Jelbire, Jeńis jalaýy!
Atyraý oblysy, Jylyoı aýdany,
Qulsary qalasy, №15 Súleımen Karabalın atyndaǵy jalpy
orta bilim beretin mekteptiń bastaýysh synyp muǵalimi
Joldybaeva Qundyz Batyrqyzy
Uly Otan soǵysynyń 70 jyldyǵyna oraı tárbıelik shara
4 synyp
Uly Otan soǵysynyń 70 jyldyǵyna oraı 4 synypta ótken «Jelbire, Jeńis jalaýy!» tárbıelik sharanyń júrý baǵdarlamasy
İ. Kirispe sóz
İİ. Kórinis «Soǵys qasireti»
İİİ. Beıneklıpp «Soǵys jyldary»
İV. Tarıha sholý
1) Moskva túbindegi shaıqas
*Kórinis «Baýyrjan»
*Kórkemsóz
2) Lenıngradtyq órender
*J. Jabaev
*Kórinis «Demalysta»
3) Stalıngrad shaıqasy
*Kórkem sóz
*N. Abdırov
4) Partızandar qozǵalysy
*Aıtylmaı ketken amanat
* Q. Qaısenov, Á. Sháripov
V. Reıhstagqa Jeńis týyn qadaǵan R. Qoshqarbaev
Vİ. Hor «Soǵystan qaıtqan soldattar»
Vİİ. Jeńiske arnaý
Vİİİ. Beıneklıpp «Uly Otan soǵysyna 70 jyl!»
İH. Hor «Jeńis jyry»
H. Qorytyndy
Taqyryby: Jelbire, Jeńis jalaýy!
Maqsaty: 1941 - 1945 jyldar aralyǵynda Uly Otan soǵysy jáne ondaǵy qazaqstandyqtardyń janqıarlyq erlikteri týraly málimet berý. Oqýshylardyń tarıh týraly bilikterin jetildirip, kópshilik aldynda sóıleý mádenıetin daǵdylandyra otyryp, patrıottyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: «Otty jyldar shejiresi» slaıdtar toptamasy, «Soǵys jyldary» beıneklıpp, taqyryp, sharlar, qanatty sózder, plakattar.
Barysy:
1 - júrgizýshi: Ýaqyt tarıh betin paraqtaıdy. Kún tizilip, aı almasyp, zymyrap jyldar ótedi. Eshbir ýaqyt uzaqtyǵy, merzim mejesi kómeskilenip “kózden tasa, kóńilden umyt, qaldyra almaıtyn jyldar, oqıǵalar bolady. Sondyqtan halyq soǵys ákelgen qaıǵy - qasiretti, mıllıondaǵan adamnyń ómirin qıyp, órkenıeti keıinge qaıtarǵan, adam qolymen jasaǵan uly qundylyqtardy talqandaǵan qantógis, surapyl soǵysty eshqashan umyta almaıdy.
2 - júrgizýshi: Iá, soǵys óziniń sumdyqtaryn búgingi kúnge deıin umyttyrar emes. Uly Otan soǵysynyń jeńispen aıaqtalǵanyna mine, 70 jyl boldy. Biraq, sol jyldar jańǵyryǵy adamzat júregin áli syzdatýda. Iá, ýaqyttyń tarıh atty óz tóreshisi bar.
1 - júrgizýshi: « Er ólse de eńbegin el óltirmes,
Neshe myń jyl ótse de tarıh bilmek,- dep Sultanmahmut jyrlaǵandaı búgingi ómirimiz úshin qurban bolǵan erlerimizdiń eshqashan esten shyqpaıdy, umytylmaıdy. Bizder soǵys qaıtalanbaýy úshin, onyń sumdyqtaryn umytýǵa esh quqymyz joq. Bizder sol kezde bizdiń ómirimiz úshin janyn qıǵan soldatty umytýǵa quqymyz joq. Bizder barlyǵyn este saqtaýǵa mindettimiz.
2 - júrgizýshi:
Uly keshke sengen kún,
Fashıserdi jeńgen kún.
1 - júrgizýshi:
Aǵalarǵa ergen kún,
Baqyt gúlin tergen kún - dep Qadyr Myrza Álı aǵamyz jyrlaǵandaı «Jelbire, Jeńis jalaýy!» atty Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyna arnaǵan sharamyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder!
2 - júrgizýshi:
Bastaý alyp úlgermeı tunǵan daryn,
Ketkenderdi jón bilip turǵandaryń.
Otandastar, bir mınýt toqtap únsiz
Eske alaıyq soǵystyń qurbandaryn!
(Soǵys qurbandaryn 1 mınýt únsiz eske alý)
1 - oqýshy:
Soǵys degen – aqqan sory aqsúıektiń, quldyń da,
Soǵys degen - tókken ary uldyń jáne qyzdyń da,
Soǵys degen – sotqarlardyń qolyndaǵy naızasy,
Soǵys degen – soǵys degen – zulymdyqtyń aınasy.
2 - oqýshy:
Qıyldy, qanaty tátti armannyń,
Úzildi qaıyrmasy baqtarda ánniń.
Álemdegi sumdyq kún ana úshin -
Maıdanǵa azamattar attanǵan kún.
Anaǵa eń aýyr kún tirshilikte -
Bozdap kep, bozdaǵymen qoshtasqan kún.
1 - júrgizýshi: Sonymen, Uly Otan soǵysynyń keıbir betterin paraqtap barlyǵyn esimizge alyp kóreıik.
Kórinis: «Soǵys qasireti»
Nemeresi(qyz bala): Áje, áje! Búgin menen baqytty adam joq. Jańa ómirdiń baspaldaǵyn dáriger bolyp bastaǵym keledi.(ájesin qushaqtaı erkeleı kúledi)
Ájesi: Talabyńa nur jaýsyn, armanyńa jet botam!(mańdaıynan súıip, qasyna otyrǵyzady. Ákesi pyshaǵyn qaırap, salmaqty keıippen otyra beredi, kelini ydys alyp kele jatyp, radıodan habardy tyńdap turyp qalady.)
Sahna syrtynda:
«Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! Sóılep turǵan Moskva! Búgin, 22 maýsym kúni tańǵy saǵat tórtte nemis basqynshylary Keńes Odaǵynyń memlekettik shekarasyna basyp kirdi.»
Nemeresi:
Attan – dedi,
Ol qazir attanady.
Jaýyngerdiń rólin atqarady.
Nege bizge úmitsiz tesilesiń?
Attan, áke,
Jolyńnan keshigesiń.
Keýdesinde jany bar paqyrlaryń,
Taýyp jeıdi sensiz de, nesibesin. (ákesin kelip qushaqtaıdy.)
Ákesi:(qolyndaǵy bir jasar balasyn berip turyp)
Tyńda balam, tyńda kúnim,
Bolýǵa jar qolqanat,
Kári anam, sábı iniń,
Barlyǵy saǵan amanat.
Ájesi:
Oralsyn aman jerine,
Kórissin týǵan elimen.
Kelin - aý, kózdeı qaltaǵa,
Topyraq salyp berersiń.
Kelini (topyraqty berip turyp)
Kebin kıgen óledi,
Kebenek kıgen keledi.
Úlken úıden dám tatsa,
Keshikpeı deıdi, keledi. (jylap qalady)
Qulsary qalasy, №15 Súleımen Karabalın atyndaǵy jalpy
orta bilim beretin mekteptiń bastaýysh synyp muǵalimi
Joldybaeva Qundyz Batyrqyzy
Uly Otan soǵysynyń 70 jyldyǵyna oraı tárbıelik shara
4 synyp
Uly Otan soǵysynyń 70 jyldyǵyna oraı 4 synypta ótken «Jelbire, Jeńis jalaýy!» tárbıelik sharanyń júrý baǵdarlamasy
İ. Kirispe sóz
İİ. Kórinis «Soǵys qasireti»
İİİ. Beıneklıpp «Soǵys jyldary»
İV. Tarıha sholý
1) Moskva túbindegi shaıqas
*Kórinis «Baýyrjan»
*Kórkemsóz
2) Lenıngradtyq órender
*J. Jabaev
*Kórinis «Demalysta»
3) Stalıngrad shaıqasy
*Kórkem sóz
*N. Abdırov
4) Partızandar qozǵalysy
*Aıtylmaı ketken amanat
* Q. Qaısenov, Á. Sháripov
V. Reıhstagqa Jeńis týyn qadaǵan R. Qoshqarbaev
Vİ. Hor «Soǵystan qaıtqan soldattar»
Vİİ. Jeńiske arnaý
Vİİİ. Beıneklıpp «Uly Otan soǵysyna 70 jyl!»
İH. Hor «Jeńis jyry»
H. Qorytyndy
Taqyryby: Jelbire, Jeńis jalaýy!
Maqsaty: 1941 - 1945 jyldar aralyǵynda Uly Otan soǵysy jáne ondaǵy qazaqstandyqtardyń janqıarlyq erlikteri týraly málimet berý. Oqýshylardyń tarıh týraly bilikterin jetildirip, kópshilik aldynda sóıleý mádenıetin daǵdylandyra otyryp, patrıottyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: «Otty jyldar shejiresi» slaıdtar toptamasy, «Soǵys jyldary» beıneklıpp, taqyryp, sharlar, qanatty sózder, plakattar.
Barysy:
1 - júrgizýshi: Ýaqyt tarıh betin paraqtaıdy. Kún tizilip, aı almasyp, zymyrap jyldar ótedi. Eshbir ýaqyt uzaqtyǵy, merzim mejesi kómeskilenip “kózden tasa, kóńilden umyt, qaldyra almaıtyn jyldar, oqıǵalar bolady. Sondyqtan halyq soǵys ákelgen qaıǵy - qasiretti, mıllıondaǵan adamnyń ómirin qıyp, órkenıeti keıinge qaıtarǵan, adam qolymen jasaǵan uly qundylyqtardy talqandaǵan qantógis, surapyl soǵysty eshqashan umyta almaıdy.
2 - júrgizýshi: Iá, soǵys óziniń sumdyqtaryn búgingi kúnge deıin umyttyrar emes. Uly Otan soǵysynyń jeńispen aıaqtalǵanyna mine, 70 jyl boldy. Biraq, sol jyldar jańǵyryǵy adamzat júregin áli syzdatýda. Iá, ýaqyttyń tarıh atty óz tóreshisi bar.
1 - júrgizýshi: « Er ólse de eńbegin el óltirmes,
Neshe myń jyl ótse de tarıh bilmek,- dep Sultanmahmut jyrlaǵandaı búgingi ómirimiz úshin qurban bolǵan erlerimizdiń eshqashan esten shyqpaıdy, umytylmaıdy. Bizder soǵys qaıtalanbaýy úshin, onyń sumdyqtaryn umytýǵa esh quqymyz joq. Bizder sol kezde bizdiń ómirimiz úshin janyn qıǵan soldatty umytýǵa quqymyz joq. Bizder barlyǵyn este saqtaýǵa mindettimiz.
2 - júrgizýshi:
Uly keshke sengen kún,
Fashıserdi jeńgen kún.
1 - júrgizýshi:
Aǵalarǵa ergen kún,
Baqyt gúlin tergen kún - dep Qadyr Myrza Álı aǵamyz jyrlaǵandaı «Jelbire, Jeńis jalaýy!» atty Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyna arnaǵan sharamyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder!
2 - júrgizýshi:
Bastaý alyp úlgermeı tunǵan daryn,
Ketkenderdi jón bilip turǵandaryń.
Otandastar, bir mınýt toqtap únsiz
Eske alaıyq soǵystyń qurbandaryn!
(Soǵys qurbandaryn 1 mınýt únsiz eske alý)
1 - oqýshy:
Soǵys degen – aqqan sory aqsúıektiń, quldyń da,
Soǵys degen - tókken ary uldyń jáne qyzdyń da,
Soǵys degen – sotqarlardyń qolyndaǵy naızasy,
Soǵys degen – soǵys degen – zulymdyqtyń aınasy.
2 - oqýshy:
Qıyldy, qanaty tátti armannyń,
Úzildi qaıyrmasy baqtarda ánniń.
Álemdegi sumdyq kún ana úshin -
Maıdanǵa azamattar attanǵan kún.
Anaǵa eń aýyr kún tirshilikte -
Bozdap kep, bozdaǵymen qoshtasqan kún.
1 - júrgizýshi: Sonymen, Uly Otan soǵysynyń keıbir betterin paraqtap barlyǵyn esimizge alyp kóreıik.
Kórinis: «Soǵys qasireti»
Nemeresi(qyz bala): Áje, áje! Búgin menen baqytty adam joq. Jańa ómirdiń baspaldaǵyn dáriger bolyp bastaǵym keledi.(ájesin qushaqtaı erkeleı kúledi)
Ájesi: Talabyńa nur jaýsyn, armanyńa jet botam!(mańdaıynan súıip, qasyna otyrǵyzady. Ákesi pyshaǵyn qaırap, salmaqty keıippen otyra beredi, kelini ydys alyp kele jatyp, radıodan habardy tyńdap turyp qalady.)
Sahna syrtynda:
«Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! Sóılep turǵan Moskva! Búgin, 22 maýsym kúni tańǵy saǵat tórtte nemis basqynshylary Keńes Odaǵynyń memlekettik shekarasyna basyp kirdi.»
Nemeresi:
Attan – dedi,
Ol qazir attanady.
Jaýyngerdiń rólin atqarady.
Nege bizge úmitsiz tesilesiń?
Attan, áke,
Jolyńnan keshigesiń.
Keýdesinde jany bar paqyrlaryń,
Taýyp jeıdi sensiz de, nesibesin. (ákesin kelip qushaqtaıdy.)
Ákesi:(qolyndaǵy bir jasar balasyn berip turyp)
Tyńda balam, tyńda kúnim,
Bolýǵa jar qolqanat,
Kári anam, sábı iniń,
Barlyǵy saǵan amanat.
Ájesi:
Oralsyn aman jerine,
Kórissin týǵan elimen.
Kelin - aý, kózdeı qaltaǵa,
Topyraq salyp berersiń.
Kelini (topyraqty berip turyp)
Kebin kıgen óledi,
Kebenek kıgen keledi.
Úlken úıden dám tatsa,
Keshikpeı deıdi, keledi. (jylap qalady)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
