InfoHub Logo

Abdýlla M. Turan ýnıversıteti

«Quqyqtaný» mamandyǵy 3 kýrs stýdenti

Túıindeme

Bul maqalada Y.Altynsarınniń qazaq halqynyń salt-dástúrlerine jasaǵan zertteýleri, kórnekti oılar men tujyrymdamalar jazylǵan.

Kilt sózder: ádet-ǵuryp, úılený, kádesyı, qalyńmal, jasaý, qalyńdyq.

Rezúme

V etoı state ızlojeno ob ıssledovanıah Y.Altynsarına vydaıýshıesá ıdeı ı konsepsıı, tradısıı kazahskogo naroda.

Klúchevye slova: obychaı, svadba, sývenır, prıdanıe nevesty, nevesta.

Summary

This article describes the research of Y.Altynsarina outstanding ideas and concepts, traditions of the Kazakh people.

Key words: custom, wedding, souvenir, bride's dowry, bride

«Kel, balalar oqylyq», búkil qazaq balalaryn aǵartýshylyqqa jetelegen Y.Altynsarın shyǵamalarynan talaı qazaq jastary úlgi-ónege tárbıe aldy. Jalpy Y.Altynsarınnyń ádebı-ǵylymı muralary qazirgi ýaqytta da qundylyǵyn joımaǵan. Y.Altynsarınniń qalamynan týǵan aýdarmalar, óleńder, áńgimeler, mysaldar, etnografıalyq ocherkter men ertegiler oqyrman júregine jol tapty. Onyń shyǵarmalarynyń taqyryby da ár alýan. Y.Altynsarındi qazaq balalar ádebıetiniń negizin qalaýshy dep aıtýǵa bolatyn tamasha aqyn da edi. Onyń «Azǵan eldiń bıleri», «Áı, dostarym!», «Áı, jigitter!», «Ana» atty óleńderiniń adamgershilik-ǵıbrattyq sıpaty basym. Y.Altynsarınniń shyǵarmalarynda qazaqtardyń ómiri shynshyldyqpen beınelengen. Olarda bilimge, ǵylymǵa degen qulshynystyń qajettigi keńinen nasıhattalady. Jastardy oqý, bilimge shaqyra otyryp, ol ózge halyqtardyń mádenı ómirin, olardyń ǵylymda qol jetkizgen tabystaryn úlgi-ónege retinde mysalǵa keltirgen.

Y.Altynsarın óziniń ustazdyq qyzmetine baılanysty qazaq jastaryn oqytyp, tárbıeleý máselesin eń negizgi jáne basty másele dep eseptedi. Halqy úshin qyzmet etetin bilimdi adamdardyń qataryn kóbeıtý arkyly qazaq qoǵamynyń mesheýligin joıýǵa bolady, sondyqtan jastardy oqytyp, tárbıeleýden, tárbıe isiniń qudiretinen artyq eshnárse joq, - dep túıedi Ybyraı. Ol ózi bastaǵan oqý-aǵartý jumystarynyń alýan qyrly asqarly isterin, búkil ult bolashaǵyn, keler urpaǵyna úlken úmitpen júktep, keleshekten qýanysh kútken uly ustazdyń tyndyrǵany kóp bolsa da, túnek qursaýyndaǵy qalyń eliniń bilim nárinen jappaı sýsyndatyp, ǵylym men óner úırenýinen armandaýymen ketken.

Ybyraı salǵan sara jol – bul kúnderi qanatyn keńge jaıǵan, tamyryn tereńge jibergen, ekonomıkasy men mádenıeti damyǵan táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim shańyraqtarynda jalǵasyn tabýda. Ybyraıdyń maqsaty - ár halyqtyń turmys-tirshiligi men salt-dástúrlerinen habar berý prınsıpin kózdeı otyryp, tulǵany ómir súrgen qoǵamyna qatysty halyqaralyq qatynasqa beıimdeý boldy.

Y.Altynsarın óte jan-jaqty damyǵan tulǵa. Ol óz zamandastary arasynda ǵalym-etnograf, kósemsózshi ári aqyn retinde de keńinen tanyldy. Ol orys geografıalyq qoǵamy Orynbordaǵy bóliminiń tolyq múshesi boldy. Geografıalyq qoǵamnyń tapsyrmalary boıynsha baıandamalar jasap túrdy, qazaq halqynyń etnografıasy boıynsha maqalalar jarıalady.

Atap aıtqanda, kishi júz qazaqtarynyń salttary: adamdy jerleý, as berý, quda túsý, qyz uzatý jáne toı jasaý dástúri, ejelgi ádet-ǵuryp zandary týraly zertteý maqalalary jaryq kórdi. Ol óziniń jumystan qoly bosaǵan kezderiniń bárin de aýyl arasynda ótkizip, týǵan halqynyń tarıhy, fólklory, shejiresi, ádet-ǵurpy, salt-dástúri týraly materıaldar jınastyrdy. Kózi tirisinde birqatar ǵylymı maqalalary jýrnaldar men gazetterde jarıalandy. «Orynbor vedomstvosy qyrǵyzdarynyń quda túsý men úılený toıy kezindegi ádet-ǵuryptarynyń ocherki» atty eńbeginde úılený toılaryna baılanysty tolyp jatqan ádet-ǵuryptardy táptishteı sýrettedi.

Ybyraıdyń  «Orynbor vedomstvosy qyrǵyzdarynyń quda túsý men úılený toıy kezindegi ádet-ǵuryptarynyń ocherkin» qazaq halqynyń ýılený máleseli jaıly ensıklopedıa desek kem bolmaıdy. Sebebi osy shaǵyn ǵylymı ocherkinde qazaq dalasynda sonaýdan beri qalyptasqan úılenýge qatysty taqyryptardy qozǵaıdy. Úılený salt-dástúrleri, erte úılendirý máseleleri jaıly aıtylady. Sonymen qatar kádesyılardan bastap qyz jasaýy taqyryptaryna deıin tolyq málimet bergen.

Qazaqtar qoǵamynda eki áleýmettik top bolǵan: baı jáne kedeı. Y.Altynsarınde bul máseleni eskerip, kez-kelgen qazaq salt-dástúrlerin baı ortada qandaı dárejede ótetinine de, kedeı orta da qandaı dárejede ótetinin bólip aıtyp otyrǵan.

Ybyraı qazaqtarda úılený buıryǵy qyz ben jigittiń emes ata-ananyń yqpalymen júrmegenin anyq aıtyp ótedi. «Balasyn óziniń kúıine jáne jalpy jaǵdaıyna qaraı jasy tolmaı turyp ta, jasy tolǵannan keıin de úılendire alady» - dep ary qaraı úılendirý barysynda qandaı maqsattar alǵy orynda turatynyn myna eki faktormen túsindiredi. Alǵashqysy: «ózderiniń dostyǵyn jekjat bolyp nyǵaıtqysy kelgen adamdar, biriniń áıeli ul, ekinshisiniń áıeli qyz tapsa, olardy nekelep, bir-birine qosatyn bolyp ýádelese berýshi edi». Demek  ádepki qatynastaryn odan ári nyǵaıtý maqsatynda. Ekinshisi: «dáýletti qazaqtyń qaısysy bolsa da, balasyna ózi syqyldy dáýletti jáne bedeldi bireýdiń qyzyn aıttyrýǵa tyrysady». Demek dańq súıer qazaqtyń ádeti boıynsha odan ári bedeldi bolý maqsatynda. Úılenetin jastardyń tek áke-sheshesiniń jospary, solardyń múddeleri úshin úılenýi birinshi problema.

Ybyraı ekinshi problemany jas mólsheri deıdi. Ne úshin úılený emes ýılendirý deımiz. Sebebi bala úılenýdi túsinbeı jatyp úılenedi. «Eki-úsh jasar uly bar jasy balıǵatqa jetkenshe úılendirip qoıady», «qazaqtar balasyn 11-12 jasynda-aq úılendire beredi», «balasyna kelin áperip, qyzyǵyn kórgisi kelse, onda balasyn 8-9 jasynda úılendire salady» deıdi Ybyraı.

Qazaq dalasynyń  zańdaryn, dástúr, salttary jaıly áńgime qozǵalǵanda «ámeńgerlik salty» jaıly mindetti túrde aıtylady. Osy ocherkte ámeńgerlik saltynyń qatal aqylǵa syımaıtyn zańdary aıtylǵan. Onyń birinshisi jas aıyrmashylyq máselesi. «On jasar bala, aldy 7-8 jasqa kelgen balalary bar áıelge úılenip qalady» nemese «ólgen kisiniń jesirdi alatyn jas týysqandary bolmasa, onda ol áıel (jas ta bolsa) keıde alpys nemese jetpiske kelgen shalǵa tıýge tıis». Demek «....jesir áıeldiń ekinshi erimen jas aıyrmashylyǵy da, onyń tilegi de, sol sıaqty basqa dálelderi de esepke alynbaıdy». Al eger bul jaǵdaıda basqa rýlar qol suqsa, aralassa, qarsylyq bildirse «kisi ólimine aparyp soqtyrady» deıdi óz eńbeginde Ybyraı.

Tarıhtan bilemiz Ybyraı aıtqandaı «qazaq baılarynyń kóbi birneshe qatyn alady». Endi sonyń úsh sebebin taldaıdy. Birinshisi «dinniń jol berýi». Ekinshisi sol basta aıtylǵan erte úılendirý, ata-ananyń tańdaýymen úılenýdiń nátıjesi. Árıne ózi súıip almaǵan áıelinen ózi súıetin qasıetti árqashan taba bermeıdi. Osynyń saldarynan ondaı erli-zaıypty adamdardyń arasy sýyp, shyǵysady, sonan keıin, kúıi kóterse, ol ekinshi áıel alady, burynǵy áıelin de ózine qaldyrady. Eger ekinshi áıel jóninde de qatelesken bolsa, onda ol óziniń munysyna yza bolyp, keıde úshinshi áıel alady. Keıingi sebebin Ybyraı Altynsarın bir ǵana maqalmen «Baıtal kóp bolsa qulyn da kóp bolady» dep túsindiredi. Bul máselege áıelderiniń ul tappaýy jatady. Birinshi áıel «báıbishe» dep atalady. Ony kúıeýiniń  týǵan týysqandary da barlyǵy syılaıtyn bolady. Al ekinshi áıel «toqal». Ol tek kóbinese kúıeýleriniń súıikti jarlary bolyp qalady. Osylaı Ybyraı Altynsarın qazaqtardyń otbasy qurý júıesi týraly barlyq máselelerdi qozǵap, taldap kelip úılený saltyn keremet etip túsindiredi.

Dáýletti adamdardyń qalyńmaly, basqasha aıtqanda, qaramaly, ádette, kelisýine qaraı, irili-ýaqty 47 jylqy bolady. Orta dáýletti qazaqtar ýaq maldaryn, mysaly, qulynyn, buzaýyn, taǵy basqalaryn qosqanda, 37 qara beredi. Sonymen qatar, bir qyzyǵy qazaqtarda úsh júzdiń  qalyń mal berý mólsheri de ártúrli eken. Qalyń maldan bólek besjaqsy degen kádesyı bar. Ol da mańyzdy. Eń baı qazaq besjaqsyǵa 500-600 som beredi, orta dáýletti adam 200-300 som beredi, mundaı káde, kóbinese, aqshalaı tólenedi. Ybyraı Altynsarınniń «Orynbor vedomstvosy qazaqtarynyń quda túsý, qyz uzatý jáne toı jasaý dástúrleriniń ocherkinde» úılenýge baılanysty ár saltqa toqtalǵany erekshe joǵary baǵalanady. Kádesyılardyń «besjaqsy»,  «jyrtys ilý», «kórimdik», «qyzqashar», «kempiróldi»,  «kórpeqımyldatar» «sútaqy», «janyma jaqsy» degenderine toqtalady.

Qalyńmaldan keıingi ózektisi ol «Jasaý». «Úı jáne jasaý artatyn 25 túıe, kánaýyzdan, jibekten, jaı matalardan tigilgen 125 shapan, 50 kilem, onyń, 20-sy úlken, qymbat kilemder de, qalǵandary ortasha kilemder. 25 ishik, onyń bireýi janat ishik, 10 túlki ishik, qalǵandary qarsaq, qasqyr ishikter, bápi de maýytpen, jibekpen tystalǵan. 300 somdyq otaý, 5 at, onyń ekeýi qyzy minetin jorǵa, júz somdyq at-turman, tósek-oryn, birneshe kórpe, kóılekter berdi, bulardan basqa taǵy da baǵasy eń kemi 400 som turatyn aıaq-tabaq, kıiz sıaqty sharýashylyq zattar beredi». Bunyń barlyǵy da bir baı qyzynyń jasaýy. Munyń tek bir jaman jeri: qyzynyń keleshek úı jumysynyń keregi úshin emes, ata-analarynyń óz dańqy úshin berilgen bul jasaýlar, qalyńmalǵa tólengen qolma-qol aqshalar men malǵa qaraǵanda, jas qosylǵan erli-zaıyptarǵa onyń onnan birindeı de paıda keltirmeıdi. Keıbir qazaqtar malynyń kóbin qalyńmalǵa, ilýge jáne basqa kádelerge berip, aqyrynda ózi qatty joqshylyqqa ushyraıdy. Qalyńdyǵymen kelgen jasaý onyń sharýasyn kótere almaıdy. Ol jasaýlardyń da jartysyna jýyǵy derlik kelinshek túsken kúnderi-aq, ádet boıynsha týǵan-týysqandaryna úlestirilip beriledi.

Qoryta aıtqanda, Ybyraı Altynsarın tek qana halyq aǵartýshy ǵana emes sonymen qatar etnograf. Ony  «Orynbor vedomstvosy qyrǵyzdarynyń quda túsý men úılený toıy kezindegi ádet-ǵuryptarynyń ocherkinen» kóre alamyz. Bul ocherkinde Ybyraı qazaq halqynyń úılený saltyndaǵy máselelerdi úılený salt dástúrleriniń keremet erekshelikterimen qatar taldap otyrady. Jalpy aıtqanda bul ocherk  XVIII-XX ǵasyrdaǵy qazaq úılený salt-dástúrleriniń qundylyqtary boıynsha tarıhı qujat desekte bolady.

Paıdalanǵan ádebıetter:

1. Qazaqstan tarıhy (XVIII ǵasyr - 1914 jyl). Jalpy bilim beretin mekteptiń 8-synybyna arnalǵan oqýlyq. 2-basylymy, óńdelgen. Almaty: Atamura, 2012. - 344 bet, sýretti, kartaly.
2. Ybyraı Altynsarın. Tańdamaly shyǵarmalary. Almaty, 1943j. – 266b., 81b.
3. Qajym Jumalıev. «HVIII-XIX ǵasyrdaǵy qazaq ádebıeti». – Almaty, 1967j. – 62b., 71b.
4. Altynsarın Y. Kel, balalar, oqylyq: Óleń, áńgimeler men maqal, jumbaqtar. — Almaty: Atamura, 2006. — 168 b.
5. Súıinshálıev H. Qazaq ádebıetiniń tarıhy: Oqýlyq. — Almaty: Sanat, 1997. — 859-b.
6. Mádibaı Q. Úmit etken kózimniń nury balam... // Qazaq ádebıeti. — 2009. — 31 shilde. — № 3 (3144).— 6-b.
7. Sábekova A. Qazaq mektebiniń taǵdyryn ult taǵdyrynan bóle-jara qaraýǵa bolmaıdy // Ańyz adam: Juldyzdar otbasy. — 2013.— № 17 (77). — 36, 37-b.
8. https://bilim-all.kz/ -Orynbor-vedomstvosy-qazaqtarynyn-quda-tusu-qyz-uzatu-zhane-toi-zhasau-dasturlerinin-ocherki
9. https://dalanews.kz-ybyraj-altynsarinni-ylymi-zh-ne-de Ybyraı Altynsarınniń ǵylymı jáne ádebı qyzmeti

---