InfoHub Logo

Mýzykalyq qoıylym
1 - júrgizýshi: Appaq búgin qyr, dalam,
Aq dastarqan japqandaı
Halyq bitken qarbalap
Qonaq kútip jatqandaı
2 - júrgizýshi: Kóńilde kóp qýanysh
Ár kóńilde - jaqsylyq
Keter jylǵa myń alǵys
Ákelgen kóp jaqsylyq.
1 - júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar, ustazdar men oqýshylar!. Kele jatqan dońyz jyly merekesimen qutyqtaımyz. Jańa jyl tek qana baqyt, qýanysh akelsin. Erteńgiligimizdi ánmen súımeldeı otyryp, bárimiz ortaǵa shyǵyp bı bılep, kóńilimizdi bir sergitip alaıyq.
ÁN
Razdaetsá gromkıı stýk ı skrıp dverı, v zal vbegaet Býratıno, on zdorovaetsá s detmı za rýký ı vprıpryjký skachet vokrýg elkı/
Býratıno: — Sálem dostar, sálem dostar, sender meni tanısyńdar ma?/.../
Ia Býratıno bul men, al endi ertegimizdi bastaımyz!
(Zvýchıt skazochnaıa mýzyka, na fone mýzykı zvýchıt golos sverchka v mıkrofon)
Sverchok:— Eı, Býratıno, sen bekerden beker kóńildisiń, búgingi mereke otmenáetsá, bolmaıdy búgin mereke.
Býratıno: — Nege mereke bolmaıdy? Jo joq men senimen kelispeımin, qarashy qanshama balalar búgingi merkeni toılaýǵa kelip otyr. Biz kóńil kóteremiz! I voobshe, sen kimsiń?
Sverchok:— Men shegirtke, men osynda shyrshanyń túbinde otyrmyn.
(Býratıno hodıt vokrýg elkı, no nıkogo ne nahodıt.)
Sverchok:— Qulypty kórip tursyń ba? Osy qulypty altyn kiltpen ashpaıynsha, shyrshanyń shamdary janbaıdy ıaǵnı merke bolmaıdy degen sóz.
Býratıno:— Al ol kiltti men qaıdan alamyn?
Sverchok:— Zalym Karabasa - Barabastan.
/Golos propadaet./
Býratıno:— Aıtýǵa ońaı, men oǵan qalaı tap bolamyn.
(V zal pod torjestvennýıý mýzyký vhodıt Malvına, za neı ıdýt devochkı v krasıvyh dlınnyh platáh. Malvına obýchaet ıh prıdvornym tansam. Zvýchıt polonez, ı onı ıspolnáút tanes.)
Býratıno (peredraznıvaet):
Ha - ha - ha, saraı hanymdary, mojno podýmat, ha - ha - ha.
Malvına:— Fı, bizdi mazaqtaýǵa uıalmaısyń ba balaqaı, qandaı tárbıesiz ediń óziń.
Býratıno:— Tárbıesiiiiiizzzz za to ýpıtannyı. Qazir barlyqtaryńdy ustap alamyn.
/ Devochkı s vızgamı ýbegaıýt ız zala./
Malvına:— Artemon, Artemon, bermen kel!
(V zal s laem nesetsá Artemon)
Artemon:— Gav, gav, gav, meni shaqyrdyń ba qojanaıymym. Kim seni renjitti, mnaý, osy ma? /Govorıt otryvısto ı chetko./
Býratıno (vytágıvaetsá po strýnke ı govorıt zaıkaıas):
Býratıno:— Men, ol men, men, bul, voobshe - to, jaı oınadym, men, bul, men, olıa jasaǵym kelmedi.
Malvına:— Oǵan tıispeńiz Artemon, biz ony tárbıeleımiz. Sonymen, ótinemin, Býratıno maǵan oryndyq ákelip berińiz.
Býratıno:— Neeee, qyzǵa oryndyq.
(Artemon rychıt.)
Býratıno:— Jaraıdy, jaraıdy.
(Neset stýl, Malvına sadıtsá. Ona chıtaet detám zagadkı «Pravılno, nepravılno», mojno ıspolzovat lúbye zagadkı, chtoby detı otvechalı «Verno, neverno».)
Malvına:— Qurmetti balalar men qyzdar, búgingi jańa jyldyq merekege senderge arnap men arnaıy bı daıyndadym. Sony barlyǵymyzy qosylyp bıleımiz.
«ARAM zam zam» tanes
Býratıno:— Sender munda án aıtyp bı bılep júrsińder, al Jańa jyldyq mereke bolmaıdy, osylaı eski jyldy qalyp qoıamyz. Sebebi shyrshany jaǵatyn kilt joq bizde.
Malvına:— Ah, endi ne isteımiz, ah, bul qalaı bolǵany?
Artemon (ýspokaıvaet ee):— Gav, men bilemin, qaıda izdeý kerek ekenin, gav, meniń núhym jaqsy. Kilt Karabasa - Barabasta. Júrińder men alyp baramyn.
(Malvına ı Býratıno ıdýt za nım. V eto vremá v zal s drýgoı storony zahodát Lısa Alısa ı Kot Bazılıo pod svoıý mýzykalnýıý kompozısıý.)
Lısa: Hromoı ınvalıdke jol berińder, soqyr qaıyrshyǵa.
Kot: Aıazda tońyp qaldyq. Bizdiń v strane Dýrakov sondaı sýyq!
Lısa: Biz úlken aǵash izdep júrmiz, sony kesip alyp, jaǵyp jylynamyz.
Kot: Oı, mine aǵash! Úlken, butaqtary kóp, kóp otyn shyǵady.
Lısa:— Oı aspan qandaı kógildir, biraq myna aǵash bezendirilip tur ǵoı?
Mynaý shyrshany eshkim kúzetip turǵan joq qooooı, oıynshyqtary qandaı ádemiiiii, jarqyrap tur. ÝAÝ!
Bazılıo:— Davaı, endeshe oıynshyqtaryn julyp alaıyq, sosyn olardy satyp jiberemiz. Kóp aqsha tabamyz, Týrsıaǵa kýrortqa baramyz, ystyq pesokta jatyp kúnge qyzydyrynamyz, máý! Al aqshany qalaı bólemiz? Taǵy da aıtasyń, saǵan úsh altyn moneta, al maǵan ekeý, ne chestno.
Lısa:— Aqymaq kórip tursyń ba, shyrsha to janyp turǵan joq, biz ekeýmiz altyn kiltti Karabasqa satyp jiberdik emes pa.
Bazılıo:— Tynysh, mynda bireý keler jatyr, davaı qaıyrshylar bola qalaıyq.
(Protágıvaıýt lapý ı ıdýt pobıratsá po rodıtelám.)
Lısa: — Ata - analar jaqsy adam edińder ǵoı, bige tıyn berińdershi, ótinemiz, qaıyr sadaqa berińizder, tamaq ishpegeli neshe kún boldy, ashpyz, tamaqqa aqsha taba almaı júrmiz. Tym quryǵanda tıyn berińdershi!! Kelińizder, kelińizder bizge aqsha berińizder!
(Provodát konkýrs sredı rodıteleı beg vokrýg stýlev. Býratıno poıavláetsá v zale.)
«Oryndyq» oıyny
Býratıno:— Sender bul jerde ne uıymdastyryp jatyrsyńdar? AAA! Men senderdi bir jerde kórgen sekildimin? Osy sender emes pe shyrshaǵa qulyp salyp qoıǵan?
Lısa ı Kot:— Sen ne aıtyp tursyń. Biz mundaı iske eshqashan barmaımyz, biz balalardy jaqsy kóremiz olardyń ata analaryn olardan da jaqsy kóremiz.
Býratıno:— Eger sender sondaı jaqsy bolsańdar men Karabas - Barabasqa, aparyńdar men odan kiltti alyp ketýim kerek.
Lısa:— Esh kúmándanba biz ony osynda shaqyramyz. Ka - ra - bas - Ba - ra - bas, shyq mynda, Ka - ra - bas - Ba - ra - bas, beri kel.
(Zvýchıt barabannaıa drob. Poıavláetsá Karabas, ý nego na shee vısıt klúch)
Karabas:— O - go - go, o - go - go, chto malávkı, tynyshtalyp kaldyńdar, qoryqtyńdar ma? Durys jasadyńdar! Senderdiń qojaıyndaryń endi men, men qashan jasaǵym keledi sonda ǵana Jańa jyl merekesi bolady. Men endi senderge Aıaz atanyń ornyna Aıaz ata bolam! Ha - ha - ha!
(Lısa ı Kot emý poddakıvaıýt ı begaıýt vokrýg nego, prıslýjıvaıa.)
Býratıno:— Karabas - Barabas al davaı senimen po - chestnomý kúreseıik. Eger sen «Arqan tartys» oıynynda jeńseń kilt sende qalady, jeńilseń kilt bizdiki bolady.
«Arqan tartys» oıyny
(Karabas peresheptyvaetsá s Lısoı ı Kotom ı soglashaetsá. Nabıraıýtsá v komandý malchıkı porovný. S odnoı storony stoıt Karabas, s drýgoı Býratıno. Nachınaıýt po komande tánýt kanat, Lısa ı Kot pomogaıýt Karabasý, no v poslednıı moment v zal vhodıt Ded Moroz ı pomogaet peretánýt komande Býratıno.)
Ded Moroz:— Men Aıaz atamyn.
Karabas:— Joq, men Aıaz atamyn.
Ded Moroz:— Aıaz atada muryny qyzyl jáne aq saqaldy.
Karabas:— Al meniń saqalym uzyn.
Lısa ı Kot emý poddakıvaıýt.
Ded Moroz:— Jaqsy, sen aıaz ata bolsań bir nárseni qatyryp tasta endeshe.
(Karabas begaet, pytaetsá dýt na deteı, chtoby zamorozıt.)
ıgra zamorojý
Ded Moroz:
uzyn saqaldy bolsań da
Ótirikshi ekensiń sen
Kilti bizge qaıtar da
Kózimizden joǵal tez.
(Karabas otdaet klúch ı ýbegaet s Lısoı ı Kotom proch. Ded Moroz peredaet klúch Býratıno, chtoby otkryt zamok.)
Ded Moroz:
Myń qubyla aınalyp
Shyrsha shamdary jarqyra
Bir, eki, úsh
Qýant bizdi tańyrqat
Shamdaryńdy jarqyrat
(Elka zagoraetsá, ı v eto vremá zvýchıt mýzyka ı v zale poıavláetsá Snegýrochka ı snejınkı.)
Ded Moroz:— Salemetsiń be nemere qyzym, qaraımyn merekege jalǵyz kelemepsiń.
Snegýrochka:— Ia menimen qarshaqyzdar, qys yzǵary sezilip tur.
Dalshe tanes snejınok.
Ded Moroz:
Jańa jyldyq merkege
Án jyrlaryń bar ma kanekı ortaǵa shyǵyp óz ónerlerińdi kórsetińder.
(Konsertnye nomera )
Ded moroz: Jańa jyldy shyrshamyzǵa arnap án salaıyq
ÁN
Snegýrochka: Aıaz ata balalarǵa ákelgen syılyqtaryńyz qaıda?
Ded Moroz: Ia, solaı! Aıaz atalaryń umytpaı senderge syılyqtardy ákeldi
Biraq ol syılyqtar ný ormannyń ishindegi úıshikte qalyp qoıdy. Ony shaqyrý úshin barlyǵymyz birge «syp - syp» dep úıshikti shaqyrýymyz kerek..
(Detı zovýt syp - syp). Poıavláetsá ızbýshka na kýrıh nojkah.
Teremok: Ko - ko - ko, Ko - ko - ko, Men alysta bolyp edim. Kishkentaı búldirshinderge kóp syılyqtar ákeldim. Syılyqty alý úshin kiltti alyp esikti ashyp ala qoıyńdar.
Ded Moroz: Qarsha qyz bizdiń kiltimiz qaıda jańaǵy qulypty ashqan? (Snegýrochka pojımaet plechamı).
Vedýshıı: Qandaı kiltti aıtyp tursyzdar jańaǵy shyrshanyń qulpyn ashqan kilt pe?
Ded Moroz: Ia!
Vedýshıı: Ony Bazılıo ı Alısa túlki alyp ketti.
Ded Moroz: Ah, jap - jańa ǵana jaqsylyq jasap edi ǵoı. Qarsha qyzym kanekı baryp alyp keleıik kiltti.
(S drýgoı storony vyhodát kot ı lısa, podhodát k teremký.
Zvýchıt mýzyka fonovaıa - pogoná ız pole chýdes)
Kot: Qandaı jyldam ediń, úıshik úı, seni ázer degende qýyp jettik.
A ný - ka, maǵan betińmen Alısaǵa arqańmen qara!
Lısa: Nege maǵan arqasymen? Taǵy da barlyq aqshany ózińe sypyryp alyp ketkiń kelip tur ma? Ný, ýj olaı bolmaıdy. A ný - ka, úıshik, maǵan aldyńmen mysyqqa arqańmen!
Kot: Joq maǵan aldyńmen!
Lısa: Joq maǵan! Bazılıo, tyńda sen úıshikti nemen ashpaqshysyń? Kilt to mende MİNE (pokazyvaet).
Kot: Alısa ber kiltti!
Lısa: Bermeımin ala almaısyń!
(Zavázyvaetsá draka, kot vyhvatyvaet klúch ý lısy).
Kot: Úıshik - úıshik, maǵan aldyńmen shyrshaǵa arqańmen qara!
(Kot pytaetsá otkryt teremok). Eı, qaqpa ashylyńdar kanekı!
Syıylyqtardy alaıyn. (Iz ızbýshkı vyletaıýt valenkı v kota).
Kot: Kómektesińder! Múgedekti óltireıin dep jatyr! Densaýlyǵym ı takı joqta tóbelesqoı úıshik kezdesip óltiretin boldy!
Lısa: Al sen ony taıaǵyńmen, taıaǵyńmen soq. Shatyrynan uryp qal, syılyqtary ózderi túsedi(kot stýchıt po teremký)
(vhodıt Ded Moroz)
Ded Moroz: Ah, sender me taǵy da qıanqylyq jasap, urlyq jasap júrsińder me? Ný - ka, kiltti qaıtaryńdar! Balalar syılyqtar tosyp otyr.
Kot ı Lısa: Eshe chego! Bizdiń ózimizge de syılyq kerek!
Ded Moroz: Ah, solaı ma! Qazir men senderdi qatyryp tastaımyn. Syıqyrly taıaǵym mynalardy qatyryp tasta! (mýzykalnyı fon - lútaıa zıma).
Kot ı Lısa: Oı, oı kerek emes, kerek emes ala ǵoı kiltińdi! Bizge ol múldem kerek emes.
(otdaıýt klúchık)
Ded Moroz: Mine bizdiń alatyn kiltimiz! Úıshikti ashpas buryn meni taǵy da bir ásem ánmen qýantyńdar balalar.
ÁN
Ded Moroz: Syıqyrly kiltim meniń úıshikti asha ǵoı, bir, eki, úsh! Ashyl!
Razdacha podarkov.
1 - júrgizýshi: Jańa jyl, jańa jyl.
Qalaýyn tap, qar ústine qada gúl,
2 - júrgizýshi: Jańa jyl, jańa jyl.
San tilektiń bastamasy ǵana bul.
1 - júrgizýshi: Kel jańa jyl, ıgilik bop, ıba bop
Jer betine keremetti jına kóp
2 - júrgizýshi: Aq qaýyrsyn qanatyna qaıǵy emes
Tútin emes, raýan nury jınap ot.
Jańa jyldaryń qutty bolsyn!
1 - júrgizýshi: Júzderiń árqashan jarqyn, kóńilderiń shat, ómirleriń dýmanǵa toly bolsyn.
2 - júrgizýshi: Jańa jyl shattyǵy máńgilik tarqamasyn! Osymen dýmandy erteńgiligimizdi támamdaımyz Jańa jyl qutty bolsyn!

«Taıynsha qalasy №5 orta mektebi» KMM
Mýzyka muǵalimi Esmýhanova Samal Janatlekovna
Jańa jyldyq shyrsha
«Býratınonyń jańa jyldyq qyzyqty oqıǵalary»