nemese arqadan, ıyqtan qaǵyp demeý kórsete amandasamyz
Kún – qolymyzdy joǵara kótere amandasamyz
Smaılık – bir – birimizge bas barmaqpen jaqsy kóńil – kúı tileımiz
«Qorjyndaǵy zattar boıynsha top» Ár oqýshy óziniń bir zatyn muǵalimge beredi qalam, dápter, kúndelik, penal t. b Muǵalim bárin qorjynǵa salyp, aralastyryp, bes – besten partaǵa qoıady. Oqýshylar zaty qoıylǵan partalarǵa baryp otyrady. Top basshylaryn anyqtaý «Barmaq» ádisi
Zeıin shoǵyrlandyrý «Sóılem qura» Zattardy ózara tez baılanystyrýdy damytý.
Balalarǵa úsh bir - birine baılanysy joq sózderden múmkindiginshe kóbirek sóılem qurastyrý tapsyrylady.
Mysaly, mynadaı úsh sóz berilse, «ózen, qaryndash, aıý» sózinen sóılemder qurastyrýǵa bolady:
1. Aıý qaryndash alyp, ózenniń sýretin saldy.
2. Aıý ózen jaǵasynda otyryp qaryndash kemirdi t. b
1 Teledıdar, kengýrý, noýtbýk
2. Kitap, mashına, jańbyr
3. pil, arqan, órt
4. Tańerteń, saraı, mysyq
Baǵalaý paraǵyn taratý
Uıymdastyrý 1 mın
- Búgin sabaqta qazaq ádebıetiniń kóginde jaryq juldyzdaı aǵyp óte shyqqan S. Toraıǵyrovtyń shyǵarmalarymen tanysýdy jalǵastyramyz. Naqty aıtqanda «Tanystyrý» poemasy týraly sóz qozǵaımyz, oı aıtamyz, pikir bólisemiz. Al, senderdi sabaqta belsendi bolýǵa shaqyramyn.
Uıymdastyrý
Bilý
- Búgin sabaqta qazaq ádebıetiniń kóginde jaryq juldyzdaı aǵyp óte shyqqan S. Toraıǵyrovtyń shyǵarmalarymen tanysýdy jalǵastyramyz. Naqty aıtqanda «Tanystyrý» poemasy týraly sóz qozǵaımyz, oı aıtamyz, pikir bólisemiz. Al, senderdi sabaqta belsendi bolýǵa shaqyramyn.
«Poema týraly jalpy málimet» «Intervú» ádisimen
(Ne? Qandaı? Qalaı? Neni? Qashan? Ne istedi?)
1.
2. 1. Aqyn «Tanystyrý» poemasyn qaı jyly jazdy? J: 1918
2. S. T. poemany qaı jerde jazady? J: Abaı elinde
3. Poemada Oqyǵanmen dıalogke túsken kim? J: qara qazaq
5. 4. Poemada qaı aımaqtyń kóshbasshy adamdary týraly sóz bolady? J: Semeı oblysynyń
6. 5. Aqynnyń alash isine adaldyǵyn bildiretin óleńin ata J: «Alash urany»
7. 6. Á. Bókeıhanov týraly ne bilesiń?
8. 7. Álimhan Ermekuly kim?
9. 8. Halel Ǵabbasuly kim?
10. 9. Nazıpa men Nurǵalı Quljanovtar týraly ne aıtasyńdar?
10. Poemada aqyn nadandardyń kimdi túsinýi múmkin emestigin kórsetedi jáne nege shaqyrady? J: Shákárim jáne onyń oı – pikirin, aqylyn uǵýǵa shaqyrady
11. Qazirgi kúni S. Toraıǵyrov tárizdi qazaqtyń tanymal azamattaryn tanystyryp júrgen aqyn – jazýshylardan kimderdi bilesińder?
S. Toraıǵyrov «Tanystyrý» poemasy. júkteý
Sabaq taqyryby: S. Toraıǵyrov «Tanystyrý» poemasy
Jalpy maqsat: Poemanyń negizgi oıyn túsindirý
Toptyq jumystar arqyly yntymaqtastyqqa, «birlik» sóziniń maǵynasyn jete túsinýge jaǵdaı týǵyzý
Silteme: Muǵalimderge arnalǵan nusqaýlyq
ádebıeti oqytý ádistemesi
9 - synypqa arnalǵan ádebıet oqýlyǵy
Úlestirme materıaldary
Oqý nátıjesi: - Poema mazmunyn meńgeredi (barlyǵy)
- Keıipkerlerge minezdeme bere biledi (barlyǵy)
- Qorytyndy oılaryn saralaı alady (keıbireýleri)
- Shyǵarmanyń qurylysyn taldaı alady (keıbireýleri)
- Topta jumys jasap úırenedi (barlyǵy)
- ózin – ózi baǵalaıdy (barlyǵy) oqýdy baǵalaý
Sabaqta qoldanylatyn materıaldar: Mátin, ınternet jelisi, noýtbýk, stıkerler
Oqytý ádisteri:
Blým taksonomıasy, «aınalmaly beketter», «ádebı dıktant», «stıkedergi dıalog», «qysqa sóılem», «anaǵan – mynaǵan», « úsh sóılem», «taqıa»
İ. Oqýshylarǵa psıhologıalyq ahýal týǵyzý
Sálemetsińder me, balalar. Sabaǵymyz sátti ótý úshin barlyqtaryńdy ortaǵa shaqyramyn. Sýretterge qarap sálemdesý:
Alaqan – qos qoldap amandasamyz
Dostar – qushaqtasyp nemese arqadan, ıyqtan qaǵyp demeý kórsete amandasamyz
Kún – qolymyzdy joǵara kótere amandasamyz
Smaılık – bir – birimizge bas barmaqpen jaqsy kóńil – kúı tileımiz
«Qorjyndaǵy zattar boıynsha top» Ár oqýshy óziniń bir zatyn muǵalimge beredi qalam, dápter, kúndelik, penal t. b Muǵalim bárin qorjynǵa salyp, aralastyryp, bes – besten partaǵa qoıady. Oqýshylar zaty qoıylǵan partalarǵa baryp otyrady. Top basshylaryn anyqtaý «Barmaq» ádisi
Zeıin shoǵyrlandyrý «Sóılem qura» Zattardy ózara tez baılanystyrýdy damytý.
Balalarǵa úsh bir - birine baılanysy joq sózderden múmkindiginshe kóbirek sóılem qurastyrý tapsyrylady.
Mysaly, mynadaı úsh sóz berilse, «ózen, qaryndash, aıý» sózinen sóılemder qurastyrýǵa bolady:
1. Aıý qaryndash alyp, ózenniń sýretin saldy.
2. Aıý ózen jaǵasynda otyryp qaryndash kemirdi t. b
1 Teledıdar, kengýrý, noýtbýk
2. Kitap, mashına, jańbyr
3. pil, arqan, órt
4. Tańerteń, saraı, mysyq
Baǵalaý paraǵyn taratý
Uıymdastyrý 1 mın
- Búgin sabaqta qazaq ádebıetiniń kóginde jaryq juldyzdaı aǵyp óte shyqqan S. Toraıǵyrovtyń shyǵarmalarymen tanysýdy jalǵastyramyz. Naqty aıtqanda «Tanystyrý» poemasy týraly sóz qozǵaımyz, oı aıtamyz, pikir bólisemiz. Al, senderdi sabaqta belsendi bolýǵa shaqyramyn.
Uıymdastyrý
Bilý
- Búgin sabaqta qazaq ádebıetiniń kóginde jaryq juldyzdaı aǵyp óte shyqqan S. Toraıǵyrovtyń shyǵarmalarymen tanysýdy jalǵastyramyz. Naqty aıtqanda «Tanystyrý» poemasy týraly sóz qozǵaımyz, oı aıtamyz, pikir bólisemiz. Al, senderdi sabaqta belsendi bolýǵa shaqyramyn.
«Poema týraly jalpy málimet» «Intervú» ádisimen
(Ne? Qandaı? Qalaı? Neni? Qashan? Ne istedi?)
1.
2. 1. Aqyn «Tanystyrý» poemasyn qaı jyly jazdy? J: 1918
2. S. T. poemany qaı jerde jazady? J: Abaı elinde
3. Poemada Oqyǵanmen dıalogke túsken kim? J: qara qazaq
5. 4. Poemada qaı aımaqtyń kóshbasshy adamdary týraly sóz bolady? J: Semeı oblysynyń
6. 5. Aqynnyń alash isine adaldyǵyn bildiretin óleńin ata J: «Alash urany»
7. 6. Á. Bókeıhanov týraly ne bilesiń?
8. 7. Álimhan Ermekuly kim?
9. 8. Halel Ǵabbasuly kim?
10. 9. Nazıpa men Nurǵalı Quljanovtar týraly ne aıtasyńdar?
10. Poemada aqyn nadandardyń kimdi túsinýi múmkin emestigin kórsetedi jáne nege shaqyrady? J: Shákárim jáne onyń oı – pikirin, aqylyn uǵýǵa shaqyrady
11. Qazirgi kúni S. Toraıǵyrov tárizdi qazaqtyń tanymal azamattaryn tanystyryp júrgen aqyn – jazýshylardan kimderdi bilesińder?
S. Toraıǵyrov «Tanystyrý» poemasy. júkteý
You Might Also Like
