InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Kúkirt (S ) bolashaǵy zor qaýipsiz tabıǵı element
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylardy kúkirt jáne onyń qosylystarymen, tarıhı anyqtama bere otyryp, perıodtyq júıedegi orny, onyń qasıetterimen tanystyrý.
2. Jospardy paıdalana otyryp, óz betinshe jaýap berý biliktiligin qalyptastyrý, negizgi oıdy bólip qorytyndylap, salystyra bilýge úıretý.
3. Kúkirttiń tabıǵattaǵy bıologıalyq rolin túsindirý, mańyzyn bilý, densaýlyqty kútý, ýaqytty baǵalaýǵa, óz betinshe jumys istep, qorytyndylaı bilýge úıretý
Sabaqtyń kórnekiligi: Perıodtyq keste, slaıdtar, syzbanusqa.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, izdenis, ózdik jumys, toppen jumys.

İ. Uıymdastyrý.
Sabaqtyń ustanymy:
"Estigenimdi umytamyn, kórgenimdi este saqtaımyn, aqyl - oımen istegenimdi túsinemin»
İİ. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
İİİ Slaıdpen jumysty qorǵaý.
Úİ. Ózdik jumys
Úİİ. Qorytyndylaý.
Sabaqtyń barysy:
İİ. Uıymdastyrý
Oı shaqyrý.
Qaı elementtiń tańbasy aıdahar beınesine uqsaıdy?(kúkirt)
Slaıd 1 Kúkirt degen ne?
Kúkirt – hımıalyq element. Atomdyq salmaǵy - 16. S. a. m - 32
Beımetall
Bos, tabıǵı
Sýda erimeıdi
Balqý núktesi - 115 S
Qaınaý - 445
Slaıd 2 Kúkirttiń fızıkalyq qasıetteri
Kúkirt – sary tústi, qatty krıstaldy zat

Onyń úsh alotropıalyq túr ózgerisi bolady: rombtyq, monoklındi, plasıkalyq
Qalypty jaǵdaıda kúkirt molekýlasy saqına túrinde tuıyqtalǵan segiz atomnan turady
Sýda kúkirt erimeıdi, spırt pen efırde nashar erıdi; benzolda, kúkirtti kómirtekte jáne t. b. jaqsy erıdi
Slaıd 3 Tabıǵatta taralýy
Kúkirttiń tabıǵı qosylystary
Munaıda jáne tas kómirde de kezdesedi
Bos kúıindegi kúkirtti taý jynystarynan balqytý arqyly alady
Janartaý gazdarynyń quramynda
Slaıd 4 Tarıhı anyqtama
Kúkirtti jaǵý dezınfeksıalaý úshin qoldanylatynyn Gomer ataǵan
Medısınada - onyń alaýymen aýrý adamǵa ys salǵan, kúkirtti teri aýrýlaryn emdeý, ásker maqsatta janǵysh jáne jarylǵysh qospa daıyndaý
Slaıd 5 Kúkirttiń tabıǵattaǵy bıologıalyq róli
Bıogendi element
Barlyq tiri organızmderde
Ósimdikterde 0, 8 - 10, 2 %
janýarlarda - 0, 5 - 2% quraıdy
Adam organızminde - 70 kg - 140 gram kúkirt bar
Beloktardyń ydyraýy kezinde shyǵatyn kúkirt qosylystarynyń bólinýinen
Ósimdikter – súlfattardan alady
Slaıd 6 Kúkirt jáne kúkirtti sýtegi
Kúkirtti sýtegi kons. joǵary bolǵanda ýytty
Qarapaıym kúkirt ýytty emes
Kúkirttiń jaǵymsyz ıisin boldyrmaý úshin kúkirtti gazsyzdandyrý
Slaıd 7 Qazaqstanda óndiriletin kúkirtti saqtaý, satý asyrylyp jatqan jobalaryna toqtaý

Jumbaqtar
1. Osy zatpen eski úıdi alastaıdy. Túsine qarasań altynǵa uqsaıdy. (kúkirt)
2. Birinshi býynym jalqy esimge qoıylatyn suraqtan turady, ekinshi býynym san esim. Ózim qaı elementpin? (HeOH)
3. Birinshi býynym tasqyn sý, ekinshi bóligim mal qulaǵyna salynatyn belgi. Qandaı hımıalyq elementpin? (Selen)
4. Birinshi bóligim kóp emes, ekinshi bóligim tilsiz jaý degen maǵynada, hımıalyq qaı elementpin? (Azot)
5. Birinshi býynym Marıa Skladovskaıa ashqan elementtiń alǵashqy eki áripi, ekinshi býynym Eýropadaǵy ózen, ózim radıoaktıvti qubylystan túziletin elementpin.(Radon)

Sergitý sáti
1. Tabylsa buryn tam - tumnan, qazir kóp árbir ólkede.
Qymbat boldy altynnan, qandaı metal ertede. (alúmınnıı)

2. Synyptan bir shyqpaıdy, tımeseń juqpaıdy.
Járdemisiz bul zattyń, oqýshy sabaq uqpaıdy (bor)

3. Kúmisteı túsi jyltyr, ózi suıyq, býlanbas, qaınatsań da otyndy úıip.
Kórsetetin sýyqty, jylýdy anyq, qandaı zat; qural jasar sony quıyp?(synap)

Qorytyndylaý
Saf altyndaı sary tústi kúkirtti,
Erte kezde ata - babam kóp bildi.
Bos kúıinde, qosylysta kezdesip,
Ónerkásip irgetasyn damytty.
Baǵalaý