- 05 naý. 2024 04:25
- 249
Túbir sóz ben týyndy sóz
Qazaq tili 3 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Túbir sóz ben týyndy sóz
Sabaq barysy.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Psıhologıalyq daıyndyq
Baıaý áýenmen «Balalyq shaq» áýeni oınalyp turady.
Muǵalim:
Qatar - qatar tizilip,
Oqýshyǵa laıyq
Qolymyzdy jiberip
Túp - túzý bop turaıyq.
Jaqsy oqyp sabaqty
Ádep saqtaý sánimiz
Otyrýǵa naqpa - naq
Daıyndaldyq bárimiz
1 – qatar jaı otyr,
2 – qatar tez otyr,
3 – 4 – qatar sen de otyr.
Sabaq bastar kez bop tur.
İİ. Kórkem jazý mınýty.
Oqýshylar dápterdi ashyp, búgingi kúnniń retin jazady
Qolǵa qalam alaıyq,
Salaqtyqtan qashaıyq.
Dápterimizdi ashaıyq.
Kórkem etip jazaıyq.
İİİ. Úı tapsyrmasyn suraý kezeńi. Jan - jaqty bilimderin tekserý.
«Bal jınaý» oıyny. Oıynnyń sharty: aralarda jazylǵan jurnaqtardy sáıkes keletin gúlge qondyrý. Jurnaqtardy jalǵaǵanda qandaı sózder shyqty? Bul sózderdi týyndy sózder dep ataımyz. Sebebi, jurnaq arqyly bul sózderden jańa sózder shyqty.
Jańa sabaq. Túbir sóz jáne týyndy sóz.
İ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý kezeńi.
Semantıkalyq karta
----------
«Oqymaı bilim juqpas, Bilimsizden óner shyqpas». Oqýlyqpen jumys.
Oqýlyqtaryńdaǵy 120 – bettegi 19 - jattyǵýdy taba qoıyńdar.
Túbir sózge tıisti jurnaqtardy qosyp jaz.
Jumys, dos, syı, - lyq
Talap, qyzmet, - shy, - shi
Doıby, as - ker, - tyq
İİ. Maǵynany taný kezeńi
Ereje:
Túbir sózge jurnaq qosylý arqyly jasalǵan sózdi týyndy sóz deımiz. Mysaly: erlik, tatýlyq, jumysshy.
20 – jattyǵý. Sózderdi oqy. Olardyń qaısysy túbir sóz, qaısysy týyndy sóz ekenin aıt.
Oqýshylardy PAZL oıyny arqyly toptastyrady. Oqýshylar qurastyrǵyshtyń bir - bir danasyn alady da, árkim óz sýreti boıynsha toptasady.
Toptyq jumys
I top. Túbir sózderdi tap.
Óner, ek, jarys, is, egin, jaz.
II top. Týyndy sózderdi tap.
Jazýshy, erteń, sarǵysh, erteńgi, kóńildi, balapan.
21 - jattyǵý. Maqaldy oqyp, jatqa jaz.
Bilimdiden aqyl shyǵar,
Aqyldy qarttan naqyl shyǵar.
Týyndy sózderdi taýyp, olardy sóz quramyna talda.
Maqaldyń maǵynasyn qalaı túsingenińdi aıt.
Qyzylorda qalasy, №257 orta mektep,
Bastaýysh mektep muǵalimi: Júnisova Sholpan
Tolyq nusqasyn júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Túbir sóz ben týyndy sóz
Sabaq barysy.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Psıhologıalyq daıyndyq
Baıaý áýenmen «Balalyq shaq» áýeni oınalyp turady.
Muǵalim:
Qatar - qatar tizilip,
Oqýshyǵa laıyq
Qolymyzdy jiberip
Túp - túzý bop turaıyq.
Jaqsy oqyp sabaqty
Ádep saqtaý sánimiz
Otyrýǵa naqpa - naq
Daıyndaldyq bárimiz
1 – qatar jaı otyr,
2 – qatar tez otyr,
3 – 4 – qatar sen de otyr.
Sabaq bastar kez bop tur.
İİ. Kórkem jazý mınýty.
Oqýshylar dápterdi ashyp, búgingi kúnniń retin jazady
Qolǵa qalam alaıyq,
Salaqtyqtan qashaıyq.
Dápterimizdi ashaıyq.
Kórkem etip jazaıyq.
İİİ. Úı tapsyrmasyn suraý kezeńi. Jan - jaqty bilimderin tekserý.
«Bal jınaý» oıyny. Oıynnyń sharty: aralarda jazylǵan jurnaqtardy sáıkes keletin gúlge qondyrý. Jurnaqtardy jalǵaǵanda qandaı sózder shyqty? Bul sózderdi týyndy sózder dep ataımyz. Sebebi, jurnaq arqyly bul sózderden jańa sózder shyqty.
Jańa sabaq. Túbir sóz jáne týyndy sóz.
İ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý kezeńi.
Semantıkalyq karta
----------
«Oqymaı bilim juqpas, Bilimsizden óner shyqpas». Oqýlyqpen jumys.
Oqýlyqtaryńdaǵy 120 – bettegi 19 - jattyǵýdy taba qoıyńdar.
Túbir sózge tıisti jurnaqtardy qosyp jaz.
Jumys, dos, syı, - lyq
Talap, qyzmet, - shy, - shi
Doıby, as - ker, - tyq
İİ. Maǵynany taný kezeńi
Ereje:
Túbir sózge jurnaq qosylý arqyly jasalǵan sózdi týyndy sóz deımiz. Mysaly: erlik, tatýlyq, jumysshy.
20 – jattyǵý. Sózderdi oqy. Olardyń qaısysy túbir sóz, qaısysy týyndy sóz ekenin aıt.
Oqýshylardy PAZL oıyny arqyly toptastyrady. Oqýshylar qurastyrǵyshtyń bir - bir danasyn alady da, árkim óz sýreti boıynsha toptasady.
Toptyq jumys
I top. Túbir sózderdi tap.
Óner, ek, jarys, is, egin, jaz.
II top. Týyndy sózderdi tap.
Jazýshy, erteń, sarǵysh, erteńgi, kóńildi, balapan.
21 - jattyǵý. Maqaldy oqyp, jatqa jaz.
Bilimdiden aqyl shyǵar,
Aqyldy qarttan naqyl shyǵar.
Týyndy sózderdi taýyp, olardy sóz quramyna talda.
Maqaldyń maǵynasyn qalaı túsingenińdi aıt.
Qyzylorda qalasy, №257 orta mektep,
Bastaýysh mektep muǵalimi: Júnisova Sholpan
Tolyq nusqasyn júkteý