- 04 naý. 2024 23:47
- 208
İlıas Esenberlınniń «Kóshpendiler» romanyndaǵy frazeologızmder
Mańǵystaý oblysy, Munaıly aýdany,
«№5 jalpy orta bilim berý mektebi»
Joba avtory: Jubathanova Kamshat
10 - synyp oqýshysy
Joba taqyryby: İlıas Esenberlınniń «Kóshpendiler» romanyndaǵy frazeologızmder
Baǵyty: Qazaqstannyń tarıhı eskertkishteri jáne bolashaq damýy bar saıahat marshrýttary
Seksıasy: ádebıet
Ǵylymı jetekshisi: Dúısenbaeva Janbıbi
fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor
Jetekshisi: Sadırova Saýle
qazaq tili jáne ádebıeti pániniń muǵalimi
Abstrakt
Zertteýdiń maqsaty: İlıas Esenberlın shyǵarmalaryn oqı otyryp, jalpy sıpattama berý jáne tarıhpen baılanysyn, qaıtalanbas qalamgerdiń jańashyldyǵy men shyndyq bolmysyn tereńirek ashý, sonymen qatar shyǵarmalardaǵy frazeologızmderdi taýyp, maǵynasyn aıqyndaý.
Zertteýdiń boljamy: İlıas Esenberlın shyǵarmalarynyń taqyryp aýqymy óte keń, ondaǵy eń bıik taqyryp –shynshyldyq, keıipker bolmysy men kórinistiń ár sátin aıryqsha kórkemdikpen sýretteýi.
Zertteý kezeńderi: Taqyryp boıynsha İ.Esenberlınniń barlyq shyǵarmalarymen jáne ómirimen tanysý, İ.Esenberlın týraly zertteý jumystaryna sholý jasaý, qajetti málimetterdi jınaqtaý, irikteý, jumystyń josparyn quryp, ǵylymı jobany daıyndaý.
Eksperıment ádistemesi: İ.Esenberlın shyǵarmalarynan taqyrypqa sáıkes ıdeıalyq arnalar men patrıottyq órnekterdi taýyp, oǵan taldaý jasaý, júıeli baıandaý, naqty mysaldarmen tujyrymdaý.
Zertteýdiń jańashyldyǵy, derbestik dáreje:
- İ.Esenberlınniń tarıhı shyǵarmalaryn saralaý arqyly onyń ustanymyndaǵy shynshyldyq pen kórkemdik kórinisi qoǵamdy oń baǵytqa burý jolyndaǵy asa mańyzdy qural retinde paıdalanýǵa bolatyndyǵy tujyrymdaldy;
- frazeologızmderdiń maǵynalary aıqyndalyp,toptastyrylyp,olarǵa taldaý jasalyp, mazmundyq mánin ashý arqyly qazaq halqyna tán dúnıeniń tildik beınesi kórsetildi;
- oqýshylar arasynda tájirıbeler júrgizilip, trılogıanyń mańyzy túsindirildi, usynys-pikirler tıisti mekemelerge joldaldy;
- İ.Esenberlınniń “Kóshpendiler” tarıhı trılogıasyndaǵy frazeologızmderdiń sheber qoldanysy shyǵarmanyń etnomádenı, tarıhı mazmunymen sabaqtas órilgeni naqty anyqtaldy;
- Onyń shyǵarmalaryn zertteý arqyly qalamger shyǵarmashylyǵyn tanytý jolyndaǵy jańa bastamalar alǵa qoıyldy;
Zertteýdiń nátıjesi men qorytyndy: Qazaqtyń birtýar perzentiniń shyǵarmashylyǵyn taqyryp jaǵynan zerttep, oqýshylardyń tól týyndyǵa degen kózqarasyn jaqsartý arqyly zertteý jumystaryna beıimdeý.
Nátıjelerdi praktıkalyq qoldaný salalary: Zerttelgen obekt ǵylymı-teorıalyq negizderdi naqtylaı túsýge belgili bir dárejede óz úlesin qosady. Zertteý barysynda taldaý jasalynǵan tildik derekterdi qazaq tiliniń túsindirme, frazeologıalyq sózdikterdi qurastyrýǵa paıdalanýǵa bolady. Ádebıet súıer qaýymǵa, urpaq tárbıesine, muǵalimderge zertteý qorytyndylary kórnekilik qural retinde usynylady.
«№5 jalpy orta bilim berý mektebi»
Joba avtory: Jubathanova Kamshat
10 - synyp oqýshysy
Joba taqyryby: İlıas Esenberlınniń «Kóshpendiler» romanyndaǵy frazeologızmder
Baǵyty: Qazaqstannyń tarıhı eskertkishteri jáne bolashaq damýy bar saıahat marshrýttary
Seksıasy: ádebıet
Ǵylymı jetekshisi: Dúısenbaeva Janbıbi
fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor
Jetekshisi: Sadırova Saýle
qazaq tili jáne ádebıeti pániniń muǵalimi
Abstrakt
Zertteýdiń maqsaty: İlıas Esenberlın shyǵarmalaryn oqı otyryp, jalpy sıpattama berý jáne tarıhpen baılanysyn, qaıtalanbas qalamgerdiń jańashyldyǵy men shyndyq bolmysyn tereńirek ashý, sonymen qatar shyǵarmalardaǵy frazeologızmderdi taýyp, maǵynasyn aıqyndaý.
Zertteýdiń boljamy: İlıas Esenberlın shyǵarmalarynyń taqyryp aýqymy óte keń, ondaǵy eń bıik taqyryp –shynshyldyq, keıipker bolmysy men kórinistiń ár sátin aıryqsha kórkemdikpen sýretteýi.
Zertteý kezeńderi: Taqyryp boıynsha İ.Esenberlınniń barlyq shyǵarmalarymen jáne ómirimen tanysý, İ.Esenberlın týraly zertteý jumystaryna sholý jasaý, qajetti málimetterdi jınaqtaý, irikteý, jumystyń josparyn quryp, ǵylymı jobany daıyndaý.
Eksperıment ádistemesi: İ.Esenberlın shyǵarmalarynan taqyrypqa sáıkes ıdeıalyq arnalar men patrıottyq órnekterdi taýyp, oǵan taldaý jasaý, júıeli baıandaý, naqty mysaldarmen tujyrymdaý.
Zertteýdiń jańashyldyǵy, derbestik dáreje:
- İ.Esenberlınniń tarıhı shyǵarmalaryn saralaý arqyly onyń ustanymyndaǵy shynshyldyq pen kórkemdik kórinisi qoǵamdy oń baǵytqa burý jolyndaǵy asa mańyzdy qural retinde paıdalanýǵa bolatyndyǵy tujyrymdaldy;
- frazeologızmderdiń maǵynalary aıqyndalyp,toptastyrylyp,olarǵa taldaý jasalyp, mazmundyq mánin ashý arqyly qazaq halqyna tán dúnıeniń tildik beınesi kórsetildi;
- oqýshylar arasynda tájirıbeler júrgizilip, trılogıanyń mańyzy túsindirildi, usynys-pikirler tıisti mekemelerge joldaldy;
- İ.Esenberlınniń “Kóshpendiler” tarıhı trılogıasyndaǵy frazeologızmderdiń sheber qoldanysy shyǵarmanyń etnomádenı, tarıhı mazmunymen sabaqtas órilgeni naqty anyqtaldy;
- Onyń shyǵarmalaryn zertteý arqyly qalamger shyǵarmashylyǵyn tanytý jolyndaǵy jańa bastamalar alǵa qoıyldy;
Zertteýdiń nátıjesi men qorytyndy: Qazaqtyń birtýar perzentiniń shyǵarmashylyǵyn taqyryp jaǵynan zerttep, oqýshylardyń tól týyndyǵa degen kózqarasyn jaqsartý arqyly zertteý jumystaryna beıimdeý.
Nátıjelerdi praktıkalyq qoldaný salalary: Zerttelgen obekt ǵylymı-teorıalyq negizderdi naqtylaı túsýge belgili bir dárejede óz úlesin qosady. Zertteý barysynda taldaý jasalynǵan tildik derekterdi qazaq tiliniń túsindirme, frazeologıalyq sózdikterdi qurastyrýǵa paıdalanýǵa bolady. Ádebıet súıer qaýymǵa, urpaq tárbıesine, muǵalimderge zertteý qorytyndylary kórnekilik qural retinde usynylady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.