Jeltoqsan jeli
Taqyryby: «Jeltoqsan jeli» Táýelsizdik kúnine arnalǵan erteńgilik
İ tárbıeshi: Sende armanda ediń - aý, mende armanda,
Sol armanǵa qol jetti, arman bar ma!
Ózimizdi ózimiz taba almastan,
Adaspaımyz, sap tarap ormandarda.
İİ tárbıeshi: Aspan tústi týymyz jelbiredi,
Shyqty jáne teńgemiz el biledi.
Án uran da, Eltańba - ózimdiki,
Táýelsiz, egemendi elmiz endi.
Táýelsizdik bolmasa uǵar ma edik,
Mártebemiz bıikte bolar ma edik?
Abaı ánin ǵaryshtan qazaq aıtyp,
Álem shyrqap, qosylyp turar ma edik?!
Tárbıeshi: 1986 jyl, 16 jeltoqsan. Osy kúni elimizdiń Táýelsizdigin suraǵan bir top jas alańǵa shyqty.
Balalar hormen: «Qazaqstan jasasyn!», «Táýelsiz elim jasasyn!», «Elimizge egemendik berilsin!»- degen uranmen shyǵady. Qoldarynda uran jazylǵan lozýngtar. Olardy qarýly jasaqtar (Beknur men Sanjar (Ramazandy), (Sasha men Aman(Qyzǵaldaqty alyp ketedi).
1. Ramazan:
Qazaq degen zatym bar,
Qaırat degen atym bar.
Erkek toqty qurbandyq,
Atam desen, atyńdar!
Atam deseń atyńdar!
Tárbıeshi: Jastardyń tilegi oryndalyp, elimiz Táýelsizdik aldy. Allaǵa shúkir beıbit ómir keshýde. Jeltoqsannyń sol yzǵarly kúnderin eske alyp, jastarymyz bylaı deıdi:
2. Sanjar:
Sol kúnderdi esime men kóp alam,
Jeltoqsannyń 17 - i top alań.
Eshkimniń de túsine kirmegen,
Bastaldy bir ý - shý zobalań.
Elim meniń Táýelsizdik kóksedi,
Júreginde úmit oty óshpedi.
Oryndaldy kópten kútken tilegi,
Táýelsizbiz, egemendi el endi!
3. Jansaıa:
Án uranym, jan uranym,
Aıtar ánim, sóıler sózim,
Týǵan jerim saǵynarym,
Máńgi baqı shyrqalady
Respýblıka án urany!
Hor: «Án uran!»
4. Qyzǵaldaq:
Jeltoqsannyń yzǵary - aı,
Kirpikke qatqan muzdary - aı.
Elim - aı dep egilgen,
Uldary men qyzdary - aı!
5. Qaısar:
Kók aspandaı týlaıtyn,
Jeltoqsannyń kúni bul.
Elim degen uldardyń,
Eljireıtin kúni bul.
6. Ádil: Mereke búgin baq kúni,
Egemendi elimniń.
Jelbireıdi kók týy,
Túsindeı bop kógimniń.
6. Dáýren:
Mereke búgin uly kún,
Babalar rýhy kóksegen.
Azattyq eldiń ulymyn,
Teńesken tóbesi kókpenen.
7. Beknur:
Mende adammyn, jaralǵan et súıekten,
Arym bar, namysym bar jan terbetken.
Qazaqtyń qarapaıym bir ulymyn,
Janyn da ary úshin qurban etken.
Hor: «Jeltoqsan jeli»
8. Ardaq:
Kók maısaly jerim meniń,
Egemendi elim meniń.
Bas ımeımin eshkimge,
Táýelsizbin men búgin.
9. İnjý:
Egemen bolmaı el bolmas,
Etek - jeńi kem bolmas.
Terezesi teń bolmas,
Endi qazaq kem bolmas.
10. Sasha:
Velıkýıý zemlú,
Lúbımýıý zemlú.
Gde moı rodılıs ı jıvem,
My rodınoı svetlyı.
My rodınoı mılyı.
My rodınoı nasheı zavem!
11. Aınaz:
Ózimdiki elim de,
Ózimdiki jerim de.
Bı - bıleıtin kún búgin,
Táýelsizdik tórinde.
«Qazaq bıi» - (Álıhan, Ádil, Jansaıa, Ardaq)
12. Erkenur:
Ózimdiki týymda,
Ot pen aýa sýymda.
Jasa Qazaqstanym,
Beldi bekem býynda!
13. Dılnaz:
Jasasyn jasa, azat kún,
Jasasyn beıbit el men jer.
Bostandyq alǵan qazaqtyń,
Mártebesin kórsin el.
14. Baqyt:
Baqyt qusy qondy ǵoı,
Meniń týǵan jerime.
Tilimiz ben dinimiz,
Qaıta keldi elime.
15. Aldıar:
Táýelsizdik týymyz,
Táýelsizdik syrymyz.
Arnalady tek saǵan,
Án menen kúı jyrymyz.
Hor: «Jas dáýirdiń túlegimiz»
16. Álıhan:
Altyn dándi dalasy bar,
Aq kúmisteı qalasy bar.
Netken sulý, netken kórkem,
Osy meniń týǵan ólkem.
17. Aısultan:
Árqashan kún sónbesin,
Aspannan bult tónbesin.
Árqashan, árqashan,
Kók baıraǵym jelbiresin.
Jeke án: «Táýelsiz Qazaqstan!» Jansaıa.
18. Aman:
Qazaqstan elim meniń,
Saǵan eshbir jer jetpeıdi.
Biz turǵanda shekaradan,
Eshqandaı jaý ótpeıdi.
19. Nurǵısa:
Taqpaq aıtyp, án aıtyp,
Jyrlaıyqshy búgin biz.
Táýelsizdik tórinde,
Bıleıikshi búgin biz.
Tárbıeshi: Egemendi el bolyp, Táýelsizdik alǵan merekemizdi quttyqtap qýanyshymyzdy bólisýge baýyrlas ózbek jerinen ózbek qyzdary (Aınaz, Ardaq) kelipti. Olar ózderiniń «Ózbek» bılerin syıǵa tartady.
Jeke án: «Atameken»
(Sanjar, Ramazan, Beknur, Aman, Álıhan, Aısultan)
Hor: «El qorǵaýǵa ázirmiz!»
«Aq kógershin» ánimen kógershinder (Dılnaz, Qyzǵaldaq, İnjý) júrekshelerdi ustap kiredi, bıleıdi. Júrekshelerin qonaqtarǵa syılaıdy.
Tárbıeshi: Qurmetti ata - analar, balabaqsha ujymy Sizderdi Táýelsizdik merekesimen quttyqtaımyz. Elimizge tynyshtyq, otbastaryńyzǵa amanshylyq, búldirshinderimizge baqytty bolashaq tileımiz.
Bizdiń beıbitshiliktiń aq kógershinderi syılaǵan Baqyt, shattyq, jaqsylyq, ımandylyq, qýanysh sizdermen máńgi joldas bolsyn!
İ tárbıeshi: Sende armanda ediń - aý, mende armanda,
Sol armanǵa qol jetti, arman bar ma!
Ózimizdi ózimiz taba almastan,
Adaspaımyz, sap tarap ormandarda.
İİ tárbıeshi: Aspan tústi týymyz jelbiredi,
Shyqty jáne teńgemiz el biledi.
Án uran da, Eltańba - ózimdiki,
Táýelsiz, egemendi elmiz endi.
Táýelsizdik bolmasa uǵar ma edik,
Mártebemiz bıikte bolar ma edik?
Abaı ánin ǵaryshtan qazaq aıtyp,
Álem shyrqap, qosylyp turar ma edik?!
Tárbıeshi: 1986 jyl, 16 jeltoqsan. Osy kúni elimizdiń Táýelsizdigin suraǵan bir top jas alańǵa shyqty.
Balalar hormen: «Qazaqstan jasasyn!», «Táýelsiz elim jasasyn!», «Elimizge egemendik berilsin!»- degen uranmen shyǵady. Qoldarynda uran jazylǵan lozýngtar. Olardy qarýly jasaqtar (Beknur men Sanjar (Ramazandy), (Sasha men Aman(Qyzǵaldaqty alyp ketedi).
1. Ramazan:
Qazaq degen zatym bar,
Qaırat degen atym bar.
Erkek toqty qurbandyq,
Atam desen, atyńdar!
Atam deseń atyńdar!
Tárbıeshi: Jastardyń tilegi oryndalyp, elimiz Táýelsizdik aldy. Allaǵa shúkir beıbit ómir keshýde. Jeltoqsannyń sol yzǵarly kúnderin eske alyp, jastarymyz bylaı deıdi:
2. Sanjar:
Sol kúnderdi esime men kóp alam,
Jeltoqsannyń 17 - i top alań.
Eshkimniń de túsine kirmegen,
Bastaldy bir ý - shý zobalań.
Elim meniń Táýelsizdik kóksedi,
Júreginde úmit oty óshpedi.
Oryndaldy kópten kútken tilegi,
Táýelsizbiz, egemendi el endi!
3. Jansaıa:
Án uranym, jan uranym,
Aıtar ánim, sóıler sózim,
Týǵan jerim saǵynarym,
Máńgi baqı shyrqalady
Respýblıka án urany!
Hor: «Án uran!»
4. Qyzǵaldaq:
Jeltoqsannyń yzǵary - aı,
Kirpikke qatqan muzdary - aı.
Elim - aı dep egilgen,
Uldary men qyzdary - aı!
5. Qaısar:
Kók aspandaı týlaıtyn,
Jeltoqsannyń kúni bul.
Elim degen uldardyń,
Eljireıtin kúni bul.
6. Ádil: Mereke búgin baq kúni,
Egemendi elimniń.
Jelbireıdi kók týy,
Túsindeı bop kógimniń.
6. Dáýren:
Mereke búgin uly kún,
Babalar rýhy kóksegen.
Azattyq eldiń ulymyn,
Teńesken tóbesi kókpenen.
7. Beknur:
Mende adammyn, jaralǵan et súıekten,
Arym bar, namysym bar jan terbetken.
Qazaqtyń qarapaıym bir ulymyn,
Janyn da ary úshin qurban etken.
Hor: «Jeltoqsan jeli»
8. Ardaq:
Kók maısaly jerim meniń,
Egemendi elim meniń.
Bas ımeımin eshkimge,
Táýelsizbin men búgin.
9. İnjý:
Egemen bolmaı el bolmas,
Etek - jeńi kem bolmas.
Terezesi teń bolmas,
Endi qazaq kem bolmas.
10. Sasha:
Velıkýıý zemlú,
Lúbımýıý zemlú.
Gde moı rodılıs ı jıvem,
My rodınoı svetlyı.
My rodınoı mılyı.
My rodınoı nasheı zavem!
11. Aınaz:
Ózimdiki elim de,
Ózimdiki jerim de.
Bı - bıleıtin kún búgin,
Táýelsizdik tórinde.
«Qazaq bıi» - (Álıhan, Ádil, Jansaıa, Ardaq)
12. Erkenur:
Ózimdiki týymda,
Ot pen aýa sýymda.
Jasa Qazaqstanym,
Beldi bekem býynda!
13. Dılnaz:
Jasasyn jasa, azat kún,
Jasasyn beıbit el men jer.
Bostandyq alǵan qazaqtyń,
Mártebesin kórsin el.
14. Baqyt:
Baqyt qusy qondy ǵoı,
Meniń týǵan jerime.
Tilimiz ben dinimiz,
Qaıta keldi elime.
15. Aldıar:
Táýelsizdik týymyz,
Táýelsizdik syrymyz.
Arnalady tek saǵan,
Án menen kúı jyrymyz.
Hor: «Jas dáýirdiń túlegimiz»
16. Álıhan:
Altyn dándi dalasy bar,
Aq kúmisteı qalasy bar.
Netken sulý, netken kórkem,
Osy meniń týǵan ólkem.
17. Aısultan:
Árqashan kún sónbesin,
Aspannan bult tónbesin.
Árqashan, árqashan,
Kók baıraǵym jelbiresin.
Jeke án: «Táýelsiz Qazaqstan!» Jansaıa.
18. Aman:
Qazaqstan elim meniń,
Saǵan eshbir jer jetpeıdi.
Biz turǵanda shekaradan,
Eshqandaı jaý ótpeıdi.
19. Nurǵısa:
Taqpaq aıtyp, án aıtyp,
Jyrlaıyqshy búgin biz.
Táýelsizdik tórinde,
Bıleıikshi búgin biz.
Tárbıeshi: Egemendi el bolyp, Táýelsizdik alǵan merekemizdi quttyqtap qýanyshymyzdy bólisýge baýyrlas ózbek jerinen ózbek qyzdary (Aınaz, Ardaq) kelipti. Olar ózderiniń «Ózbek» bılerin syıǵa tartady.
Jeke án: «Atameken»
(Sanjar, Ramazan, Beknur, Aman, Álıhan, Aısultan)
Hor: «El qorǵaýǵa ázirmiz!»
«Aq kógershin» ánimen kógershinder (Dılnaz, Qyzǵaldaq, İnjý) júrekshelerdi ustap kiredi, bıleıdi. Júrekshelerin qonaqtarǵa syılaıdy.
Tárbıeshi: Qurmetti ata - analar, balabaqsha ujymy Sizderdi Táýelsizdik merekesimen quttyqtaımyz. Elimizge tynyshtyq, otbastaryńyzǵa amanshylyq, búldirshinderimizge baqytty bolashaq tileımiz.
Bizdiń beıbitshiliktiń aq kógershinderi syılaǵan Baqyt, shattyq, jaqsylyq, ımandylyq, qýanysh sizdermen máńgi joldas bolsyn!
You Might Also Like
-
Ǵarysh álemi týraly túsinikterin jetildirý. Ǵarysh álemi jáne onyń qupıa syrlaryna degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý. Ǵaryshkerlerge degen qyzyǵýshylyqtaryn qalyptastyrý;
