Farabı - ekinshi ustaz
Tarıhı maǵlumat
«Farabı - ekinshi ustaz»
Maqsaty: Farabıdiń ómirimen, eńbekterimen tanystyrý matematıkanyń mańyzdylyǵyn kórsetý arqyly oqýshy boıyndaǵy bilýge degen talpynys qumarlyqty oıatý, balalyq qıaldaryn qozǵap, zeıinderin keńeıte túsý. Óz otanyn súıýge, qurmetteýge tárbıeleý, uly tulǵalar ómirin oqyta otyryp, halqynyń mádenıetin qadirleýge tárbıeleý.
Ábý Nasyr ıbn Muhamed Tarhan ıbn Uzlaǵ Ál - Farabı 870 jyly Otyrar qalasynda qypshaqtyń áskerı qolbasshysynyń januıasynda týylǵan. Ábý Nasyr bala kúninen ǵylymǵa úıir bolyp ósti, onyń baqytyna qaraı sol zamanda Otyrarda asa baı kitaphana bar edi. Ál - Farabı parsy, grek tilderin úırendi, osy tilderde ǵylymı traktattar oqydy. Kámelettik jasqa tolǵan soń ol oqýyn jalǵastyrý úshin jetekshi ǵylymı ortalyqtarǵa barady. Osy maqsatpen Shash ( Tashkent), Samarqant, Ifanhanda, Hamadan jáne taǵy basqa kóptegen qalalarda bolady. Sol zamandaǵy ǵylym men mádenıettiń damyǵan ortalyqtarynyń biri Halıfat astanasy Baǵdat qalasynda uzaǵyraq bolady. Osy jerde óz bilimin tolyq jetildiredi jáne kóptegen kórnekti ǵalymdarmen tanysyp, olardyń arasynda jetekshi orynǵa ıe bolady. Biraq bul jaǵdaı dinı – ǵalymdardyń kóre almaýshylyǵyn týǵyzyp, olarmen kózqarasy jaraspaǵan ál - Farabı Baǵdatty tastap Horasanǵa ketýge májbúr bolady. Ómiriniń aqyrǵy kúnderin Allepo jáne Damaskide ótkizdi.
Ál - Farabı ensıklopedıst ǵalym retinde ǵylymnyń barlyq salalarynda eleýli eńbek sińirdi. Matematıka, astronomıa, logıka, medısına, tabıǵat ǵylymdary, til, rıtorıka, fılosofıa salalary boıynsha kóptegen jańa ǵylymı tujyrymdar jasaǵan. Ol barlyǵy 150 – ge jýyq eńbek jazǵan. Olardyń birqatary osy kúnge deıin mańyzyn joıǵan joq, kóptegen eńbekteri parsy, aǵylshyn, fransýz, nemis tilderine aýdarylǵan. Birqatar eńbekteri qazaq, orys, ózbek, tájik tilderinde jaryq kórdi.
Ál - Farabı psıhologıa jónindegi kóptegen eńbekterdiń ( «Aqyl oı týraly», «Jan týraly», «Qyzý qandylyq týraly», «Tús kórý týraly sóz», «Jannyń máni týraly», «Aqyl – oı men uǵym», « Jasóspirimderdiń aqyl - oıytýraly kitap», «Eresekterdiń aqyl – oıy týraly kitap», t. b) avtory retinde tanylady. Ol arab tildi halyqtar arasynda jan týraly ilimderdiń syndarly júıesin tuńǵysh baıandap, psıhologıalyq termınder jasady. Ókinishke qaraı onyń eńbekteriniń kóbi bizge jetken joq.
Bilim adamdy qýanysh pen baqytqa keneltedi, dúnıeni tanyp bile otyryp, adam onyń ásemdigi men bitim bolmysyna qanyǵady. Ǵylym - bilimderdi ár alýan qolóner kásipteriniń ıkem - daǵdylaryn úırenýge, úlgili moraldy qasıetterdiń qalyptasýyna qajyrly eńbek, oqytý, tárbıemen qatar, ózin - ózi tárbıeleý, erikti erik – jiger arqyly jetýge bolady, degen pikir aıtady.
Densaýlyq haqynda; Eger tán aýyrsa, kóńildiń kúrt túsýi – tabıǵı qubylys. Sondyqtan aldymen sazdy áýenniń áserimen kóńildi sergitedi. Osynyń arqasynda dene birtindep saýyǵa bastaıdy.
Ál - Farabıdiń bir ǵana mýzyka salasyndaǵy eńbeginiń ózi ne turady? Ol « Mýzykanyń uly kitaby», «Mýzyka jaıly taldaý», «Óleń óneriniń qaǵıdalary týraly traktat», «Óleń kóne sheshendik týraly» t. b. kitaptar jazǵan. Bul eńbekterinde án shyǵarýdy, mýzykalyq aspaptardy jasaýdy, ándi oraýdy ǵylymı jaǵynan jetildiredi. Ózi birneshe mýzykalyq aspaptar jasap shyǵarady. Solardyń ishinde «Qypshaq» degen aspap ta bolǵan. Ol osy kúngi qazaq, ózbek, qyrǵyz sıaqty halyqtar arasynda keń taraǵan dombyraǵa uqsas bolsa kerek.
Ábý Nasyr ál – Farabı birqatar ánder shyǵarǵan sazger bolǵan, keıbir derekterge qaraǵanda ol shyǵarǵan ánder osy kúngi Iran, Irak, Túrkıa jáne basqa da Shyǵys elderinde oryndalatyn kórinedi.
Tómendegi óleń ál - Farabıdiń aqyndyq tuǵyrynyń ıik bolǵandyǵyn dáleldeıdi.
Tamyljyp bal tynyshtyq aınalamnan,
Tylsym kúnge qushaǵyn jaıǵan dalam.
Men jatyrmyn uıqysyz japa - jalǵyz,
Janymdy oı jaryǵy aımalaǵan.
Aqqan juldyz qulasa keıde eger,
Seniń nurly beıneń bop keýdeme ener.
Áldeqaıda ǵaıyptan yntyzar ǵyp,
Ómirime bir ǵajap sáýle berer.
Tirshilikte quryshtaı bol tózimdi
San mártebe aldasa da ózińdi.
Taǵdyryńdy esh ýaqytta jazǵyrma,
Tipti keıde bolsa ázázil azǵyrǵan.
Qazaq topyraǵynyń kókiregi oıaý, kózi ashyq oıshyl azamaty ál – Farabı shyǵarmalaryn kópke ortaq tilde jazyp, keıingi urpaqtaryna mura etip qaldyra bildi.
Uly ǵylymdar Ibn Rýshıd, Ibn Sına, Omar haııam, Berýnı, Bojanı t. b. kóptegen ǵulamalardyń kózqarastary qalyptasyp olar ózderin ál - Farabıdiń shákirtterimiz dep eseptegen.
«Farabı - ekinshi ustaz»
Maqsaty: Farabıdiń ómirimen, eńbekterimen tanystyrý matematıkanyń mańyzdylyǵyn kórsetý arqyly oqýshy boıyndaǵy bilýge degen talpynys qumarlyqty oıatý, balalyq qıaldaryn qozǵap, zeıinderin keńeıte túsý. Óz otanyn súıýge, qurmetteýge tárbıeleý, uly tulǵalar ómirin oqyta otyryp, halqynyń mádenıetin qadirleýge tárbıeleý.
Ábý Nasyr ıbn Muhamed Tarhan ıbn Uzlaǵ Ál - Farabı 870 jyly Otyrar qalasynda qypshaqtyń áskerı qolbasshysynyń januıasynda týylǵan. Ábý Nasyr bala kúninen ǵylymǵa úıir bolyp ósti, onyń baqytyna qaraı sol zamanda Otyrarda asa baı kitaphana bar edi. Ál - Farabı parsy, grek tilderin úırendi, osy tilderde ǵylymı traktattar oqydy. Kámelettik jasqa tolǵan soń ol oqýyn jalǵastyrý úshin jetekshi ǵylymı ortalyqtarǵa barady. Osy maqsatpen Shash ( Tashkent), Samarqant, Ifanhanda, Hamadan jáne taǵy basqa kóptegen qalalarda bolady. Sol zamandaǵy ǵylym men mádenıettiń damyǵan ortalyqtarynyń biri Halıfat astanasy Baǵdat qalasynda uzaǵyraq bolady. Osy jerde óz bilimin tolyq jetildiredi jáne kóptegen kórnekti ǵalymdarmen tanysyp, olardyń arasynda jetekshi orynǵa ıe bolady. Biraq bul jaǵdaı dinı – ǵalymdardyń kóre almaýshylyǵyn týǵyzyp, olarmen kózqarasy jaraspaǵan ál - Farabı Baǵdatty tastap Horasanǵa ketýge májbúr bolady. Ómiriniń aqyrǵy kúnderin Allepo jáne Damaskide ótkizdi.
Ál - Farabı ensıklopedıst ǵalym retinde ǵylymnyń barlyq salalarynda eleýli eńbek sińirdi. Matematıka, astronomıa, logıka, medısına, tabıǵat ǵylymdary, til, rıtorıka, fılosofıa salalary boıynsha kóptegen jańa ǵylymı tujyrymdar jasaǵan. Ol barlyǵy 150 – ge jýyq eńbek jazǵan. Olardyń birqatary osy kúnge deıin mańyzyn joıǵan joq, kóptegen eńbekteri parsy, aǵylshyn, fransýz, nemis tilderine aýdarylǵan. Birqatar eńbekteri qazaq, orys, ózbek, tájik tilderinde jaryq kórdi.
Ál - Farabı psıhologıa jónindegi kóptegen eńbekterdiń ( «Aqyl oı týraly», «Jan týraly», «Qyzý qandylyq týraly», «Tús kórý týraly sóz», «Jannyń máni týraly», «Aqyl – oı men uǵym», « Jasóspirimderdiń aqyl - oıytýraly kitap», «Eresekterdiń aqyl – oıy týraly kitap», t. b) avtory retinde tanylady. Ol arab tildi halyqtar arasynda jan týraly ilimderdiń syndarly júıesin tuńǵysh baıandap, psıhologıalyq termınder jasady. Ókinishke qaraı onyń eńbekteriniń kóbi bizge jetken joq.
Bilim adamdy qýanysh pen baqytqa keneltedi, dúnıeni tanyp bile otyryp, adam onyń ásemdigi men bitim bolmysyna qanyǵady. Ǵylym - bilimderdi ár alýan qolóner kásipteriniń ıkem - daǵdylaryn úırenýge, úlgili moraldy qasıetterdiń qalyptasýyna qajyrly eńbek, oqytý, tárbıemen qatar, ózin - ózi tárbıeleý, erikti erik – jiger arqyly jetýge bolady, degen pikir aıtady.
Densaýlyq haqynda; Eger tán aýyrsa, kóńildiń kúrt túsýi – tabıǵı qubylys. Sondyqtan aldymen sazdy áýenniń áserimen kóńildi sergitedi. Osynyń arqasynda dene birtindep saýyǵa bastaıdy.
Ál - Farabıdiń bir ǵana mýzyka salasyndaǵy eńbeginiń ózi ne turady? Ol « Mýzykanyń uly kitaby», «Mýzyka jaıly taldaý», «Óleń óneriniń qaǵıdalary týraly traktat», «Óleń kóne sheshendik týraly» t. b. kitaptar jazǵan. Bul eńbekterinde án shyǵarýdy, mýzykalyq aspaptardy jasaýdy, ándi oraýdy ǵylymı jaǵynan jetildiredi. Ózi birneshe mýzykalyq aspaptar jasap shyǵarady. Solardyń ishinde «Qypshaq» degen aspap ta bolǵan. Ol osy kúngi qazaq, ózbek, qyrǵyz sıaqty halyqtar arasynda keń taraǵan dombyraǵa uqsas bolsa kerek.
Ábý Nasyr ál – Farabı birqatar ánder shyǵarǵan sazger bolǵan, keıbir derekterge qaraǵanda ol shyǵarǵan ánder osy kúngi Iran, Irak, Túrkıa jáne basqa da Shyǵys elderinde oryndalatyn kórinedi.
Tómendegi óleń ál - Farabıdiń aqyndyq tuǵyrynyń ıik bolǵandyǵyn dáleldeıdi.
Tamyljyp bal tynyshtyq aınalamnan,
Tylsym kúnge qushaǵyn jaıǵan dalam.
Men jatyrmyn uıqysyz japa - jalǵyz,
Janymdy oı jaryǵy aımalaǵan.
Aqqan juldyz qulasa keıde eger,
Seniń nurly beıneń bop keýdeme ener.
Áldeqaıda ǵaıyptan yntyzar ǵyp,
Ómirime bir ǵajap sáýle berer.
Tirshilikte quryshtaı bol tózimdi
San mártebe aldasa da ózińdi.
Taǵdyryńdy esh ýaqytta jazǵyrma,
Tipti keıde bolsa ázázil azǵyrǵan.
Qazaq topyraǵynyń kókiregi oıaý, kózi ashyq oıshyl azamaty ál – Farabı shyǵarmalaryn kópke ortaq tilde jazyp, keıingi urpaqtaryna mura etip qaldyra bildi.
Uly ǵylymdar Ibn Rýshıd, Ibn Sına, Omar haııam, Berýnı, Bojanı t. b. kóptegen ǵulamalardyń kózqarastary qalyptasyp olar ózderin ál - Farabıdiń shákirtterimiz dep eseptegen.
You Might Also Like
