InfoHub Logo

Ǵ. Músirepov «Borandy túnde» áńgimesi
Ádebıet 7 - synyp
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Ǵ. Músirepovtyń «Borandy túnde» shyǵarmasynyń mazmunymen tereńirek tanystyrý, áńgimeniń taqyryby men jazýshynyń ıdeıalyq muratyn mátinge súıene otyryp ashý. Shyǵarmany ádistermen taldaý arqyly oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletterin ushtaý;
Damytýshylyq: Mátinniń tanymdyq sıpatyn, qurylymdyq bólikterin ózderi baıqap alatyn, túsine alatyn nátıjege jetkizý, kórkem mátinmen jumys isteı bilý daǵdysyn jetildirý;
Tárbıelik: Jazýshynyń shyǵarmasyn oqı otyryp, oqýshyladyń elin súıýge, salt - dástúrin qadirleýge, ınabattylyqqa, adamgershilikke, adaldyqqa, izgilikke baýlý.
Sabaqtyń túri: Bilimdi bekitý sabaǵy.
Sabaqtyń ádis - tásili: Suraq - jaýap, taldaý, jınaqtaý, shyǵarmashylyq jumys, mátinmen jumys, mozaıka ádisi, akvarıým ádisi, konseptýaldyq keste ádisi, kir qystyrǵysh ádisi, jýan jáne jińishke suraqtar ádisi, alty qalpaq ádisi, fıshboýn ádisi.

Sabaqtyń kórnekiligi: Ǵ. Músirepovtiń portreti, slaıd, kespe qaǵazdar, plakat, ınterbelsendi taqta.

Pánaralyq baılanys: Mýzyka, qazaq tili.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
a) Oqýshylardy tekserý;
b) Synyp bólmesiniń sabaqqa daıarlyǵyn qadaǵalaý;
v) "Molekýla" oıyny arqyly oqýshylardyń sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:"Kir qystyrǵysh" ádisi arqyly úı tapsyrmasyn suraý.
• Jalpaq balýan kim?
• Qyryq jigit pen Jalpaqty tize búktirgen qandaı kúsh?
• Jer - Ana týraly ne aıta alasyńdar?
• Dúnıede ne qymbat?
• Anany qaı kezden bastap izdeısiń?
• Ananyń mahabbaty qandaı?
• Seniń eń jaqyn dosyń, ustazyń kim?
• Sender alysqa ketkende eń birinshi kimdi saǵynasyńdar?

İİİ. Bilimdi bekitý sabaǵy: Tabıǵat áýeni arqyly oı shaqyrý.
Yzǵarly áýen.

Muǵalim sózi: Oqýshylar, Ǵ. Músirepovtyń qaı shyǵarmasynda bul tabıǵat qubylysy sýretteledi? Endeshe áńgimeni taldaýǵa kiriseıik.

Oqýshylardy toptaý ádisi: asyq tańdaý.

Toptardy tanystyrý.
1 - top: Jasyl qalpaqtar.
2 - top: Sary qalpaqtar.

1 - tapsyrma: "Alty qalpaq" ádisi arqyly tapsyrmalar oryndaý.
Kók: Áńgime kimniń atynan baıandalady? (Avtordyń)
Qyzyl: Áńgimege qandaı oqıǵa negiz bolady? (Qyzdy alyp qashý)
Jasyl: Áńgimege sender basqasha qalaı at qoıar edińder?(Alyp - qashý operasıasy)
Sary: Nege Qaısar Kúreńtóbelden aıyrylǵysy kelmedi?(Jalǵyz tuıaǵy astyndaǵy kóligi )
Qara: Qaısar qalyńdyǵyn alyp qashýǵa nege májbúr bolady?(Sharasyzdyqtan)
Aq: Máseleni basqa jolmen sheshýge bolmas pa edi?
(1. Ulttyq qundylyqtardy saqtap, Kúreńtóbeldi qalyń malǵa berý.
2. Bekbergenniń teris pıǵylyna qaraı Qaısardyń eserligi oryndy.)

2 - tapsyrma: "Fıshboýn" ádisi arqyly Ǵ. Músirepovtyń "Borandy túnde" áńgimesin taldaý.
3 - tapsyrma: "Konseptýaldyq keste" ádisi arqyly qyzdar men uldar jekeshelendire otyryp, keıipkerlerge baǵa berý.

4 - tapsyrma: "Mozaıka" ádisi arqyly til ustartý.
1. Qys týraly maqal - mátel aıtyńdar.
• Qys arbańdy saıla.
Jaz shanańdy saıla
• Jazdyń qamyn qys oıla,
Bir oılama, úsh oıla.
2. Mahabbat týraly maqal - mátel aıtyńdar.
• Mahabbat - ómir kórki.
• Árkimniń mingen aty - ózine tulpar, árkimniń súıgen jary - ózine suńqar.
3. Ana týraly maqal - mátel aıtyńdar.
• Ana alaqanynyń aıasy,
Aq shynardyń saıasy.
• Ananyń alaqany balaǵa aıdyndy qonys.
4. Qyz týraly maqal - mátel aıtyńdar.
• Aqyldy qyz bilimge júgirer, Aqylsyz qyz sózge iliger.
• Otyrǵan qyz ornyn tabady.
5. Jylqy týraly maqal - mátel aıtyńdar.
• Jaqsy atqa bir qamshy,
Jaman atqa myń qamshy.
• Jomart joqtyǵyn bildirmeıdi,
Júırik at toqtyǵyn bildirmeıdi.
6. It týraly maqal - mátel aıtyńdar.
• Ár taýdyń túlkisin, ádisin bilgen tazy alar.
• Jaqsy ıt ólimtigin kórsetpes.
7. Dostyq týraly maqal - mátel aıtyńdar.
• Dosy joqpen - syrlas, dosy kóppen - syılas.
• Adamzatta ne tátti: asta - tuz tátti, adamda - dos tátti.
8. Jigittik týraly maqal - mátel aıtyńdar.
• Jigittiń túsin aıtpa, isin aıt.
• El maqtaǵan jigitti qyz jaqtaǵan.

5 - tapsyrma:"Akvarıým " ádisi. Hat arqyly sheńber ishinde sıtýasıa jasyrý.
1 - top: Kimniń sózi? Qaı kezde aıtyldy?
• Álgi qaıyn atam bolmaı ketkir...
(Qaısardyń sózi, balanyń úıine kelgen kezde aıtady)
• Bala degende úlkeniregi kisi esiginde, Imishtiń úıinde...
(Áke sózi)
• Uıqyń kelse, ashshy qurt je, qarnyń ashsa kámpıt je...
(Báden apaıdyń sózi)

2 - top: Kimniń sózi? Qaı kezde aıtyldy?
• Biz qyz alyp qashýǵa shyǵyp edik...
(Balanyń sózi. Qadyrdyń úıinde.)
• İnishegim, atyń shabandaý bilem...
(Kámenniń sózi. Aýylǵa kele jatqanda aıtady)
• Sen be, eı! - deıdi.
(Kámendi alyp kelgendegi Qaısardyń sózi)

6 - tapsyrma:"Jaýan jáne jińishke suraqtar" ádisi arqyly oqýshylarǵa suraqtar qoıý.
1 - top:
1. Ǵabıt Músirepov 1902 jyly dúnıege kelgen be? (Iá)
2. Qaısardyń kásibi qandaı? (Mal sharýashylyǵy)
3. Áńgimeniń kúlkili tustaryn aıtyńdar.

2 - top:
1. Ǵabıt Músirepov Ońtústik Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen be? (Joq)
2. Iýmor degenimiz ne?
3. Ǵabıt Músirepov operaǵa lıbretto jazdy ma? Qandaı? (Qyz Jibek)

7 - tapsyrma: Sózjumbaq sheshý.
1. Áńgimeniń avtory kim?
2. Qaısardyń qalyńdyǵy
3. Qyz alyp qashý operasıasy kimniń kesirinen sátsiz aıaqtaldy?
4. Qasqyrdyń terileri qaıda úıilip jatyr?
5. Qaısardyń qımasy
6. Qaısardyń qımasy jeti qazynanyń biri, Qaısardyń senimdi serigi
Jaýaptary:
1. Músirepov
2. Kámen
3. Ósekshi
4. Shoshala
5. Kúreńtóbel
6. Kókdaýyl

Sergitý sáti:"Tynys alý" trenıńi.

IV. Sabaqty bekitý: Klaster arqyly sabaqty bekitý.

V. Úıge tapsyrma:
1 - top: Salt - dástúrlerge baılanysty uǵymdarǵa túsinikteme berińder.
1. Balany súndetke otyrǵyzý;
2. Qyz aıttyrý;
3. Qalyń mal berý;
4. Qyz alyp qashý;
5. Uzatylar qyzdyń qoshtasýy;
6. Bata berý;
7. Kelinshektiń qaıyn inisine at qoıýy;
8. Ańshylyq.

2 - top: Túsindirmeli sódikpen jumys. Myna sózderdiń antonımderin tabyńdar.
1. Boqmuryn;
2. Ottamasyn;
3. Ittiń ǵana balasy;
4. Qatyn;
5. Ósekshi.
VI. Baǵalaý: Túrli - tústi sharlar arqyly baǵalaý.

Aqmola oblysy, Kókshetaý qalasy,
№22 negizgi jalpy bilim beretin mekteptiń
qazaq tili jáne qazaq ádebıeti muǵalimi
Argýnbaeva Araı Saıranqyzy