Jas mamandarǵa trenıń sabaq
Jas mamandarǵa trenıń sabaq
Maqsaty:
1. Muǵalimniń ártúrli jaǵdaıda pedagogıkalyq sheberlikti durys paıdalana bilýin damytý.
2. Muǵalimniń kásiptik deńgeıin baıqaý jáne damytý.
3. Muǵalimniń kásiptik – pedagogıkalyq erekshelikterin jáne emosıa jaǵdaılaryn durys paıdalana bilýine jattyqtyrý.
Qajetti materıaldar men kórnekilikter: kesteler, úlestirmeli qaǵazdar, dop.
Ótkizilý ádisi: trenıń, qyzyqty suraqtar, jattyǵý.
«Búgingi kúnimizdi jaǵymdy kóńil - kúımen bastaıyq!» (ustazdarǵa arnalǵan psıhologıalyq oıyn)
İ. Sálemdesý: Tanysý sheńberi
Barlyq qatysýshylar dóńgelenip otyrady. Bir - birimizdi jaqsy bilemiz be?
Aldynda otyrǵan adamnyń jaqsy neni unatatynyn unatpaıtyn bir qasıetin aıtyp shyǵady. Mysaly: sýret salǵandy unatady, kitap oqyǵandy unatpaıdy.
İİ. Sergitý sáti: «Qasıetter jıyny» oıyny.
Qajetti quraldar: dop
Ýaqyty: 10 - 15 mınýt
Barysy: Ustazdar ortaǵa shyǵyp, dóńgelenip turady. Júrgizýshi qolyna dopty alyp, ortaǵa shyǵady. Kez kelgen qatysýshynyń bireýine dopty laqtyryp qalyp, bir áripti aıtady. Dopty qaǵyp alǵan oıynshy sol áripten bastalatyn bir qasıetti aıtady. Mysaly:
Júrgizýshi: «Á» árpi
Oıynshy: «Ádemi»
Al siz sýretten neniń beınesin baıqadyńyz?
A) Sýretten neni baıqadyńyz?
Cýretke qarap, oılanbastan neniń beınesin baıqaǵanyńyzdy aıtyńyz. Soǵan baılanysty sizdiń minezińizdi anyqtaýǵa bolady. Kórgen sýretińizge sáıkes sıpattamany oqyp, ózińiz jaıly jańa syrlar ashyńyz.
Sonymen bul sýretten siz myna beınelerdi baıqaı alasyz:
Aı
Sýretten birden jańa týylǵan aıdyń beınesin baıqaǵandardy asa muqıat dep aıtýǵa bolmaıdy. Siz qyzýqandysyz, oıyńyzdy birden aıta salasyz. Kez - kelgen máseleniń kózge túsip turǵan jaqtaryn baıqap, ári qaraı zerttemegendi jón sanaısyz. Bul sizdiń ylǵı asyǵys bolýyńyzǵa baılanysty. Bolashaqta asyqpaı, máseleniń mán - jaıyn túsinip alyp, sheshim jasaýǵa úırenińiz.
Aq tústi kelbet
Aı emes, adamnyń aq tústi betin baıqaǵan kisiniń qıaly jaqsy damyǵan. Siz kúndelikti úırenshikti sharýalarǵa kreatıvti qarap, ár kúnińizdi túrlishe ótkizýge tyrysasyz. Esesine sharshatatyn birsaryndy jumystan qashasyz.
Qara tústi kelbet
Bul sýretten qara tústi betti baıqaı alatyndar az. Eger siz birden sýretten qara tústi betti baıqaǵan bolsańyz, ózińizdi erekshe tulǵa dep sanaı berińiz. Siz basqalarǵa qaraǵanda usaq - túıekterdiń barlyǵyn baıqaısyz. Shyǵarmashylyqqa jaqyn, rýhanı qundylyqtardy birinshi orynǵa qoıatyn jansyz.
İII. Oı sergitý:
Qajetti quraldar: sýret beınelenegen jáne suraqtar jazylǵan úlestirmeler.
Barysy: Barlyq muǵalimder 2 topqa bólinip otyrady. Ár bir topqa aldyn ala daıyndalǵan úlestirmeler taratylady. Bul úlestirmelerde basqarýdyń ádisi beınelengen sýret jáne taqyrypqa saı suraqtar jazylǵan. Árbir top sýretke qarap, berilgen suraqqa jaýap bere otyryp, óz oıymen bólisýge tıis. Daıyndyqqa: 5 mınýt, ár bir topqa sóıleýge: 5 mınýt ýaqyt beriledi.
İV. «Qupıa sózder» toptyq oıyny.
Qajetti quraldar: aq qaǵaz.
Barysy: Qatysýshylar 3 topqa birigedi. Ár bir top kóp sandar jazylǵan qaǵazdan alady. Bul sandardyń artynda jasyryn sózder bar. Qatysýshylardyń mindetteri: berilgen álipbıge qarap otyryp, árbir jasyryn sózdi taýyp, keıin tolyq sóılemdi qurap shyǵý. Barlyǵyn óte tez, shapshań oryndaý kerek. Oryndalý ýaqyty tirkeledi.
1) Ne úshin ómir súrý kerektigin bilgen adam, kez - kelgen jaǵdaıǵa tótep bere alady.
2) Baqyt – ol ýaıym - qaıǵysyz ómir emes, baqyt – ol jannyń kúıi.
A) «Jarnama agenttigi» oıyny
Maqsaty: oıynmen ózara árekettesý arqyly muǵalimderdiń ujymyn nyǵaıtý.
Mindetteri:
• Oıyn tájirıbesin zerdeleýge úıretý.
• Ujymdyq ózara árekettesý daǵdylaryn damytý.
• Óziniń áreketi men sheshimine jaýapkershilikpen qaraýǵa úıretý.
Jas mamandarǵa trenıń sabaq júkteý
Maqsaty:
1. Muǵalimniń ártúrli jaǵdaıda pedagogıkalyq sheberlikti durys paıdalana bilýin damytý.
2. Muǵalimniń kásiptik deńgeıin baıqaý jáne damytý.
3. Muǵalimniń kásiptik – pedagogıkalyq erekshelikterin jáne emosıa jaǵdaılaryn durys paıdalana bilýine jattyqtyrý.
Qajetti materıaldar men kórnekilikter: kesteler, úlestirmeli qaǵazdar, dop.
Ótkizilý ádisi: trenıń, qyzyqty suraqtar, jattyǵý.
«Búgingi kúnimizdi jaǵymdy kóńil - kúımen bastaıyq!» (ustazdarǵa arnalǵan psıhologıalyq oıyn)
İ. Sálemdesý: Tanysý sheńberi
Barlyq qatysýshylar dóńgelenip otyrady. Bir - birimizdi jaqsy bilemiz be?
Aldynda otyrǵan adamnyń jaqsy neni unatatynyn unatpaıtyn bir qasıetin aıtyp shyǵady. Mysaly: sýret salǵandy unatady, kitap oqyǵandy unatpaıdy.
İİ. Sergitý sáti: «Qasıetter jıyny» oıyny.
Qajetti quraldar: dop
Ýaqyty: 10 - 15 mınýt
Barysy: Ustazdar ortaǵa shyǵyp, dóńgelenip turady. Júrgizýshi qolyna dopty alyp, ortaǵa shyǵady. Kez kelgen qatysýshynyń bireýine dopty laqtyryp qalyp, bir áripti aıtady. Dopty qaǵyp alǵan oıynshy sol áripten bastalatyn bir qasıetti aıtady. Mysaly:
Júrgizýshi: «Á» árpi
Oıynshy: «Ádemi»
Al siz sýretten neniń beınesin baıqadyńyz?
A) Sýretten neni baıqadyńyz?
Cýretke qarap, oılanbastan neniń beınesin baıqaǵanyńyzdy aıtyńyz. Soǵan baılanysty sizdiń minezińizdi anyqtaýǵa bolady. Kórgen sýretińizge sáıkes sıpattamany oqyp, ózińiz jaıly jańa syrlar ashyńyz.
Sonymen bul sýretten siz myna beınelerdi baıqaı alasyz:
Aı
Sýretten birden jańa týylǵan aıdyń beınesin baıqaǵandardy asa muqıat dep aıtýǵa bolmaıdy. Siz qyzýqandysyz, oıyńyzdy birden aıta salasyz. Kez - kelgen máseleniń kózge túsip turǵan jaqtaryn baıqap, ári qaraı zerttemegendi jón sanaısyz. Bul sizdiń ylǵı asyǵys bolýyńyzǵa baılanysty. Bolashaqta asyqpaı, máseleniń mán - jaıyn túsinip alyp, sheshim jasaýǵa úırenińiz.
Aq tústi kelbet
Aı emes, adamnyń aq tústi betin baıqaǵan kisiniń qıaly jaqsy damyǵan. Siz kúndelikti úırenshikti sharýalarǵa kreatıvti qarap, ár kúnińizdi túrlishe ótkizýge tyrysasyz. Esesine sharshatatyn birsaryndy jumystan qashasyz.
Qara tústi kelbet
Bul sýretten qara tústi betti baıqaı alatyndar az. Eger siz birden sýretten qara tústi betti baıqaǵan bolsańyz, ózińizdi erekshe tulǵa dep sanaı berińiz. Siz basqalarǵa qaraǵanda usaq - túıekterdiń barlyǵyn baıqaısyz. Shyǵarmashylyqqa jaqyn, rýhanı qundylyqtardy birinshi orynǵa qoıatyn jansyz.
İII. Oı sergitý:
Qajetti quraldar: sýret beınelenegen jáne suraqtar jazylǵan úlestirmeler.
Barysy: Barlyq muǵalimder 2 topqa bólinip otyrady. Ár bir topqa aldyn ala daıyndalǵan úlestirmeler taratylady. Bul úlestirmelerde basqarýdyń ádisi beınelengen sýret jáne taqyrypqa saı suraqtar jazylǵan. Árbir top sýretke qarap, berilgen suraqqa jaýap bere otyryp, óz oıymen bólisýge tıis. Daıyndyqqa: 5 mınýt, ár bir topqa sóıleýge: 5 mınýt ýaqyt beriledi.
İV. «Qupıa sózder» toptyq oıyny.
Qajetti quraldar: aq qaǵaz.
Barysy: Qatysýshylar 3 topqa birigedi. Ár bir top kóp sandar jazylǵan qaǵazdan alady. Bul sandardyń artynda jasyryn sózder bar. Qatysýshylardyń mindetteri: berilgen álipbıge qarap otyryp, árbir jasyryn sózdi taýyp, keıin tolyq sóılemdi qurap shyǵý. Barlyǵyn óte tez, shapshań oryndaý kerek. Oryndalý ýaqyty tirkeledi.
1) Ne úshin ómir súrý kerektigin bilgen adam, kez - kelgen jaǵdaıǵa tótep bere alady.
2) Baqyt – ol ýaıym - qaıǵysyz ómir emes, baqyt – ol jannyń kúıi.
A) «Jarnama agenttigi» oıyny
Maqsaty: oıynmen ózara árekettesý arqyly muǵalimderdiń ujymyn nyǵaıtý.
Mindetteri:
• Oıyn tájirıbesin zerdeleýge úıretý.
• Ujymdyq ózara árekettesý daǵdylaryn damytý.
• Óziniń áreketi men sheshimine jaýapkershilikpen qaraýǵa úıretý.
Jas mamandarǵa trenıń sabaq júkteý
You Might Also Like
