Japyraq
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany
Beıneý gımnazıasynyń bastaýysh synyp muǵalimi
Orazaly Aqmaral
Sabaqtyń taqyryby: Japyraq
Sabaqtyń maqsaty:
1. Japyraqtyń ósimdik tirshiligindegi mańyzy týraly, onyń atqaratyn qyzmeti týraly keńirek túsinik berý, jalpy ósimdiktiń adam ómirindegi paıdasy týraly áńgimeleý
2. Dúnıetanymyn, oı-órisin keńeıtý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
3. Qorshaǵan ortany qorǵaýdy úıretý arqyly ekologıalyq tárbıe berý.
Sabaqtyń mindetteri: saýaldarǵa jaýap berý arqyly taqyrypty zertteýge, taldaýǵa mashyqtandyrý, óz kózqarasyn, pikirin bildirýge beıimdeý
Sabaqtyń kórnekilikteri men qural-jabdyqtary: oqýlyq, ınteraktıvti taqta, slaıd
Sabaqtyń túri: aralas, zertteý sabaǵy
Sabaqtyń ádis-tásilderi: áńgimeleý, suraq-jaýap, mánerlep oqý, shyǵarmashylyq jumystar
Pánaralyq baılanys: ana tili, qazaq tili, matematıka, beıneleý
Sabaqtyń barysy: 1.Uıymdastyrý
Psıhologıalyq daıyndyq
Shyryldady qońyraý
Biz sabaqty bastaımyz.
Partamyzǵa otyryp,
Ózara kóz tastaımyz.
Jańa bilim alýǵa
Alǵa qadam jasaımyz.
- Alǵa qadam jasaý úshin biz ótken tapsyrmany eske túsireıik.
2.Úı tapsyrmasyn tekserý 2-3 oqýshydan suraý
Úı tapsyrmasyn bekitý Oıyn «Qaı gúldi unatasyń?»
- Ósimdiktiń tirshiligi úshin qandaı jaǵdaılar qajet?
- Sabaq ósimdikke ne úshin qajet?
- Qandaı jemistiń sabaǵy jumsaq, ıilgish bolyp keledi?
4. Jańa sabaq
- Balalar, bizder búgin Almaty qalasyndaǵy S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq Memlekettik agrosharýashylyq ınstıtýtyn bitirgeli otyrmyz. Iaǵnı, bizder bolashaq «Jas ǵalym» atanǵaly otyrmyz. Biraq jas ǵalym atanýymyz úshin aldymyzdaǵy synaqtardan súrinbeı ótýimiz qajet. Bizge zertteýge berilgen tapsyrmanyń taqyrybyn bilýimiz úshin taqtadaǵy berilgen jumbaqty sheship kóreıik.
Jumbaq Tal basynda tizilip, İzinen onyń úzilip,
On japyraq tur edi. Tústi taǵy ekeýi.
Jel soqty da úzilip, Tur áli de ilinip,
Ushyp ketti bireýi. Japyraqtyń nesheýi? ( 7 japyraq)
-Endi shyqqan7 sanyn 1-ge deıin keri sanaımyz 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1
Sandardyń artynda jasyrynǵan japyraqtyń sýreti shyǵady.
Sabaqtyń taqyryby: Japyraq
Sabaqtyń maqsaty aıtylady: japyraqtyń ósimdik tirshiligindegi mańyzy týraly, onyń atqaratyn qyzmeti týraly keńirek túsinik berý, jalpy ósimdiktiń adam ómirindegi mańyzy týraly áńgimeleý.
Mátin boıynsha túsinik berý, maǵynasyn ashý.
Japyraq – ósimdiktiń mańyzdy múshesi. Japyraqqa sý, erigen tuzdar sabaq arqyly tamyrdan keledi. Japyraq arqyly ósimdik tynys alady. Ósimdik boıyndaǵy artyq sý japyraq arqyly býlanady. Býlanǵan japyraq ósimdikti salqyndatyp turady. Japyraq sheber «aspazshy» eken.Kún kóziniń jaryǵy men jylýy arqyly japyraqta aýa men sýdan qant pen krahmal jasalady.
Japyraq – ósimdiktiń sáni. Japyraq saǵaqtan jáne keńeıgen jeri – taqtadan turady. Japyraqtyń pishinderi ár túrli bolady. Atap aıtsaq, romb tárizdi, jumyrtqa, saýsaq, qaýyrsyn, dóńgelek tárizdileri t.b. bolady. Japyraq ushynan bastap ósedi. Japyraqtaǵy jasyl tústi «hlorofıl» dep ataıdy.Kúzde kún salqyndaıdy, topyraq tońazıdy. Sonyń áserinen ósimdik tamyryna qajetti qorek az bolady.Japyraqtyń aýa raıynyń ózgerisinen jasyl túsi ózgerip, sary- qońyr tústerge aınalady.
5. Oqýlyqpen jumys
Mátindi ishteı, tizbekteı oqý.
6. Dáptermen jumys Kúnniń jadyn jazý Japyraq
býlandyrady
tynys
alady
sheber «aspazshy»
japyraq
ósimdiktiń
sáni tyńaıtqysh
7. Praktıkalyq jumys
1. Kúzde japyraqtyń bári jerge túse me?
Japyraqtyń tirshilik etý uzaqtyǵy birneshe aıdan 15 jylǵa deıin sozylady. Shyrsha aǵashynyń japyraqtary 5 jyl, al qaraǵaıdyń japyraqtary 2-3 jylǵa deıin tirshilik etedi.
2. Kúzde japyraqtar nelikten sarǵaıady?
Kúzde kún salqyndaıdy. Sosyn topyraq tońazıdy. Ósimdik sýdy az sińiredi.Japyraqqa qajetti kúnniń jylýy azaıady.
3. Jerge túsken japyraqtyń qandaı paıdasy bar?
Jerge túsken japyraq qysta ósimdik tamyryn sýyqtan saqtaıdy. Túsken japyraqtardy jınap, jerge kómip topyraqqa aralastyrady. Sonda topyraq qunarly bolady.
4. Japyraqtyń qurylysy týraly aıtyp ber.
Japyraqtyń saǵaǵy bolady. Ol sabaqqa jalǵanyp turady. Japyraqtyń keńeıgen jeri – alaqany nemese taqtasy dep atalady.
8. Shyǵarmashylyq jumys
1-qatar: Ósimdik týraly maqal – mátel, naqyl sózder aıtý
2- qatar: Kúz mezgili, japyraq týraly óleń joldaryn aıtý
3- qatar: Japyraqtyń sýretin salý
9. Sergitý sáti «Japyraq» (qımylmen kórsetedi)
Taq- taq – taq,
Biz aıtamyz taqpaq.
raq – raq – raq,
Kúzde túser japyraq.
Qol –qol –qol,
Kúzde egin mol.
Toq – toq – toq,
Shybyn – shirkeı joq.
10. Zertteý jumysy: qýraǵan jáne jasyl japyraqtarǵa tájirıbe jasaý
Qajetti quraldar: qaıshy, japyraq, sýlyq qaǵaz.
Oıyn «Tez oıla, sóz oıla!» Sharty: Japyraq sózinen jańa sóz shyǵarý
11.Qorytyndylaý
- Búgin biz nemen jaqynyraq tanystyq?
- Japyraqtyń qyzmeti, paıdasy qandaı?Japyraqtyń qurylysyn atap ber.
12.Oı qozǵaý strategıasy « Meniń úlesim »
Men ósimdikterdi qorǵaý úshin...........
- Aǵashtardyń dińderin ákteımin.
- Tyńaıtqyshtar beremin.
- Ýaqytynda sýaryp, kútip baptaımyn. t.b.
- Balalar, aǵash kórki – japyraq eken. Aǵashqa ádemilik beretin – japyraq.
- QR – nyń «Qorshaǵan ortany qorǵaý Zańy » bar. Sol zańnyń 38 – shi babynda «Tabıǵatty qorǵaý, ony taza ustaý – ár adamnyń mindeti» delingen. Aýyldy kórkeıtý baǵytynda « Jasyl el» baǵdarlamasy bizdiń aýdanymyzda da júzege asyp jatyr.
- Balalar keleshekti kórkeıtetin sendersińder! Aınalamyzdy kógaldandyrýǵa qatysaıyq. Tabıǵatty qorǵańdar! Ósimdikterdi kóbirek ósirińder!
- Qane, qandaı ýáde beresińder?
- Tabıǵatym tamasha,
Kóz toımaıdy qarasa.
Tabıǵatty qorǵaımyz,
Jaman bala bolmaımyz!
Baǵalaý. Dıplommen madaqtaý
Úıge tapsyrma: mátindi oqý, mazmundaý.
Beıneý gımnazıasynyń bastaýysh synyp muǵalimi
Orazaly Aqmaral
Sabaqtyń taqyryby: Japyraq
Sabaqtyń maqsaty:
1. Japyraqtyń ósimdik tirshiligindegi mańyzy týraly, onyń atqaratyn qyzmeti týraly keńirek túsinik berý, jalpy ósimdiktiń adam ómirindegi paıdasy týraly áńgimeleý
2. Dúnıetanymyn, oı-órisin keńeıtý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
3. Qorshaǵan ortany qorǵaýdy úıretý arqyly ekologıalyq tárbıe berý.
Sabaqtyń mindetteri: saýaldarǵa jaýap berý arqyly taqyrypty zertteýge, taldaýǵa mashyqtandyrý, óz kózqarasyn, pikirin bildirýge beıimdeý
Sabaqtyń kórnekilikteri men qural-jabdyqtary: oqýlyq, ınteraktıvti taqta, slaıd
Sabaqtyń túri: aralas, zertteý sabaǵy
Sabaqtyń ádis-tásilderi: áńgimeleý, suraq-jaýap, mánerlep oqý, shyǵarmashylyq jumystar
Pánaralyq baılanys: ana tili, qazaq tili, matematıka, beıneleý
Sabaqtyń barysy: 1.Uıymdastyrý
Psıhologıalyq daıyndyq
Shyryldady qońyraý
Biz sabaqty bastaımyz.
Partamyzǵa otyryp,
Ózara kóz tastaımyz.
Jańa bilim alýǵa
Alǵa qadam jasaımyz.
- Alǵa qadam jasaý úshin biz ótken tapsyrmany eske túsireıik.
2.Úı tapsyrmasyn tekserý 2-3 oqýshydan suraý
Úı tapsyrmasyn bekitý Oıyn «Qaı gúldi unatasyń?»
- Ósimdiktiń tirshiligi úshin qandaı jaǵdaılar qajet?
- Sabaq ósimdikke ne úshin qajet?
- Qandaı jemistiń sabaǵy jumsaq, ıilgish bolyp keledi?
4. Jańa sabaq
- Balalar, bizder búgin Almaty qalasyndaǵy S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq Memlekettik agrosharýashylyq ınstıtýtyn bitirgeli otyrmyz. Iaǵnı, bizder bolashaq «Jas ǵalym» atanǵaly otyrmyz. Biraq jas ǵalym atanýymyz úshin aldymyzdaǵy synaqtardan súrinbeı ótýimiz qajet. Bizge zertteýge berilgen tapsyrmanyń taqyrybyn bilýimiz úshin taqtadaǵy berilgen jumbaqty sheship kóreıik.
Jumbaq Tal basynda tizilip, İzinen onyń úzilip,
On japyraq tur edi. Tústi taǵy ekeýi.
Jel soqty da úzilip, Tur áli de ilinip,
Ushyp ketti bireýi. Japyraqtyń nesheýi? ( 7 japyraq)
-Endi shyqqan7 sanyn 1-ge deıin keri sanaımyz 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1
Sandardyń artynda jasyrynǵan japyraqtyń sýreti shyǵady.
Sabaqtyń taqyryby: Japyraq
Sabaqtyń maqsaty aıtylady: japyraqtyń ósimdik tirshiligindegi mańyzy týraly, onyń atqaratyn qyzmeti týraly keńirek túsinik berý, jalpy ósimdiktiń adam ómirindegi mańyzy týraly áńgimeleý.
Mátin boıynsha túsinik berý, maǵynasyn ashý.
Japyraq – ósimdiktiń mańyzdy múshesi. Japyraqqa sý, erigen tuzdar sabaq arqyly tamyrdan keledi. Japyraq arqyly ósimdik tynys alady. Ósimdik boıyndaǵy artyq sý japyraq arqyly býlanady. Býlanǵan japyraq ósimdikti salqyndatyp turady. Japyraq sheber «aspazshy» eken.Kún kóziniń jaryǵy men jylýy arqyly japyraqta aýa men sýdan qant pen krahmal jasalady.
Japyraq – ósimdiktiń sáni. Japyraq saǵaqtan jáne keńeıgen jeri – taqtadan turady. Japyraqtyń pishinderi ár túrli bolady. Atap aıtsaq, romb tárizdi, jumyrtqa, saýsaq, qaýyrsyn, dóńgelek tárizdileri t.b. bolady. Japyraq ushynan bastap ósedi. Japyraqtaǵy jasyl tústi «hlorofıl» dep ataıdy.Kúzde kún salqyndaıdy, topyraq tońazıdy. Sonyń áserinen ósimdik tamyryna qajetti qorek az bolady.Japyraqtyń aýa raıynyń ózgerisinen jasyl túsi ózgerip, sary- qońyr tústerge aınalady.
5. Oqýlyqpen jumys
Mátindi ishteı, tizbekteı oqý.
6. Dáptermen jumys Kúnniń jadyn jazý Japyraq
býlandyrady
tynys
alady
sheber «aspazshy»
japyraq
ósimdiktiń
sáni tyńaıtqysh
7. Praktıkalyq jumys
1. Kúzde japyraqtyń bári jerge túse me?
Japyraqtyń tirshilik etý uzaqtyǵy birneshe aıdan 15 jylǵa deıin sozylady. Shyrsha aǵashynyń japyraqtary 5 jyl, al qaraǵaıdyń japyraqtary 2-3 jylǵa deıin tirshilik etedi.
2. Kúzde japyraqtar nelikten sarǵaıady?
Kúzde kún salqyndaıdy. Sosyn topyraq tońazıdy. Ósimdik sýdy az sińiredi.Japyraqqa qajetti kúnniń jylýy azaıady.
3. Jerge túsken japyraqtyń qandaı paıdasy bar?
Jerge túsken japyraq qysta ósimdik tamyryn sýyqtan saqtaıdy. Túsken japyraqtardy jınap, jerge kómip topyraqqa aralastyrady. Sonda topyraq qunarly bolady.
4. Japyraqtyń qurylysy týraly aıtyp ber.
Japyraqtyń saǵaǵy bolady. Ol sabaqqa jalǵanyp turady. Japyraqtyń keńeıgen jeri – alaqany nemese taqtasy dep atalady.
8. Shyǵarmashylyq jumys
1-qatar: Ósimdik týraly maqal – mátel, naqyl sózder aıtý
2- qatar: Kúz mezgili, japyraq týraly óleń joldaryn aıtý
3- qatar: Japyraqtyń sýretin salý
9. Sergitý sáti «Japyraq» (qımylmen kórsetedi)
Taq- taq – taq,
Biz aıtamyz taqpaq.
raq – raq – raq,
Kúzde túser japyraq.
Qol –qol –qol,
Kúzde egin mol.
Toq – toq – toq,
Shybyn – shirkeı joq.
10. Zertteý jumysy: qýraǵan jáne jasyl japyraqtarǵa tájirıbe jasaý
Qajetti quraldar: qaıshy, japyraq, sýlyq qaǵaz.
Oıyn «Tez oıla, sóz oıla!» Sharty: Japyraq sózinen jańa sóz shyǵarý
11.Qorytyndylaý
- Búgin biz nemen jaqynyraq tanystyq?
- Japyraqtyń qyzmeti, paıdasy qandaı?Japyraqtyń qurylysyn atap ber.
12.Oı qozǵaý strategıasy « Meniń úlesim »
Men ósimdikterdi qorǵaý úshin...........
- Aǵashtardyń dińderin ákteımin.
- Tyńaıtqyshtar beremin.
- Ýaqytynda sýaryp, kútip baptaımyn. t.b.
- Balalar, aǵash kórki – japyraq eken. Aǵashqa ádemilik beretin – japyraq.
- QR – nyń «Qorshaǵan ortany qorǵaý Zańy » bar. Sol zańnyń 38 – shi babynda «Tabıǵatty qorǵaý, ony taza ustaý – ár adamnyń mindeti» delingen. Aýyldy kórkeıtý baǵytynda « Jasyl el» baǵdarlamasy bizdiń aýdanymyzda da júzege asyp jatyr.
- Balalar keleshekti kórkeıtetin sendersińder! Aınalamyzdy kógaldandyrýǵa qatysaıyq. Tabıǵatty qorǵańdar! Ósimdikterdi kóbirek ósirińder!
- Qane, qandaı ýáde beresińder?
- Tabıǵatym tamasha,
Kóz toımaıdy qarasa.
Tabıǵatty qorǵaımyz,
Jaman bala bolmaımyz!
Baǵalaý. Dıplommen madaqtaý
Úıge tapsyrma: mátindi oqý, mazmundaý.
You Might Also Like
-
Azıev Kýdrát Narımanovıch
-
HHİ – ǵasyr bilimdiler ǵasyry bolǵandyqtan búgingi tańda zamanymyzǵa saı zerdeli, oı - órisi joǵary, jan – jaqty damyǵan urpaq qalyptastyrý memleketimizdiń alǵa qoıǵan asa mańyzdy mindeti bolyp tur...
