Ekonomıkadaǵy úkimet roli
Sabaqtyń taqyryby: Ekonomıkadaǵy úkimet roli.
Sabaqtyń maqsaty: Oqytý - ekonomıkadaǵy úkimettiń alatyn ornyn, onyń qyzmetin jáne áreket etý aıasyn uǵyndyrý.
Damytý – oqýshylardyń oı órisin keńeıtý, jalpy taqyryptar boıynsha bilimin damytý.
Tárbıelik - jaýapkershilikke, belsendilikke, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: kiriktirilgen sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, oıyn, dıspýt.
Pánaralyq baılanys: quqyq negizderi, tarıh, dene tárbıesi, matematıka...
Kórnekilik: plakattar, qaǵazdar, marker, kesteler.
Sabaq barysy
1.Uıymdastyrý bólimi: Sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn aıtý. Oqýshylardyń sabaqqa daıarlyǵyn baqylaý.
2.Jańa sabaq
1 quqyq pániniń muǵalimi málimet beredi
Qazaqstan Respýblıkasynyń úkimeti degenimiz ne?
Atqarýshy bılikti júzege asyrady
Prezıdent aldynda
jaýap beredi
Parlamentke
esep beredi
Atqarýshy bıliktiń
qyzmetine basshylyq
jasaıdy
Q.R Prezıdentine ant
beredi
2)Jańa sabaqty túsindirý
Naryqtyq ekonomıka ádette Ne? Qalaı? jáne Kim? degen suraqtarǵa jeke satyp alýshylar men satýshylar suranymmen usynys zańdaryna sáıkes jaýap beretin ekonomıkalyq júıe dep túsindirildi:Alaıda naryqtyq ekonomıka júıesinde úkimet sonshalyqty mańyzdy ról atqaratyndyqtan onyń saıasatyn satyp alýshylar men satýshylar joǵarydaǵy suraqtarǵa jaýap beretin jaýaptaryna eleýli áserin tıgizedi. Rynok qoǵamdyq taýarlardy óndirýge jaǵdaıy kelmegen soń, oǵan Úkimettiń aralasý qajettigi týady. Aralas ekonomıka jaǵdaıynda úkimet birneshe qyzmet atqardy.
- Naryqtyq júıeni qorǵaý;
- Qoǵam paıdalanatyn taýarlar men qyzmet kórsetýlermen qyzmet etý;
- Naryqtyq emes qubylystardy esepke alý;
- Muqtajdylarǵa, halyqtyń jeke toptaryna kómek kórsetý ;
- Ekonomıkany turaqtandyrý.
Naryqtyq júıeni qorǵaý. Erkin kásipkerlik júıesi jáne ony basqaratyn suranym men usynys zańdary básekelestikke baılanysty. Úkimet básekelestikti
a) básekelestik erejelerin anyqtaý, jáne «oıyn erejelerin» baqylaý.
b) halyqqa naryq jaǵdaıy men ekonomıka kúıi týraly aqparat berý.
v) daýlardy jónge salýǵa kómektesý joldarymen qorǵaıdy, qoldaıdy.
Qoǵam paıdalanatyn taýarlar men qyzmet kórsetýlermen qamtamasyz etý. Qoǵamdyq taýarlar men qyzmet kórsetýlerdi kópshilik paıdalanatyndyqtan, olar jeke menshikti kásipkerli k sheńberinen shyǵarylady. Qoǵamdyq mektepter, joldar, polısıa, órtten saqtaý jáne ulttyq qorǵanys qoǵamdyq taýarlarmen qyzmet kórsetýlerdiń mysaly bola alady.
Naryqtyq emes qubylystardy esepke alý. Tútin men paıdalanǵan gazdar atmosferany lastap, daıyn taǵam jáne basqa da taýar oramala ry jol jaǵalaryn da, jatyp, ushaqtardyń shýy áýejaı tóńiregindegi adamdardyń kúndelikti ómirine kedergi jasap, osynyń barlyǵy el turǵyndaryna zıan keltiredi. Alaıda, naryqtyq júıede atalǵan jaǵdaılardy bireýdi kinálap, onyń densaýlyqqa keltirgen zıany úshin nemese áserin joıý úshin májbúr etetin mehanızm joq..
Atap aıqanda, avtokólik, munaı kompanıalaryn jáne avtokólik ıelerin tazartýǵa, daıyn taǵam jasaýshylardy jol boıyndaǵy olardyń oramalaryn jınatýǵa qalaı jumyldyrýǵa bolady? Mine, osyǵan oraı, úkimet osyndaı naryqtyq emes qubylystardy eskerip, olardyń zıandy áserlerin shekteýdi óz mindetterine aldy. Osy salada úkimet qabyldaıtyn sharalar tórt kategorıaǵa bólinedi: senim artý, salyq salý, sýbsıdıa jáne retteý.
Senim artý.bul áreket adamdardyń basqa qoǵam múshelerine zıan keltiretin isterin boldyrmaý úshin qoldanylady. Memleket sýbsıdıa bergen jarnama kompanıalary ártúrli jarnamalarda tazalyq saqtańyzdar, temeki shekpeńizder, araq sharap ishkennen keıin avtokólik róline otyrmańyzdar dep shaqyrady.
Salyq salý.Bul áreket naryqtyq emes qubylysqa qarsy kúresýdiń bir tásili. Ózendermen muhıttardy nemese qorshaǵan ortany qaldyqtarmen lastaıtyn fırmalarǵa úkimet tarapynan salyq salynady. Sondyqtan fırmalar óz óndiristerinde tazartqysh qondyrylar ornatýǵa májbúr bolady.
Sýbsıdıa bólý. Bul aqshalaı járdemdi úkimet adamǵa nemese kompanıalarǵa tóleıdi. Olar jaǵymdy naryq emes qubylystardy ákeletin ekonomıkalyq áreketterdi qoldaý úshin beriledi. Mysalǵa, jer qunarlylyǵyn saqtaý úshin, topyraq qorǵaıtyn tehnologıalardy paıdalanatyn fırma ıelerine úkimet sýbsıdıa bóledi.
Retteý. Bul áreket zıandy boldyrmaý nemese ony zańǵa qarsy dep habarlaý maqsatymen qaýipsizdik standarttaryn bekitý úshin qoldanylady. Mysalǵa, úlken qalalarda atmosferaǵa tútinderdi azaıtý úshin sypyryndy qaldyqtardy dalada jaǵýǵa tyıym salynady. Osy sıaqty shtattarmen federaldyq zańdar kásiporyndar úshin qaýipsizdik standarttaryn bekitip olarǵa tazalanbaǵan qaldyqtardy sýarýǵa jiberýge tyıym salynady.
Muhtajdylarǵa jáne halyqtyń jeke toptaryna kómek kórsetý. Árbir qazirgi qoǵam óziniń jergilikti túrde qamtamasyz etilmegen azamattaryna kómek kórsetedi. Kedeılikke qarsy kúres baǵdarlamalary ómirine qajetten artyq tabatyndardyń tabysyn olarǵa muhtajdar paıdasyna qaıta taratýdy qamtıdy. Alaıda az tabysty adamdar memleketten kómek kútetin jalǵyz top emes. Mysalǵa, áleýmettik qamsyzdandyrý jáne birqatar aýylsharýashylyq ónimderiniń baǵasyn qoldaý sýbsıdıalary kóptegen fırma ıeleriniń, nemese zeınetkerlerdiń materıaldyq jaǵdaıyna baılanysty.
Taýarlar men kórsetýler óndirý úshin emes, jeke adamdarǵa tólenetin memlekettik shyǵyndar transfertti tólenimder dep ataıdy. Transfertti tólenimder sońǵy kezderi federaldyq shyǵyndardyń jartysyna jýyǵyn qurady. Áleýmettik qamsyzdandyrý, ártúrli járdem aqshalar, onyń ishinde áskerden qaıtqandar úshin jáne dárigerlik tólenimder transfertti tólenimderdiń mysaly bolyp tabylady.
Ekonomıkany turaqtandyrý. Naryqtyq ekonomıka jaǵdaıynda kásipkerlik jaǵdaılary ózgerip otyrady. Bul ózgerister kúsheıgende jumyssyzdyq deńgeıi kóterilip, bankrottyq jıilenip, jalpy halyq kúızeledi. Bul ózgeristerdiń áserin shekteý úshin úkimet óz tarapynan ártúrli áreketter jasaıdy. Kóptegen jaǵdaılarda ol qyzmetterdi atqarý úshin, salyq túrinde kelip túsetin aqshadaı qarjy qajet bolady.
Úkimettiń ekonomıkanyń rettelýine aralasýyn qoldaıtyndaryn ózderi jyldamdyq magıstraldaryn salý, atom súńgýir qaıyqtaryn jasaý álde ulttyq parkter turǵyzý sıaqty shyǵyndardy túpkilikti qoldamaıdy. Sonymen qatar, olar qorshaǵan ortany qorǵaý, densaýlyq saqtaý jáne salyq salý baǵdarlamalarymen de árqashanda kelise bermeıdi. Jeke azamattar men otbasy sıaqty memleket pen úkimettiń de óz qajettigi jáne tilegi bolady., biraq keıde olardyń arasyndaǵy shekarany anyqtaý qıyn.
Kazirgi tańda daǵdarys kezinde eń basty máseleleriniń biri jumyssyzdyqpen kúresý. Jumyssyzdyqpen kúresý úshin ár óńirde jan-jaqty oılastyrylǵan baǵdarlama qajet . Prezıdent tapsyrmasymen ony jasaýǵa Úkimet pen ákimdikter kiristi. Elbasynyń ótken jylǵy halyqqa Joldaýynda kórsetilgendeı, 2009-2011 úsh jyldyq búdjette zeınetaqy, búdjet qyzmetkerleriniń jalaqysy, shákirtaqy, alǵashqy eki jyldyń árqaısysynda 25 paıyzdan, úshinshi jyly 30 paıyzǵa, jalpy alǵanda úsh jylda eki ese ósý kózdelip otyr. Az ýaqyt ishinde osyndaı óte aýqymdy salalardy eki esege ósire qoldaý, kóptegen elderde, ásirese TMD-daǵy áriptesterimizde joq. Muny biz Prezıdentimizdiń júrgizip otyrǵan saıasattyń ushqyrlyǵy en ósken múmkindigi dep bilýimiz kerek.
3).Jańa sabaqty bekitý
A) Ekonomıkadaǵy úkimettiń aralasýy qajet pe?
Bul jaı suraq emes, munda «qarsy» jáne jaqtaıtyn jaqtar bolýy múmkin. Bir top jaqtaıdy, ekinshisi «qarsy» top. Óz oılaryn qaǵazǵa túsirip. Eki jaq pikir aıtady.
Ia
Joq
Á) Fýtbol oıyny
Shabýyldaýshylar
Qorǵaýshylar
Qaqpashylar
Suraq shabýyldaýshylarǵa beriledi: Jaýap bere almasa qorǵaýshylarǵa ótedi, odan jaýap bolmasa qaqpashylarǵa qoıylady. Qaqpashylardan jaýap bolmasa suraq «gol» bolyp, upaı qarsy topqa jazylady. Ár topqa 5 suraqtan beriledi.
Suraqtar?
Salyq degenimiz ne?
Eńbek resýrstary?
Suranym degenimiz ne?
Taýar jáne qyzmetter týraly aqparat berý.
5.2009 jyly 1 qańtarynan bastap eń tómengi jalaqy 13470 teńge boldy. 2011 jyly qansha teńge bolady?
1.Jumyssyzdyq
2. Usynys degenimiz ne?
3. Básekelestik degenimiz ne?
4 Jarnama qajettigi?.
5. 2009 jyly 1 shildeden bastap eń tómengi zeınetaqy mólsheri 9875 teńge boldy. 2010 jyldyń 1 qańtarynan bastap ol qansha teńge bolady?
4. Qorytyndylaý.
5. Úıge tapsyrma berý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqytý - ekonomıkadaǵy úkimettiń alatyn ornyn, onyń qyzmetin jáne áreket etý aıasyn uǵyndyrý.
Damytý – oqýshylardyń oı órisin keńeıtý, jalpy taqyryptar boıynsha bilimin damytý.
Tárbıelik - jaýapkershilikke, belsendilikke, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: kiriktirilgen sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, oıyn, dıspýt.
Pánaralyq baılanys: quqyq negizderi, tarıh, dene tárbıesi, matematıka...
Kórnekilik: plakattar, qaǵazdar, marker, kesteler.
Sabaq barysy
1.Uıymdastyrý bólimi: Sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn aıtý. Oqýshylardyń sabaqqa daıarlyǵyn baqylaý.
2.Jańa sabaq
1 quqyq pániniń muǵalimi málimet beredi
Qazaqstan Respýblıkasynyń úkimeti degenimiz ne?
Atqarýshy bılikti júzege asyrady
Prezıdent aldynda
jaýap beredi
Parlamentke
esep beredi
Atqarýshy bıliktiń
qyzmetine basshylyq
jasaıdy
Q.R Prezıdentine ant
beredi
2)Jańa sabaqty túsindirý
Naryqtyq ekonomıka ádette Ne? Qalaı? jáne Kim? degen suraqtarǵa jeke satyp alýshylar men satýshylar suranymmen usynys zańdaryna sáıkes jaýap beretin ekonomıkalyq júıe dep túsindirildi:Alaıda naryqtyq ekonomıka júıesinde úkimet sonshalyqty mańyzdy ról atqaratyndyqtan onyń saıasatyn satyp alýshylar men satýshylar joǵarydaǵy suraqtarǵa jaýap beretin jaýaptaryna eleýli áserin tıgizedi. Rynok qoǵamdyq taýarlardy óndirýge jaǵdaıy kelmegen soń, oǵan Úkimettiń aralasý qajettigi týady. Aralas ekonomıka jaǵdaıynda úkimet birneshe qyzmet atqardy.
- Naryqtyq júıeni qorǵaý;
- Qoǵam paıdalanatyn taýarlar men qyzmet kórsetýlermen qyzmet etý;
- Naryqtyq emes qubylystardy esepke alý;
- Muqtajdylarǵa, halyqtyń jeke toptaryna kómek kórsetý ;
- Ekonomıkany turaqtandyrý.
Naryqtyq júıeni qorǵaý. Erkin kásipkerlik júıesi jáne ony basqaratyn suranym men usynys zańdary básekelestikke baılanysty. Úkimet básekelestikti
a) básekelestik erejelerin anyqtaý, jáne «oıyn erejelerin» baqylaý.
b) halyqqa naryq jaǵdaıy men ekonomıka kúıi týraly aqparat berý.
v) daýlardy jónge salýǵa kómektesý joldarymen qorǵaıdy, qoldaıdy.
Qoǵam paıdalanatyn taýarlar men qyzmet kórsetýlermen qamtamasyz etý. Qoǵamdyq taýarlar men qyzmet kórsetýlerdi kópshilik paıdalanatyndyqtan, olar jeke menshikti kásipkerli k sheńberinen shyǵarylady. Qoǵamdyq mektepter, joldar, polısıa, órtten saqtaý jáne ulttyq qorǵanys qoǵamdyq taýarlarmen qyzmet kórsetýlerdiń mysaly bola alady.
Naryqtyq emes qubylystardy esepke alý. Tútin men paıdalanǵan gazdar atmosferany lastap, daıyn taǵam jáne basqa da taýar oramala ry jol jaǵalaryn da, jatyp, ushaqtardyń shýy áýejaı tóńiregindegi adamdardyń kúndelikti ómirine kedergi jasap, osynyń barlyǵy el turǵyndaryna zıan keltiredi. Alaıda, naryqtyq júıede atalǵan jaǵdaılardy bireýdi kinálap, onyń densaýlyqqa keltirgen zıany úshin nemese áserin joıý úshin májbúr etetin mehanızm joq..
Atap aıqanda, avtokólik, munaı kompanıalaryn jáne avtokólik ıelerin tazartýǵa, daıyn taǵam jasaýshylardy jol boıyndaǵy olardyń oramalaryn jınatýǵa qalaı jumyldyrýǵa bolady? Mine, osyǵan oraı, úkimet osyndaı naryqtyq emes qubylystardy eskerip, olardyń zıandy áserlerin shekteýdi óz mindetterine aldy. Osy salada úkimet qabyldaıtyn sharalar tórt kategorıaǵa bólinedi: senim artý, salyq salý, sýbsıdıa jáne retteý.
Senim artý.bul áreket adamdardyń basqa qoǵam múshelerine zıan keltiretin isterin boldyrmaý úshin qoldanylady. Memleket sýbsıdıa bergen jarnama kompanıalary ártúrli jarnamalarda tazalyq saqtańyzdar, temeki shekpeńizder, araq sharap ishkennen keıin avtokólik róline otyrmańyzdar dep shaqyrady.
Salyq salý.Bul áreket naryqtyq emes qubylysqa qarsy kúresýdiń bir tásili. Ózendermen muhıttardy nemese qorshaǵan ortany qaldyqtarmen lastaıtyn fırmalarǵa úkimet tarapynan salyq salynady. Sondyqtan fırmalar óz óndiristerinde tazartqysh qondyrylar ornatýǵa májbúr bolady.
Sýbsıdıa bólý. Bul aqshalaı járdemdi úkimet adamǵa nemese kompanıalarǵa tóleıdi. Olar jaǵymdy naryq emes qubylystardy ákeletin ekonomıkalyq áreketterdi qoldaý úshin beriledi. Mysalǵa, jer qunarlylyǵyn saqtaý úshin, topyraq qorǵaıtyn tehnologıalardy paıdalanatyn fırma ıelerine úkimet sýbsıdıa bóledi.
Retteý. Bul áreket zıandy boldyrmaý nemese ony zańǵa qarsy dep habarlaý maqsatymen qaýipsizdik standarttaryn bekitý úshin qoldanylady. Mysalǵa, úlken qalalarda atmosferaǵa tútinderdi azaıtý úshin sypyryndy qaldyqtardy dalada jaǵýǵa tyıym salynady. Osy sıaqty shtattarmen federaldyq zańdar kásiporyndar úshin qaýipsizdik standarttaryn bekitip olarǵa tazalanbaǵan qaldyqtardy sýarýǵa jiberýge tyıym salynady.
Muhtajdylarǵa jáne halyqtyń jeke toptaryna kómek kórsetý. Árbir qazirgi qoǵam óziniń jergilikti túrde qamtamasyz etilmegen azamattaryna kómek kórsetedi. Kedeılikke qarsy kúres baǵdarlamalary ómirine qajetten artyq tabatyndardyń tabysyn olarǵa muhtajdar paıdasyna qaıta taratýdy qamtıdy. Alaıda az tabysty adamdar memleketten kómek kútetin jalǵyz top emes. Mysalǵa, áleýmettik qamsyzdandyrý jáne birqatar aýylsharýashylyq ónimderiniń baǵasyn qoldaý sýbsıdıalary kóptegen fırma ıeleriniń, nemese zeınetkerlerdiń materıaldyq jaǵdaıyna baılanysty.
Taýarlar men kórsetýler óndirý úshin emes, jeke adamdarǵa tólenetin memlekettik shyǵyndar transfertti tólenimder dep ataıdy. Transfertti tólenimder sońǵy kezderi federaldyq shyǵyndardyń jartysyna jýyǵyn qurady. Áleýmettik qamsyzdandyrý, ártúrli járdem aqshalar, onyń ishinde áskerden qaıtqandar úshin jáne dárigerlik tólenimder transfertti tólenimderdiń mysaly bolyp tabylady.
Ekonomıkany turaqtandyrý. Naryqtyq ekonomıka jaǵdaıynda kásipkerlik jaǵdaılary ózgerip otyrady. Bul ózgerister kúsheıgende jumyssyzdyq deńgeıi kóterilip, bankrottyq jıilenip, jalpy halyq kúızeledi. Bul ózgeristerdiń áserin shekteý úshin úkimet óz tarapynan ártúrli áreketter jasaıdy. Kóptegen jaǵdaılarda ol qyzmetterdi atqarý úshin, salyq túrinde kelip túsetin aqshadaı qarjy qajet bolady.
Úkimettiń ekonomıkanyń rettelýine aralasýyn qoldaıtyndaryn ózderi jyldamdyq magıstraldaryn salý, atom súńgýir qaıyqtaryn jasaý álde ulttyq parkter turǵyzý sıaqty shyǵyndardy túpkilikti qoldamaıdy. Sonymen qatar, olar qorshaǵan ortany qorǵaý, densaýlyq saqtaý jáne salyq salý baǵdarlamalarymen de árqashanda kelise bermeıdi. Jeke azamattar men otbasy sıaqty memleket pen úkimettiń de óz qajettigi jáne tilegi bolady., biraq keıde olardyń arasyndaǵy shekarany anyqtaý qıyn.
Kazirgi tańda daǵdarys kezinde eń basty máseleleriniń biri jumyssyzdyqpen kúresý. Jumyssyzdyqpen kúresý úshin ár óńirde jan-jaqty oılastyrylǵan baǵdarlama qajet . Prezıdent tapsyrmasymen ony jasaýǵa Úkimet pen ákimdikter kiristi. Elbasynyń ótken jylǵy halyqqa Joldaýynda kórsetilgendeı, 2009-2011 úsh jyldyq búdjette zeınetaqy, búdjet qyzmetkerleriniń jalaqysy, shákirtaqy, alǵashqy eki jyldyń árqaısysynda 25 paıyzdan, úshinshi jyly 30 paıyzǵa, jalpy alǵanda úsh jylda eki ese ósý kózdelip otyr. Az ýaqyt ishinde osyndaı óte aýqymdy salalardy eki esege ósire qoldaý, kóptegen elderde, ásirese TMD-daǵy áriptesterimizde joq. Muny biz Prezıdentimizdiń júrgizip otyrǵan saıasattyń ushqyrlyǵy en ósken múmkindigi dep bilýimiz kerek.
3).Jańa sabaqty bekitý
A) Ekonomıkadaǵy úkimettiń aralasýy qajet pe?
Bul jaı suraq emes, munda «qarsy» jáne jaqtaıtyn jaqtar bolýy múmkin. Bir top jaqtaıdy, ekinshisi «qarsy» top. Óz oılaryn qaǵazǵa túsirip. Eki jaq pikir aıtady.
Ia
Joq
Á) Fýtbol oıyny
Shabýyldaýshylar
Qorǵaýshylar
Qaqpashylar
Suraq shabýyldaýshylarǵa beriledi: Jaýap bere almasa qorǵaýshylarǵa ótedi, odan jaýap bolmasa qaqpashylarǵa qoıylady. Qaqpashylardan jaýap bolmasa suraq «gol» bolyp, upaı qarsy topqa jazylady. Ár topqa 5 suraqtan beriledi.
Suraqtar?
Salyq degenimiz ne?
Eńbek resýrstary?
Suranym degenimiz ne?
Taýar jáne qyzmetter týraly aqparat berý.
5.2009 jyly 1 qańtarynan bastap eń tómengi jalaqy 13470 teńge boldy. 2011 jyly qansha teńge bolady?
1.Jumyssyzdyq
2. Usynys degenimiz ne?
3. Básekelestik degenimiz ne?
4 Jarnama qajettigi?.
5. 2009 jyly 1 shildeden bastap eń tómengi zeınetaqy mólsheri 9875 teńge boldy. 2010 jyldyń 1 qańtarynan bastap ol qansha teńge bolady?
4. Qorytyndylaý.
5. Úıge tapsyrma berý.
You Might Also Like
-
Bilimdilik: Oqýshylardy jelimdeý tehnologıasynyń ádisimen tanystyryp, buıym jasap úıretý.
