Etistik kategorıasynan ótilgen materıalǵa jattyǵý jumystary
1. Sabaqtyń taqyryby: Etistik kategorıasynan ótilgen materıalǵa jattyǵý jumystary
2. Sabaqtyń túri: Semınar sabaǵy.
3. Sabaqtyń bilimdik maqsaty: Etistik kategorıasynyń leksıka – gramatıkalyq ereksheligin, sóz toptarynyń ishinde formaǵa baı kategorıa ekendigin, basqa sóz toptarynan ózindik qandaı erekshelikteri barlyǵyn oqýshylardyń meńgergendigin semınar suraqtaryn taldaý arqyly kóz jetkizý, etistik kategorıasy boıynsha satylaı kompleksti taldaýdyń tolyq úlgisin kórsetý.
4. Sabaqtyń ádisi: a) aýyzsha baıandaý,
á) zertteý,
b) júıeleý,
v) suraq – jaýap,
g) qaıtalaý,
ǵ) tildik taldaý,
d) til ustartý.
5. Sabaqtyń damytý maqsaty: a) semınar suraqtaryn óz betinshe ázirleýge baýlý; á) leksıada berilgen teorıalyq materıaldy tujyrymdap, syzba – kestege túsirýge úıretý; b) syzba – kesteni basshylyqqa ala otyryp, materıaldy júıeli, ǵylymı stılde baıandaý daǵdysyn qalyptastyrý.
6. Sabaqtyń tárbıelik maqsaty: ulttyq minez, ulttyq tárbıe, ulttyq úlgi – ónege, ulttyq namys jaıly ata – babalarymyzdyń aıtyp ketken qanatty sózderin, áńgimelerinen úzindi alyp, jattyǵý jumystaryn júrgizý ulaǵatta sózderdiń mán – maǵynasyn jete túsindirý.
7. Sabaqtyń kórnekiligi: a) keste,
á) syzba,
b) kartochkalar.
8. Sabaqqa qajetti oqýlyqtar, oqý quraldary:
a) Ysqaqov A. Qazirgi qazaq tili. – Almaty. – 1991.
9. Sabaqta oryndalatyn jattyǵýdyń túrleri:
a) teorıalyq materıaldardy bekitý jattyǵýlary,
á) tildik obektilerdi ajyratý jattyǵýlary,
b) tildik obektilerdi dáleldeý jattyǵýlary,
v) tildik obektilerdi taldaý jattyǵýlary,
g) til ustartý jattyǵýlary.
10. Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi, ıaǵnı, oqýshylardyń sabaqqa ázirligi tekserilip, zeıinderin sabaqqa aýdarý.
2. Semınar suraqtary boıynsha oqýshylardy top – topqa bólip, teorıalyq materıaldy qaıtalaý. Sabaqty júıeli túrde ótkizý úshin «Etistikke» arnalǵan (17) keste basshylyqqa alynady. Kestede kórsetilgen júıe boıynsha ár topqa «Etistiktiń kategorıalary bólinip beriledi:
a) Birinshi top – etistiktiń maǵynalyq jaqyndyqtary jaǵynan jiktelý erekshelikterin, leksıka – gramatıkalyq maǵynasy men sıntaksıstik qyzmeti jaǵynan jiktelýin qarastyrady;
á) ekinshi top – etistiktiń morfologıalyq qurylymyn, etistiktiń maǵynalyq toptaryn qarastyrady;
b) úshinshi top – etistiktiń «Etis» kategorıalaryn sóz etedi;
v) tórtinshi top – etistiktiń «Raı» kategorıasyn taldap kórsetedi;
g) besinshi top – etistiktiń «Shaq» kategorıasyn qarastyrady.
Etistik boıynsha ótilgen teorıalyq materıaldar tolyq eske túsirilgen soń, jattyǵý jumystary oryndalady.
1. Teorıalyq materıaldardy bekitý jattyǵýlary:
Maqaldy oqyp, maǵynasyn túsindir, etistikke satylaı kompleksti taldaý jasa.
Batyr bolar bala besikte jatqanda – aq bilinedi, júırik bolar taı kermede turyp keriler. Uldyń jaqsy bolmaǵan ákeden, qyzdyń jaqsy bolmaǵy shesheden.
Jattyǵýlardaǵy etistikti satylaı kompleksti taldaýdyń úlgisi bylaı júrgizilýi kerek:
a) turyp – bul sóz eki quramnan tur, tur + yp, tur – negizgi túbir morfema, óıtkeni, sózdiń ári qaraı bólshektenbeıtin, maǵyna beretin bóligi; yp – ótken shaqtyq kósemsheniń jurnaǵy; dara, negizgi, salt, ótkeni, óziniń aldyndaǵy sózdiń tabys septikte turýyn qajet etip turǵan joq, bolymdy, óıtkeni, is – árekettiń bolatyndyǵyn kórsetedi, qımyl – áreket etistigi;
á) keriledi – bul sóz (ker + il +e + di) tórt quramnan tur, ker – negizgi túbir morfema, il – yryqsyz etis jurnaǵy, di – jiktik jalǵaýynyń III jaǵynyń gramatıkalyq kórsetkishi, salt, bolymdy, qımyl – áreket etistigi;
2. Tildik obektilerdi ajyratý jattyǵýlary.
Tómendegi maqaldardy kóshirip jazyp, maǵynasyn túsindir, etistikterge tildik taldaý jasa.
Bolatyn bala on besinde jaspyn dedi, bolmaıtyn bala otyzynda da jaspyn deıdi. Ulyń ósse uly jaqsymen aýyldas bol, qyzyń ósse qyzy jaqsymen aýyldas bol.
3. Tildik obektilerdi dáleldeý jattyǵýlary.
Tómendegi maqaldardan etistiktiń kategorıalaryn ajyratyp, árqaısysynyń ereksheligine toqtal.
Ataǵa (ákege) qarap ul óser, sheshege qarap qyz óser. Sheshesin kórip qyzyn al, aıaǵyn (tabaǵyn) kórip asyn ish.
4. Tildik obektilerdi taldaý jattyǵýlary.
a) Tárbıe tól besikten, ananyń aq sútimen birge darıdy; sútpen bitken minez súıekpen ketedi, ıaǵnı, jas bala jas shybyq tárizdi, qalaı tárbıeleseń, solaı ıiledi.
á) Týǵan - týysqanyn syılaı bilgen bala, týǵan elin de, jerin de, tilin de syılaı alady.
Teksten etistikterdi taýyp alyp, satylaı kompleksti taldaý jasańdar.
5. Til ustartý jattyǵýlary:
a) Maǵjan aǵalarynyń myna óleń joldaryn oqyp, ne jaıly aıtylǵanyn baıandańdar, óleń joldaryndaǵy etistikke taldaý jasańdar.
Sezimdi bireý almas, bireý alar,
Qulaǵyna bireý salmas, bireý salar.
Dúnıede súıgenim bar, kúıgenim bar,
Solardan az da bolsa belgi qalar.
Tómendegi sóılemdi kórsetilgen júıede taldańdar:
Eralydaǵy jataqtarǵa qaladan qaıtyp kele jatqan Abaı keshe keldi.
1. Sóılem aıtylý maqsatyna qaraı qandaı sóılem?
2. Qurylysyna qaraı qandaı sóılem?
3. Jaı sóılemniń túrlerine taldańdar.
4. Sóılem múshelerine taldańdar.
5. Etistiktiń quramyn ajyratyp, leksıka – gramatıkalyq maǵynasyna taldaý jasańdar.
Úıge tapsyrma: «Eńbek etseń erinbeı...» degen taqyrypta shyǵarma jazyp, etistikke taldaý jasaý.
2. Sabaqtyń túri: Semınar sabaǵy.
3. Sabaqtyń bilimdik maqsaty: Etistik kategorıasynyń leksıka – gramatıkalyq ereksheligin, sóz toptarynyń ishinde formaǵa baı kategorıa ekendigin, basqa sóz toptarynan ózindik qandaı erekshelikteri barlyǵyn oqýshylardyń meńgergendigin semınar suraqtaryn taldaý arqyly kóz jetkizý, etistik kategorıasy boıynsha satylaı kompleksti taldaýdyń tolyq úlgisin kórsetý.
4. Sabaqtyń ádisi: a) aýyzsha baıandaý,
á) zertteý,
b) júıeleý,
v) suraq – jaýap,
g) qaıtalaý,
ǵ) tildik taldaý,
d) til ustartý.
5. Sabaqtyń damytý maqsaty: a) semınar suraqtaryn óz betinshe ázirleýge baýlý; á) leksıada berilgen teorıalyq materıaldy tujyrymdap, syzba – kestege túsirýge úıretý; b) syzba – kesteni basshylyqqa ala otyryp, materıaldy júıeli, ǵylymı stılde baıandaý daǵdysyn qalyptastyrý.
6. Sabaqtyń tárbıelik maqsaty: ulttyq minez, ulttyq tárbıe, ulttyq úlgi – ónege, ulttyq namys jaıly ata – babalarymyzdyń aıtyp ketken qanatty sózderin, áńgimelerinen úzindi alyp, jattyǵý jumystaryn júrgizý ulaǵatta sózderdiń mán – maǵynasyn jete túsindirý.
7. Sabaqtyń kórnekiligi: a) keste,
á) syzba,
b) kartochkalar.
8. Sabaqqa qajetti oqýlyqtar, oqý quraldary:
a) Ysqaqov A. Qazirgi qazaq tili. – Almaty. – 1991.
9. Sabaqta oryndalatyn jattyǵýdyń túrleri:
a) teorıalyq materıaldardy bekitý jattyǵýlary,
á) tildik obektilerdi ajyratý jattyǵýlary,
b) tildik obektilerdi dáleldeý jattyǵýlary,
v) tildik obektilerdi taldaý jattyǵýlary,
g) til ustartý jattyǵýlary.
10. Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi, ıaǵnı, oqýshylardyń sabaqqa ázirligi tekserilip, zeıinderin sabaqqa aýdarý.
2. Semınar suraqtary boıynsha oqýshylardy top – topqa bólip, teorıalyq materıaldy qaıtalaý. Sabaqty júıeli túrde ótkizý úshin «Etistikke» arnalǵan (17) keste basshylyqqa alynady. Kestede kórsetilgen júıe boıynsha ár topqa «Etistiktiń kategorıalary bólinip beriledi:
a) Birinshi top – etistiktiń maǵynalyq jaqyndyqtary jaǵynan jiktelý erekshelikterin, leksıka – gramatıkalyq maǵynasy men sıntaksıstik qyzmeti jaǵynan jiktelýin qarastyrady;
á) ekinshi top – etistiktiń morfologıalyq qurylymyn, etistiktiń maǵynalyq toptaryn qarastyrady;
b) úshinshi top – etistiktiń «Etis» kategorıalaryn sóz etedi;
v) tórtinshi top – etistiktiń «Raı» kategorıasyn taldap kórsetedi;
g) besinshi top – etistiktiń «Shaq» kategorıasyn qarastyrady.
Etistik boıynsha ótilgen teorıalyq materıaldar tolyq eske túsirilgen soń, jattyǵý jumystary oryndalady.
1. Teorıalyq materıaldardy bekitý jattyǵýlary:
Maqaldy oqyp, maǵynasyn túsindir, etistikke satylaı kompleksti taldaý jasa.
Batyr bolar bala besikte jatqanda – aq bilinedi, júırik bolar taı kermede turyp keriler. Uldyń jaqsy bolmaǵan ákeden, qyzdyń jaqsy bolmaǵy shesheden.
Jattyǵýlardaǵy etistikti satylaı kompleksti taldaýdyń úlgisi bylaı júrgizilýi kerek:
a) turyp – bul sóz eki quramnan tur, tur + yp, tur – negizgi túbir morfema, óıtkeni, sózdiń ári qaraı bólshektenbeıtin, maǵyna beretin bóligi; yp – ótken shaqtyq kósemsheniń jurnaǵy; dara, negizgi, salt, ótkeni, óziniń aldyndaǵy sózdiń tabys septikte turýyn qajet etip turǵan joq, bolymdy, óıtkeni, is – árekettiń bolatyndyǵyn kórsetedi, qımyl – áreket etistigi;
á) keriledi – bul sóz (ker + il +e + di) tórt quramnan tur, ker – negizgi túbir morfema, il – yryqsyz etis jurnaǵy, di – jiktik jalǵaýynyń III jaǵynyń gramatıkalyq kórsetkishi, salt, bolymdy, qımyl – áreket etistigi;
2. Tildik obektilerdi ajyratý jattyǵýlary.
Tómendegi maqaldardy kóshirip jazyp, maǵynasyn túsindir, etistikterge tildik taldaý jasa.
Bolatyn bala on besinde jaspyn dedi, bolmaıtyn bala otyzynda da jaspyn deıdi. Ulyń ósse uly jaqsymen aýyldas bol, qyzyń ósse qyzy jaqsymen aýyldas bol.
3. Tildik obektilerdi dáleldeý jattyǵýlary.
Tómendegi maqaldardan etistiktiń kategorıalaryn ajyratyp, árqaısysynyń ereksheligine toqtal.
Ataǵa (ákege) qarap ul óser, sheshege qarap qyz óser. Sheshesin kórip qyzyn al, aıaǵyn (tabaǵyn) kórip asyn ish.
4. Tildik obektilerdi taldaý jattyǵýlary.
a) Tárbıe tól besikten, ananyń aq sútimen birge darıdy; sútpen bitken minez súıekpen ketedi, ıaǵnı, jas bala jas shybyq tárizdi, qalaı tárbıeleseń, solaı ıiledi.
á) Týǵan - týysqanyn syılaı bilgen bala, týǵan elin de, jerin de, tilin de syılaı alady.
Teksten etistikterdi taýyp alyp, satylaı kompleksti taldaý jasańdar.
5. Til ustartý jattyǵýlary:
a) Maǵjan aǵalarynyń myna óleń joldaryn oqyp, ne jaıly aıtylǵanyn baıandańdar, óleń joldaryndaǵy etistikke taldaý jasańdar.
Sezimdi bireý almas, bireý alar,
Qulaǵyna bireý salmas, bireý salar.
Dúnıede súıgenim bar, kúıgenim bar,
Solardan az da bolsa belgi qalar.
Tómendegi sóılemdi kórsetilgen júıede taldańdar:
Eralydaǵy jataqtarǵa qaladan qaıtyp kele jatqan Abaı keshe keldi.
1. Sóılem aıtylý maqsatyna qaraı qandaı sóılem?
2. Qurylysyna qaraı qandaı sóılem?
3. Jaı sóılemniń túrlerine taldańdar.
4. Sóılem múshelerine taldańdar.
5. Etistiktiń quramyn ajyratyp, leksıka – gramatıkalyq maǵynasyna taldaý jasańdar.
Úıge tapsyrma: «Eńbek etseń erinbeı...» degen taqyrypta shyǵarma jazyp, etistikke taldaý jasaý.
You Might Also Like
