Balalar quqyǵy týraly BUU konvensıasy
Balalar quqyǵy týraly BUU konvensıasy
(qysqasha baıandama)
1. Bala degen kim? 18 jasqa tolmaǵan jetkinshek bala dep sanalady. Al keıbir jaǵdaıda jergilikti ulttyq zańdar boıynsha kámelettik jas odan erte kórsetilýi múmkin.
2. Dıskrımınasıanyń bolmaýy. Barlyq quqyq barlyq balaǵa birdeı taraıdy. Memleket balany zorlyq - zombylyqtyń barlyq túrinen qorǵaýǵa jáne onyń quqyǵyn qorǵaý úshin tıisti sharalardy qoldanýǵa mindetti.
3. Balalardyń múddesin qamtamasyz etý. Balaǵa qatysty jasalatyn barlyq is - áreket onyń múddesin tolyq kólemde eskerýi qajet.
4. Quqyqty iske asyrý. Memleket osy Konvensıada kórsetilgen quqyqtardy júzege asyrý úshin qoldan kelgenniń barlyǵyn jasaý kerek.
5. Ata - ana, otbasy, qoǵam mindeti men quqyǵy. Memleket balany jan - jaqty damyp kele jatqan qabiletin eskere otyryp, onyń tárbıesi jolynda ata - analar keńeıgen otbasylardyń quqyǵy men jaýapkershiligin qurmetteýi tıis.
6. Ómir súrý jáne damý. Árbir bala ómir súrýge ququǵyna ıe, jáne Memleket onyń ósýi men damýyn qamtamasyz etýge mindetti.
7. Esim men azamattyq. Bala dúnıege kelgen soń ózine esim alýǵa quqyly. Bala srndaı - aq azamattyq alýǵa, jáne múmkindigi barynsha, óz ata - anasyn tanyp bilýge, olar tarapynan qamqorlyq kórýge quqyly.
8. Jeke tulǵalyqty saqtaý. Eger balany zańsyz túrde jeke tulǵasynan aıyrsa, Memleket balany ózindik qaıtalanbas tulǵalyǵyn saqtaýǵa, tipti kerek bolǵan jaǵdaıda onyń negizgi qasıetterin qaıtadan qalpyna keltirýine mindetti.
9. Ata - anadan ajyraý. Bala óz múddesine qarama - qaıshy keletin jaǵdaıda ǵana bolmasa, ata - anasymen birge turýǵa quqyly.
10. Otbasynyń qosylýy. Bala men ata - ana otbasyn biriktirý nemese ózara qarym - qatynastaryn nyǵaıtý maqsatynda kez kelgen elden shyǵyp óz eline kelýge quqyly.
11. Zańsyz oryn almastyrý jáne oralmaý. Memleket ata - ananyń nemese úshinshi bir jaqtyń balany shet elde zańsyz ustap turýyna bolmasa urlaýyna jol bermeýge jáne bul jaǵdaıda tıisti sharalar qoldanýǵa mindetti.
12. Balanyń kózqarasy. Bala óz oıyn, pikirin erkin jetkizýge quqyly jáne balaǵa qatysty máselelerdi sheshý barysynda bul pikirlerge tıisti nazar aýdarylýy lazym.
13. Pikir aıtý erkindigi. Bala qandaı shekara bolmasyn óz oılaryn ashyq jetkizýge, aqparat alýǵa, sondaı - aq aqparattardy, ıdeıalardy berýge, taratýǵa quqyly.
14. Oı, ar - namys jáne din bostandyǵy. Ata - ananyń balaǵa tıisti deńgeıde jetekshilik etýi barysynda memleket sol balanyń oı erkindigin, ar - uıaty men dinin qurmetteýge mindetti.
15. Asosıasıa bostandyǵy. Bala basqa adamdarmen kezdesýge jáne asosıasıalarǵa kirýge, bolmasa ony qurýǵa quqyly.
16. Jeke ómir súrý quqyǵyn saqtaý. Balalar ózderiniń jeke, januıalyq jáne otbasylyq ómirine qol suǵýshylardyń, sondaı - aq ózara hat almasýlaryna kedergi bolýshylardan, arandatýshylardan qorǵaý quqyǵyna ıe.
17. Tıisti aqparattardy alý quqyǵy. Memleket balalarǵa aqparat alýǵa jáne ár - túrli aqparat kózderiniń málimetterimen tanysýǵa jaǵdaı jasaýǵa mindetti.
18. Ata - ananyń jaýapkershiligi. Ata - ana bala tárbıeleýdiń negizgi jaýapkershiligin birge tartady. Al memleket bul iste olardy barynsha qoldap - qýattaýy kerek.
19. Asyra paıdalanýshylyq pen jany ashymaýshylyqtan saqtaý. Memleket balany ata - anasynyń nemese qamqor bolý jaýapkershiligin moınyna alǵan basqa da tulǵalar tarapynan jasalǵan qysym kórsetýshiliktiń, zorlyq - zombylyqtyń barlyq túrinen qorǵaýǵa mindetti.
20. Otbasynan aıyrylǵan balany qorǵaý. Memleket januıaly ortadan aıyrylǵan balaǵa áleýmettik qorǵaý kórsetýge mindetti.
21. Asyrap alý. Balany asyrap alýǵa ruqsat etilgen memleketterde asyrap alý áreketteri tek balanyń múddesi úshin ǵana jasalýy tıis.
22. Bosqyn balalar. Bosqyn balalar, nemese bosqyn mártebesin alýǵa umtylǵan balalar erekshe qorǵaýǵa alynýy tıis.
23. Múgedek balalar. Múgedek bala erkindigi, áleýmettik ıntegrasıany qamtamasyz etetin ortada tolyqqandy jáne laıyqty ómir súrýine kómektesetin erekshe kútim, bilim jáne qadetti daıyndyq alýǵa quqyly.
24. Densaýlyq saqtaý. Bala naqty túrde qamtamasyz etilgen, eń joǵarǵy standarttarǵa saı medısınalyq kómek alýǵa quqyly.
25. Qamqorlyqqa alý jaǵdaıynda turaqty tekserý. Arnaıy kútim, qorǵaý nemese emdeý kórsetý maqsatynda memleket arqyly qamqorlyqqa berilgen bala, memleket tarapynan sol qamqorlyqtyń turaqty tekserilip turýyna quqyly.
26. Áleýmettik qamtamasyz etý. Sen áleýmettik saqtandyrýmen qosa áleýmettik qamtamasyz etýdiń basqa ıgilikterin paıdalanýǵa quqylysyn.
27. Ómir deńgeıi. Árbir bala óziniń denelik, oılyq, rýhanı jáne sondaı - aq adamgershilik pen áleýmettik damýyna laıyqty ómir deńgeıine múddeli jáne quqyly.
28. Bilim alý. Bala mindetti túrde alǵashqy tegin bilim alýǵa quqyly.
29. Bilim alýdyń maqsaty. Bilim alý tulǵalyq, daryndyq, sanalyq jáne shymyrlyq qabilettiń barynsha damýyna baǵyttalýy kerek. Bilim, balany azat qoǵamdaǵy eresek ári belsendi ómirge daıyndaýy kerek.
30. Sen óz mádenıetińdi jáne týǵan tilindi paıdalanýǵa quqylysyz.
31. Demalys, bos ýaqyt jáne mádenı ómir. Siz bos ýaqyt pen demalýǵa jáne oıyn - saýyq pen mádenı oıyndarǵa qatysýǵa quqylysyz.
32. Ekonomıkalyq qanaý. Siz qaýipti eńbek túri men qanaýdan qorǵanýǵa quqylysyz.
33. Esirtki zattardy zańsyz qoldaný. Balalar esirtki jáne «psıhotropty» zattardy zańsyz qoldanýdan, sondaı - aq osyndaı zattardy óndirý men satý jumystaryna tartylýdan qorǵaný quqyǵyna ıe.
34. Seksýaldy qanaý. Memleket balany jezókshelikten jáne seksýaldy qanaý men zorlaýdan qorǵaýy tıis.
35. Balalardy urlaý men satý. Memleket balalardy urlaý men satýdan qorǵaý qajet.
36. Qanaýdyń basqa túrleri. Siz qanaýdyń barlyq túrinen qorǵanýǵa quqylysyz.
37. Azaptaý, ólim jazasy, bas bostandyǵynan aıyrý. Siz qınaý men qorlaýǵa dýshar bolmaýǵa quqylysyz. Sizdi ýaqytsha qamaýǵa alsa, siz ol jerde eresek adammen birge bolýyńyz uqajet, sizdi eshqashan ólim jazasyna jáne ómir baqı bas bostandyǵyńyzdan aıyra almaıdy. Siz otbasyńyzben baılanysýǵa quqylysyz.
38. Qarýly qaqtyǵystar. 15 jasqa tolmaǵan kez kelgen bala qarýly kúshter qataryna qyzmetke shaqyrylmaýy kerek.
39. Qaıta qalpyna keltirý jolyndaǵy kútim. Eger de siz qandaı da bir janjaldyń qurbany bolsańyz, sizdiń densaýlyǵyńyzdy qaıta qalpyna keltirý úshin qajetti emdik sharalarmen qamtamasyz etýi kerek.
40. Kámeletke tolmaǵan zań buzýshylarǵa qatysty sot úkimin qoldaný. Zań buzǵan bala óziniń ar - namysyn, tulǵalyǵyn oıatatyn jáne ony damytatyn laıyqty iltıpat alýǵa quqyly.
41. Konvensıany taratý. Siz óz quqyǵyńyz týraly aqparat alýǵa quqylysyz, bul proseske memleket qatysýy qajet.
2 Qosymsha
SHAǴYN SÓZDİK
ADAM QUQYǴY – azamattyń quqyqtyq statýsyn sıpattaıtyn erejeler jıyntyǵy;
BOSTANDYQ – zań shekteý qoımaǵan nársege shekteý qoıylmaǵan jaǵdaı (qylyq, qyzmet).
QUQYQTYQ MEMLEKET – tómendegi negizgi belgilerdi anyqtaıtyn, demokratıalyq memleket:
- zańnyń ústinen qaraý (jalpy, eshqandaı shekteýlisiz barlyǵynyń zań aldyndaǵy mindeti);
- Zańnamaly, atqarýshy jáne sot úkimetine ókimettiń bólinýi.
- Zań jáne tártip qyzmetin atqaratyn myqty táýelsiz sot úkimeti
- QUQYQ MÚMKİNSHİLİGİ – quqyq jáne mindet múmkinshilikteri. Azamattyq quqyq múmkinshiligi azamat týǵannan bastap ómirden qaıtqan ýaqytyna deıingi mindeti.
KONSTITÝSIA - ( lat. tilinen Constitutions – qurylǵy, qurý) – memlekettiń negizgi zańy. Qazaqstan Respýblıkasynyń konstıtýsıasy 1995 jyly 30 tamyzda respýblıkalyq forýmynda qabyldandy, sol jyldyń 5 qyrkúıeginde kúshine endi.
Mindet – degenimiz osy mindetti alyp júrýshiniń zańmen anyqtalǵan sharasy. Mindet degen basqalardyń da quqyǵyn syılaý degen sóz.
Balalar quqyǵy týraly BUU konvensıasy júkteý
(qysqasha baıandama)
1. Bala degen kim? 18 jasqa tolmaǵan jetkinshek bala dep sanalady. Al keıbir jaǵdaıda jergilikti ulttyq zańdar boıynsha kámelettik jas odan erte kórsetilýi múmkin.
2. Dıskrımınasıanyń bolmaýy. Barlyq quqyq barlyq balaǵa birdeı taraıdy. Memleket balany zorlyq - zombylyqtyń barlyq túrinen qorǵaýǵa jáne onyń quqyǵyn qorǵaý úshin tıisti sharalardy qoldanýǵa mindetti.
3. Balalardyń múddesin qamtamasyz etý. Balaǵa qatysty jasalatyn barlyq is - áreket onyń múddesin tolyq kólemde eskerýi qajet.
4. Quqyqty iske asyrý. Memleket osy Konvensıada kórsetilgen quqyqtardy júzege asyrý úshin qoldan kelgenniń barlyǵyn jasaý kerek.
5. Ata - ana, otbasy, qoǵam mindeti men quqyǵy. Memleket balany jan - jaqty damyp kele jatqan qabiletin eskere otyryp, onyń tárbıesi jolynda ata - analar keńeıgen otbasylardyń quqyǵy men jaýapkershiligin qurmetteýi tıis.
6. Ómir súrý jáne damý. Árbir bala ómir súrýge ququǵyna ıe, jáne Memleket onyń ósýi men damýyn qamtamasyz etýge mindetti.
7. Esim men azamattyq. Bala dúnıege kelgen soń ózine esim alýǵa quqyly. Bala srndaı - aq azamattyq alýǵa, jáne múmkindigi barynsha, óz ata - anasyn tanyp bilýge, olar tarapynan qamqorlyq kórýge quqyly.
8. Jeke tulǵalyqty saqtaý. Eger balany zańsyz túrde jeke tulǵasynan aıyrsa, Memleket balany ózindik qaıtalanbas tulǵalyǵyn saqtaýǵa, tipti kerek bolǵan jaǵdaıda onyń negizgi qasıetterin qaıtadan qalpyna keltirýine mindetti.
9. Ata - anadan ajyraý. Bala óz múddesine qarama - qaıshy keletin jaǵdaıda ǵana bolmasa, ata - anasymen birge turýǵa quqyly.
10. Otbasynyń qosylýy. Bala men ata - ana otbasyn biriktirý nemese ózara qarym - qatynastaryn nyǵaıtý maqsatynda kez kelgen elden shyǵyp óz eline kelýge quqyly.
11. Zańsyz oryn almastyrý jáne oralmaý. Memleket ata - ananyń nemese úshinshi bir jaqtyń balany shet elde zańsyz ustap turýyna bolmasa urlaýyna jol bermeýge jáne bul jaǵdaıda tıisti sharalar qoldanýǵa mindetti.
12. Balanyń kózqarasy. Bala óz oıyn, pikirin erkin jetkizýge quqyly jáne balaǵa qatysty máselelerdi sheshý barysynda bul pikirlerge tıisti nazar aýdarylýy lazym.
13. Pikir aıtý erkindigi. Bala qandaı shekara bolmasyn óz oılaryn ashyq jetkizýge, aqparat alýǵa, sondaı - aq aqparattardy, ıdeıalardy berýge, taratýǵa quqyly.
14. Oı, ar - namys jáne din bostandyǵy. Ata - ananyń balaǵa tıisti deńgeıde jetekshilik etýi barysynda memleket sol balanyń oı erkindigin, ar - uıaty men dinin qurmetteýge mindetti.
15. Asosıasıa bostandyǵy. Bala basqa adamdarmen kezdesýge jáne asosıasıalarǵa kirýge, bolmasa ony qurýǵa quqyly.
16. Jeke ómir súrý quqyǵyn saqtaý. Balalar ózderiniń jeke, januıalyq jáne otbasylyq ómirine qol suǵýshylardyń, sondaı - aq ózara hat almasýlaryna kedergi bolýshylardan, arandatýshylardan qorǵaý quqyǵyna ıe.
17. Tıisti aqparattardy alý quqyǵy. Memleket balalarǵa aqparat alýǵa jáne ár - túrli aqparat kózderiniń málimetterimen tanysýǵa jaǵdaı jasaýǵa mindetti.
18. Ata - ananyń jaýapkershiligi. Ata - ana bala tárbıeleýdiń negizgi jaýapkershiligin birge tartady. Al memleket bul iste olardy barynsha qoldap - qýattaýy kerek.
19. Asyra paıdalanýshylyq pen jany ashymaýshylyqtan saqtaý. Memleket balany ata - anasynyń nemese qamqor bolý jaýapkershiligin moınyna alǵan basqa da tulǵalar tarapynan jasalǵan qysym kórsetýshiliktiń, zorlyq - zombylyqtyń barlyq túrinen qorǵaýǵa mindetti.
20. Otbasynan aıyrylǵan balany qorǵaý. Memleket januıaly ortadan aıyrylǵan balaǵa áleýmettik qorǵaý kórsetýge mindetti.
21. Asyrap alý. Balany asyrap alýǵa ruqsat etilgen memleketterde asyrap alý áreketteri tek balanyń múddesi úshin ǵana jasalýy tıis.
22. Bosqyn balalar. Bosqyn balalar, nemese bosqyn mártebesin alýǵa umtylǵan balalar erekshe qorǵaýǵa alynýy tıis.
23. Múgedek balalar. Múgedek bala erkindigi, áleýmettik ıntegrasıany qamtamasyz etetin ortada tolyqqandy jáne laıyqty ómir súrýine kómektesetin erekshe kútim, bilim jáne qadetti daıyndyq alýǵa quqyly.
24. Densaýlyq saqtaý. Bala naqty túrde qamtamasyz etilgen, eń joǵarǵy standarttarǵa saı medısınalyq kómek alýǵa quqyly.
25. Qamqorlyqqa alý jaǵdaıynda turaqty tekserý. Arnaıy kútim, qorǵaý nemese emdeý kórsetý maqsatynda memleket arqyly qamqorlyqqa berilgen bala, memleket tarapynan sol qamqorlyqtyń turaqty tekserilip turýyna quqyly.
26. Áleýmettik qamtamasyz etý. Sen áleýmettik saqtandyrýmen qosa áleýmettik qamtamasyz etýdiń basqa ıgilikterin paıdalanýǵa quqylysyn.
27. Ómir deńgeıi. Árbir bala óziniń denelik, oılyq, rýhanı jáne sondaı - aq adamgershilik pen áleýmettik damýyna laıyqty ómir deńgeıine múddeli jáne quqyly.
28. Bilim alý. Bala mindetti túrde alǵashqy tegin bilim alýǵa quqyly.
29. Bilim alýdyń maqsaty. Bilim alý tulǵalyq, daryndyq, sanalyq jáne shymyrlyq qabilettiń barynsha damýyna baǵyttalýy kerek. Bilim, balany azat qoǵamdaǵy eresek ári belsendi ómirge daıyndaýy kerek.
30. Sen óz mádenıetińdi jáne týǵan tilindi paıdalanýǵa quqylysyz.
31. Demalys, bos ýaqyt jáne mádenı ómir. Siz bos ýaqyt pen demalýǵa jáne oıyn - saýyq pen mádenı oıyndarǵa qatysýǵa quqylysyz.
32. Ekonomıkalyq qanaý. Siz qaýipti eńbek túri men qanaýdan qorǵanýǵa quqylysyz.
33. Esirtki zattardy zańsyz qoldaný. Balalar esirtki jáne «psıhotropty» zattardy zańsyz qoldanýdan, sondaı - aq osyndaı zattardy óndirý men satý jumystaryna tartylýdan qorǵaný quqyǵyna ıe.
34. Seksýaldy qanaý. Memleket balany jezókshelikten jáne seksýaldy qanaý men zorlaýdan qorǵaýy tıis.
35. Balalardy urlaý men satý. Memleket balalardy urlaý men satýdan qorǵaý qajet.
36. Qanaýdyń basqa túrleri. Siz qanaýdyń barlyq túrinen qorǵanýǵa quqylysyz.
37. Azaptaý, ólim jazasy, bas bostandyǵynan aıyrý. Siz qınaý men qorlaýǵa dýshar bolmaýǵa quqylysyz. Sizdi ýaqytsha qamaýǵa alsa, siz ol jerde eresek adammen birge bolýyńyz uqajet, sizdi eshqashan ólim jazasyna jáne ómir baqı bas bostandyǵyńyzdan aıyra almaıdy. Siz otbasyńyzben baılanysýǵa quqylysyz.
38. Qarýly qaqtyǵystar. 15 jasqa tolmaǵan kez kelgen bala qarýly kúshter qataryna qyzmetke shaqyrylmaýy kerek.
39. Qaıta qalpyna keltirý jolyndaǵy kútim. Eger de siz qandaı da bir janjaldyń qurbany bolsańyz, sizdiń densaýlyǵyńyzdy qaıta qalpyna keltirý úshin qajetti emdik sharalarmen qamtamasyz etýi kerek.
40. Kámeletke tolmaǵan zań buzýshylarǵa qatysty sot úkimin qoldaný. Zań buzǵan bala óziniń ar - namysyn, tulǵalyǵyn oıatatyn jáne ony damytatyn laıyqty iltıpat alýǵa quqyly.
41. Konvensıany taratý. Siz óz quqyǵyńyz týraly aqparat alýǵa quqylysyz, bul proseske memleket qatysýy qajet.
2 Qosymsha
SHAǴYN SÓZDİK
ADAM QUQYǴY – azamattyń quqyqtyq statýsyn sıpattaıtyn erejeler jıyntyǵy;
BOSTANDYQ – zań shekteý qoımaǵan nársege shekteý qoıylmaǵan jaǵdaı (qylyq, qyzmet).
QUQYQTYQ MEMLEKET – tómendegi negizgi belgilerdi anyqtaıtyn, demokratıalyq memleket:
- zańnyń ústinen qaraý (jalpy, eshqandaı shekteýlisiz barlyǵynyń zań aldyndaǵy mindeti);
- Zańnamaly, atqarýshy jáne sot úkimetine ókimettiń bólinýi.
- Zań jáne tártip qyzmetin atqaratyn myqty táýelsiz sot úkimeti
- QUQYQ MÚMKİNSHİLİGİ – quqyq jáne mindet múmkinshilikteri. Azamattyq quqyq múmkinshiligi azamat týǵannan bastap ómirden qaıtqan ýaqytyna deıingi mindeti.
KONSTITÝSIA - ( lat. tilinen Constitutions – qurylǵy, qurý) – memlekettiń negizgi zańy. Qazaqstan Respýblıkasynyń konstıtýsıasy 1995 jyly 30 tamyzda respýblıkalyq forýmynda qabyldandy, sol jyldyń 5 qyrkúıeginde kúshine endi.
Mindet – degenimiz osy mindetti alyp júrýshiniń zańmen anyqtalǵan sharasy. Mindet degen basqalardyń da quqyǵyn syılaý degen sóz.
Balalar quqyǵy týraly BUU konvensıasy júkteý
You Might Also Like
