InfoHub Logo

Synyp: 10 synyp
Páni Qazaq tili
Siltemeler Oqýlyq, elektrondy oqýlyq, ádistemelik nusqaýlyq taqyryptyq slaıdtar t. b.
Sabaq taqyryby «İskerlik kelissózder.»
Maqsaty. İskerlik áńgimege oraı sóz ádebin ıgertý, oqýshy qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Til baılyǵyn damytý, óz oıyn erkin jetkize bilýge baýlý Topta bir - biriniń pikirin tyńdaı bilýge, birin - biri tolyqtyra bilýge, úırene bilýge baýlý.

Oqý nátıjesi. Toptarda tyǵyz yntymaqtastyq ornaıdy. Kóshbasshylar top músheleriniń jumysyn josparlaıdy.
Negizgi ıdeıa AKT - men jumys jasaı bilýge úıretý, synı oılaý qabiletterin arttyrý.
Ádis - tásilder Oqytýdaǵy jańa ádis - tásilder (ózin - ózi retteý, dıalogty oqytý) Synı turǵydan oılaý, oqýshynyń kóshbasshylyǵy, AKT quraldaryn paıdalaný arqyly túsindirý.
Baǵalaý paraǵyn toltyrady. Daryndy jáne talantty oqýshylarmen jumys, oqýshylardy jas ereksheligine saı oqytý t. b
Tapsyrmalar Muǵalimniń is - áreketi Oqýshynyń is - áreketi

Topqa bólip, oı qozǵaıdy.
Toptarǵa kóshbasshylaryn saılaýlaryn tapsyrady.
Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrady.
Taqyrypqa qyzyqtyryp baǵyttaıdy.
Mátindegi eń qundy nárseni anyqtaýdy usynady
Óz oılaryn jazýdy usynady.

Toppen jumys jasaıdy.
Kóshbasshylaryn saılaıdy.
Mátinmen ózderi tanysady.
Ár túrli ádister arqyly mátindi zertteıdi.
Oılaryn qorytyp, ony qaǵaz betine túsiredi.
Muǵalim jazbalary
1. Uıymdastyrý kezeńi.
1. Kezekshi arqyly synyptaǵy oqýshylardy túgendeý.
2. Oqýshylardy aınalatyn baraban arqyly topqa bólý.
3. Bir - birlerine jaqsy tilekter aıtady. (Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý).
4. Toptarǵa kóshbasshylaryn saılatý. Kóshbasshylarǵa baǵalaý paraqtaryn úlestirý.
5. Oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý. Baǵalaý krıterııimen tanystyrý.

Qural – jabdyqtar: ınteraktıvti taqta.
2. Uıymdastyrý kezeńi.
1) Oqýshylardy topqa bólý(4 sannan turatyn aınalatyn baraban arqyly)
2) Ortaq erejeni eske túsirý. Toptarda kóshbasshylardy saılaý, olarǵa baǵalaý paraqtaryn úlestirý.
.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
1) «Mıǵa shabýyl» strategıasy negizinde dıalogtyq tásil arqyly oqýshylarǵa suraqtar qoıylady:
1. Resmı ortadaǵy adamdarmen tildik qarym - qatynastyń mańyzy.
2. Jaqyn adamdarmen tildik qarym - qatynas ereksheligi. 3. Tildik qarym - qatynas kezindegi ulttyq dástúr.
2) Interaktıvti taqta arqyly «İskerlik kelissózderge» arnalǵan beınefılm kórsetý.
Oqýshylar beınefılmdi kóre otyryp, sabaqtyń taqyrybyn ózderi ashady.
Interaktıvti taqtadan sabaqtyń taqyryby kórinedi.
3) Sabaq taqyryby men maqsatyn tanystyrý.
Ótken sabaq pen jańa sabaqty baılanystyrý maqsatynda «INSERT» kestesin jekeleı, jupta, topta aqyldasyp toltyrady. Nátıjesinde taqtaǵa shyǵyp ınteraktıvti taqtadaǵy beınelengen kesteni ár toptardan shyǵyp toltyrady. Oqýshy jańa uǵymdardy, túsinikterdi óziniń burynǵy bilimin jańa aqparatpen tolyqtyrady, keńeıte túsedi.
İİ. Maǵynany taný.
Sabaqtyń bul kezeńinde «Kýbızm» strategıasy paıdalanylady. Kýbıktiń ár qyryna ártúrli tapsyrmalar jazylady.
1. Sıpatta. (Kelissóz bastalǵanda qoldanylatyn sóz oramdary).
2. Dálelde. (Berilgen slaıd arqyly dáleldeıdi).
3. Salystyr. (İskerlik ortada sóıleý mádenıeti men iskerlik kelissózderdi salystyrady).
4. Talda. (İskerlik kelissózderdiń rólin taldaıdy)
5. Qoldan. (İskerlik kelissózderdiń nátıjesi jaqsy bolý úshin qandaı shara qoldanylatynyn aıtady).
6. Oń jáne teriske shyǵar. (Óz kózqarasyn aıtady)

İİİ. Oı tolǵanys.
Bul kezeńde oqýshynyń tolǵanysyn uıymdastyrý maqsatynda ózderi alǵan aqparatqa oı - tolǵaý jasaý maqsatynda osy sabaqqa «Esse» jazý tapsyrylady, top ishinde baǵa berip, ár toptan eń jaqsy jazǵan oqýshylar búkil toptar aldynda oqıdy. Al daryndy, qabiletti oqýshylarǵa qosymsha tapsyrma retinde «Zerdeli sózge zer sal» degen taqyrypqa «Bes joldy óleń» jazý tapsyrylady.
Baǵalaý. Oqýshylar ózderin - ózderi baǵalaıdy, jáne top basshylarynyń baǵalaý paraǵy negizinde oqýshylardy baǵalaýyn negizge ala otyryp muǵalim qorytyndy baǵa qoıady.
Keri baılanys. Oqýshylar ózderiniń pikirlerin, oılaryn stıkerler jáne «Baǵdarsham» belgileri arqyly bildiredi.
Quraly: baǵalaý paraǵy, túrli - tústi qaǵaz.
Úıge tapsyrma berý. Taqyryp boıynsha shaǵyn referat daıyndaý.
Quraly: kúndelik, qalam.