InfoHub Logo

10 synyp
El senimi – jastar
Debat pikirtalas (oı - bólis saıys saǵaty)

Maqsaty: Belgili bir faktilerdi zertteýge, boljaýǵa, júıelep sóıleýge, óz kózqarasyn ashyq ta júıeli etip dáleldeýge jáne óz baǵytyn durys usynýǵa jeteleý;
- Qarsy pikirdegi adamdardyń qoıylǵan máselelerin jan - jaqty qarap, oılanyp - tolǵanýǵa kómektesý;
- Til úırenýshiniń sóıleý daǵdysyn qalyptastyrý;
- Óz kózqarasyn aıtýǵa mashyqtandyrý;
- Oqýshynyń qoǵamǵa degen kózqarasy men qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý;
-«Jastary belsendi eldiń erteńi jarqyn» taqyrybynda oı qozǵatý;
- Elimizdegi jastar máselesine nazar aýdartý;
Túri: Debat (pikirsaıys)
Ádisi: Suraq - jaýap, sıtýasıa týǵyzý, naqty dálelder keltirý.
Kórnekiligi: Taqyrypqa baılanysty beıne materıal («Habar» arnasynan úzindi sújet)

Ótý barysy (Q. Murzalınanyń sózi):
Elimizde jastar máselesine keńinen nazar aýdarylyp keledi. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev halyqqa arnaǵan barlyq Joldaýlarynda sondaı - aq bıylǵy jyly jarıalanǵan «Qazaqstannyń áleýmettik jańǵyrtylýy», «Jalpyǵa Ortaq Eńbek qoǵamyna qaraı 20 qadam» atty baǵdarlamanyń maqalasy men Nazarbaev ýnıversıtetinde oqyǵan ınteraktıvti dárisinde de jastar máselesine basa mán berilgen. Jastar el damýynyń negizgi kúshi. Jastar máselesi jaı ǵana másele emes, ol el bolashaǵy. Jastarǵa eshýaqytta bireýge ıek artyp memleketke qarap alaqan jaıyp júrý jarasqan emes. Memleket tek óz shaǵynda jumysyn atqaryp zeınetke shyqqan qarıalarǵa jumys isteı almaıtyn múgedekterge ǵana kómektesedi. Al on eki múshesi saý oılaı alatyn eńbek ete alatyn quryshtaı myqty jastar óz eńbekterimen jolyn taýyp, bala - shaǵalaryn asyrap, eliniń órkendeýine eńbek etýi tıis. Jastar ózine memleket bizge ne beredi dep emes, men elime, jurtyma memleketim úshin ne isteı alamyn degen saýal qoıýy tıis. Sonda biz órkendeımiz.
Ádil - qazylar múshelerimen tanystyryp óteıik:

Ádil - qazylar músheleri:
1. Tárbe - isi jónindegi orynbasary:
2. Beıimdik oqytý jónindegi orynbasary:
Bul pikirtalasqa 10a, á synyp oqýshylarynan quralǵan jaqtaýshy toby jáne dattaýshy toby qatysady.
Jaqtaýshy toby
Qarary: «Jas Otan» jastar qanatynyń sezi – barlyq qazaqstandyq jastar úshin erekshe mańyzdy oqıǵa.
Top músheleri:
1. Araı
2. Aıgerim
3. Móldir
Dattaýshy toby
1. Janar
2. Aqnur
3. Oljas
Top spıkerlerine qoıylatyn talaptar:
1. Debat erejesin saqtaý
2. Taqyryptan aýytqymaý.
3. Sóıleý sheberligi
4. Joǵary mádenıettilik
5. Ózindik aıqyn kózqarastyń bolýy
Pikirtalas oıyn sharttary
1. Ár top ózin tanystyrý.
2. Eki top óz oılaryn ortaǵa salady
3. Reglament saqtaý
4. Eki top ózara suraq almasady
5. Kórermenderdiń top múshelerine suraqtary
Taqyrypqa baılanysty beıne sújetke nazar aýdaramyz.
Endi sóz kezegin oqýshylarǵa bersek:
Jaqtaýshy toby 1 - oqýshy: Egemen elimiz demokratıa jolymen alǵa júrip, álemde ózine laıyqty oryn alý úshin jumystanyp keledi. San júzdegen jyl halqymyz bodandyqtyń buǵaýyn buzýdy armandap, táýelsizdik jolynda myńdaǵan arys qurban boldy. Bostandyqqa barar jolda aldyńǵy býyn aǵalardyń jolyn jastar da laıyqty jalǵastyryp, ózderiniń senimdi izbasar ekenin dáleldedi.

Búginde jastar qoǵamnyń qozǵaýshy kúshi retinde ozyq ıdeıalarmen qarýlanyp, elimizdiń damyp, órkendeýine laıyqty úles qosyp keledi. Óıtkeni, olardyń aldynda úlgi alar atalary, áje - aǵalary bar. Egemendik jolynda kósh bastaǵan da jalyndy jastar edi. Totalıtarızmniń tas buǵaýyn buzýǵa alǵashqy bolyp kirisken de halqymyzdyń qaısar uldary men qyzdary ekenin biz únemi maqtanyshpen aıtýǵa tıispiz. 1986 jyldyń jeltoqsany – qazaq jastarynyń bostandyqqa baǵyt alǵanyn aıqyn kórsetti. Keńes Odaǵynyń qylyshynan qan tamyp turǵan kezinde ólimge bas tigip, ózgege úlgi bola bilgen jastarymyz ózderiniń attaryn tarıhqa altyn árippen jazdy. Qaırat pen Lázzattar «bizdi óltirýge bolar, biraq qorlaýǵa jol bermeımiz»,- dep qasyq qandary qalǵansha ar - namysyn taptatpaı, ór rýhtarymen erekshelendi. Sol «jeltoqsanshylardyń» sara jolymen kele jatqan qazirgi jastarymyz egemen eldiń kók baıraǵyn áýeletip, «Meniń Qazaqstanym» dep án shyrqap, bolashaqqa nyq qadam basyp keledi.

Bolashaqta el tizginin ustaıtyn, elimizdiń álemdik deńgeıdegi básekege qabiletti, ekonomıkasy damyǵan, órkenıet kóshinen laıyq oryn alatyn, elimizdiń qarqyndy damýyna ózindik úles qosatyn qoǵamnyń negizgi belsendi kúshi jastar ekeni sózsiz.
Dattaýshy jaq múshesinen suraq: «Nur Otan HDP Tóraǵasy kim?» (Nursultan Nazarbaev)

2 - oqýshy: Jastarsyz - bolashaq joq. «Ult bolam deseń, urpaǵyńdy oıla» degen ulaǵatty qaǵıda osydan qalǵan. Búgingi egemen el, táýelsiz memleketimizde jastarǵa bilim men tárbıe berý, olardy barynsha áleýmettik turǵyda qoldaý, el keleshegine óz úlesin qosatyn azamat bolyp qalyptasýyna barlyq jaǵdaı qarastyrylǵan. Tek qana «Alǵa!» degen urandy tý etip alǵa ǵana umtylý kerek.

Búgingi jas - erteńgi el tizginin ustaıtyn el aǵasy. Elimizdiń erteńi, memleketimizdiń bolashaǵy - jastardyń enshisinde. Búgingi aldyńǵy tolqyn aǵa býynnyń ornyn basar, izin jalǵastyrar artynda ósip kele jatqan jastar ekeni belgili. Ómirdiń ózi de osylaı emes pe, bireý keledi, bireý ketedi. Urpaqtan urpaqqa almasyp otyrady. Ata - babalarymyz qazaq jerin, qazaq elin, salt - dástúrin, tilin, dinin kózdiń qarashyǵyndaı etip saqtap, osy kúnge amanat etip qaldyrdy. Endi sol amanatty kirshiksiz taza kúıinde keler urpaqqa jetkizý búgingi urpaq qolynda.

Ótkizgen: Q. Murzalına
El senimi – jastar. Debat pikirtalas júkteý