InfoHub Logo

Y dybysy men árpi
Bilim berý salasy: Komýnıkasıa
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti: Saýat ashý negizderi
Sabaqtyń maqsaty: Jańa Y dybysy jáne onyń árip tańbasymen tanystyrý.
Y dybysy bar sózder aıtyp taldaý Sóılem, sóz, týraly uǵymdardy keńeıtý. Balalardyń oılaýyn, sóıleý tilin damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Ydys, qarlyǵash, sıyr sýretteri, kespe árip. Y dybysy saýat ashý tapsyrmasy beınerolık
Sabaqtyń ádis - tásilderi: toppen, jeke, juptyq tapsyrmalar taldaý - jınaqtaý, sózdik, kórnekilik, áńgimeleý

Yntalandyrý
Sezimdi oıatý Shattyq sheńberin qurý
Kel balalar turaıyq shattyq sheńber quraıyq
Armysyń qaıyrymdy aspan ana
Armysyń shapaǵatshy kún ana
Armysyń meıirimdi jer ana
Armysyń dostarym senderdi kórsem qýanam
Psıhologıalyq daıyndyq jasaý:
Kóńil kúıleriń qalaı?
Sabaqqa daıyndyqtaryń qalaı?
Yntańyz she?
Endeshe bastaıyq?

İzdenister
Uıymdastyrý
Oı qozǵaý:
"Ala buzaý'' (avt. Ereshova K.) atty áńgimesin oqý.
Balalar, sonda biz áńgimeden ne estidik
- dybys degenimiz ne?
- Dybystar neshege bólinedi
— Daýysty dybystar qalaı aıtylady?
Daýyssyz dybystar qalaı aıtylady?
- Daýysty dybysty qandaı tekshemen belgileımiz
- Daýyssyz dybysty qandaı tekshemen belgileımiz
- Al balalar myna kasadan turǵan neler
- Árip degenimiz ne
- jaraısyńdar
Balalar biz saýat ashý sabaǵynda
qandaı áriptermen tanystyq?
Kasadan ótilgen áripterdi ataý.
Biz ótken oqý is áreketimizde qandaı dybyspen tanystyq
«Sóz oıla tez oıla» oıyny arqyly S, B dybysyna sóz oılaý, Ár sóz oılaǵan balaǵa tátti konfet arqyly baǵalap otyramyz. oıyn sońynda konfet kóp jınaǵan top jeńiske jetedi.
Jaraısyńdar balalar biz sóz oıladyq osy sóz neden turady
Sóılem neden turady

1 top: sýret boıynsha sózge sóılem oılaý

2top: sýret boıynsha sózdi býynǵa bóledi nelikten sóz 1, 2, 3 býynǵa bólinip tur túsindiredi

3 top: sýrettegi sózderge dybystyq taldaý jasaıdy
Jańa sabaq: Mıǵa shabýyl:
Balalardyń nazaryn asqana ortalyǵyna aýdarý: ortalyqqa bir qyzdy shaqyryp onyń is áreketine shaǵyn áńgime oılatý.
jaraısyńdar
• Balalar, endi shyny, qasyq, tárelke, sháınekterdi bir sózben qalaı aıtýǵa bolady.
• Ydys sózin birneshe ret qaıtalap, sozyp aıtqyzý (Y - y - dy - y - y - s).
Sózdiń basynda qandaı dybys estiledi?
Y dybysynyń bas jáne kishi áripteri kórsetiledi.
Jaraısyńdar biz búgin taǵy jańa árip Y dybysymen tanysamyz
Taqtaǵa Y dybysyna baılanysty kórnekilik ilý. Tyńdalym
Beınerolık tyńdata otyryp ondaǵy tapsyrmalardy birge oryndatý:
Jaraıdy balalar Aıtylýyna qaraı Y qandaı dybys dep oılaısyńdar? Jýan aıtyla ma, jińishke aıtyla ma?
- Demek, y dybysy – jýan daýysty dybys
Birge oqylyq:
kespe áripterdiń kómegimen býyndar qurastyryp, olardy synyp oqýshylaryna oqytý (yl, ys, yr, ys, ysh, ys).
3. Til ustartý jattyǵýy.
Ys - ys - ys
Kelip qaldy qys.
4. Dáptermen jumys.
5. Úlgi boıynsha y dybysynyń kishi jáne bas árpin bastyryp jazady
6. Toptyq jumys:.
3 topqa Úlestirmeli sýretter berip
Ydys, mysyq, qozy sózderin býynǵa bólgizý dybystyq taldaý jasatyp, ondaǵy y dybysynyń ornyn ajyratqyzý.
«Kim jyldam» Juptyq tapsyrma: qıma áripterdiń kómegimen Yrys, Ydys, Shyny sózderin jazý
Sheńber boıynda dop almastyra otyryp suraqqa jaýap berý arqyly sabaqty aıaqtaý

Kútiletin nátıje:
Neni biledi: Balalar dybys pen árip týraly tolyq bildi
Bilýi kerek: Sýret boıynsha sóıleýdi meńgerdi
Túsinigi: Sýretterdi, dybystardy ajyratýdy túsindi.

Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany,
Alǵa selosy, Ábý Sársenbaev jalpy
orta mektebi mektepaldy daıarlyq tárbıeshisi
Paýeshova Gýlnar Tlekkqabylqyzy

Tolyq nusqasyn júkteý