InfoHub Logo

Saýat ashý
Taqyryby: J dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty: Balalarǵa J dybysy men árpin tanystyrý. J dybys bar sózderge dybystyq taldaý jasata bilýge úıretý. Áriptiń baspa túrin jazǵyzý. Sýret arqyly óz oılaryn júıeli áńgimeleýge daǵdylandyrý. Adamgershilik qasıetterin, bilimge degen qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý.
Ádisi: túsindirý, suraq – jaýap
Kórnekilikter: J árpiniń baspa túr, kespe áripter, túlki, qazdyń maketi, Jolbarystyń, juldyzdyń, júgeriniń sýretteri.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq
«Qaıyrly kún»dep aıtamyz,
Túste birge qaıtamyz.
Otbasynyń gúlimiz
Kóńildi óter kúnimiz.
- Kúnimiz kóńildi ótý úshin ne isteý kerek?
Bári: Bárimiz kúndeı jarqyraıyq? Bárimiz dos bolaıyq,- dep bir - birine lebizderin bildiredi.

İİİ. Ótken sabaqty eske túsirý.
Balalar búgin bizderge qonaqqa neler kelip otyr?
- Qazdar
- Durys, endi osy qazdar degen sózdiń eń basynda qandaı dybys estilip tur?
- «Q» dybysy bizge tanys pa?
- Tanys. Ótken sabaqta «Q» dybysymen árpimen tanysqan bolatynbyz.
- Bul qazdar bizden kómek surap kelipti. Olar túlkiden qashyp keledi eken.
- Endeshe, balalar, qazdarǵa kómek kórsetip, túlkiden qutqaraıyq.
1 - qazdy qutqarý úshin ótken sabaqtaǵy dybys pen áripti eske túsireıik.
Sergitý sáti:

İV. Jańa sabaq
- 2 - qazdy qutqarý úshin men jumbaq jasyramyn, sol jumbaqtyń sheshýin tabaıyq.
1. Kúndiz bári qashady,
Túnde aspandy basady.
(Juldyz)
«Juldyz» sózinde qandaı dybysty estip turmyz?
Olaı bolsa, bizdiń búgingi ótetin dybysymyz «J» dybysy men árpimen tanysamyz.
«J» dybysyn hormen aıtqyzý
«J» dybysynyń tańbasyn kórsetip, daýyssyz dybys kók tekshemen belgilenetini aıtylady.

V. Sýret boıynsha oqýshylardy sóıletý
Taqtadaǵy ilingen sýret attaryn atatý, býynǵa bóldirý
Japyraq, jolbarys, kójek, júrek

Sergitý sáti.
- Al, balalar, J dybysymen, árpimen tanystyq, endi osyny dápterge kórkem etip jazbas buryn boıymyzdy sergitip alaıyq.
1, 2, 3
Boıǵa jınap kúsh.
Qolǵa qalam alamyz,
4 pen 5 - ke jazamyz
VI. Dáptermen jumys
3 - qazdy qutqarý úshin «J» árpin jazyp úıreneıik. Aýada jazý. Jazý jolyndaǵy áripterdi jazý. J j árpin balalardyń ádemi, taza, saýatty jazýlaryn qadaǵalaý.
VII. Oıyn. «Sóz oıla, tez oıla»
4 - qazdy qutqarý úshin.
1. J dybysyna baılanysty sózder aıtý
J
↓
jolbarys, juldyz, japyraq, júzim, júgeri, jýa

2. «Áripti jumbaq» sheshý
Jaılaýda bar.
Qystaýda joq.
Jasylda bar
Qyzylda joq. (J)

VIIİ. Sabaqty qorytyndylaý
- Qandaı dybyspen tanystyq?
J dybysy qandaı dybys?
J dybysy sózdiń qaı jerinde kezdesedi?
- Mine balalar, biz nelerge kómektestik?
- Qazdar senderge rıza bolyp, kóp rahmet aıtyp jatyr. Árqashan osyndaı qaıyrymdy bolyńdar!
İH. Baǵalaý
- Balalar, ózderin kúnmen baǵalaý.
Oılanaıyq bir mezet,
Baqylaıyq, baıqaıyq,
Birimizge - birimiz.
Kún shýaǵyn syılaıyq.

- Oqýshylar búgingi sabaq unady ma?
- Qandaı jumys túrleri unady?
Suraq - jaýap arqyly sabaqtyń ótý barysy talqylanyp, sabaq aıaqtaldy.
Qýanyshty habarlama. Sabaqta «Kúlip turǵan kún» alǵan balalardy madaqtaý.