Jemqorlyqty qalaı jeńýge bolady?
«Jemqorlyqty qalaı jeńýge bolady?» esse
Adamzatqa erteden tanys sybaılas jemqorlyq - zamanmen birge ósip - órkendep, nebir tegeýrindi qarsylyqtarǵa tótep berip, qaıda mol qarajat, paıda bolsa, sol jerge tamyr jaıyp, búginge deıin joıylmaı otyrǵan qaýipti keseldiń biri. Basqa damýshy elder sıaqty, bizdiń jas memleketimizdi de jegi qurttaı bul kesel aınalyp ótken joq. Burynǵy ótken ata - babalarymyz da dóp basyp «týra bıde týǵan joq, týǵandy bıde ıman joq» degen. Olardyń ádildik pen týrashyldyqty tý etkendigin ǵasyr qaıratkerleri Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı jáne taǵy da basqa birtýar bıler men sheshenderdiń ómiri dálel bolatyndyǵyn biz tarıhtan jaqsy bilemiz.
«Jemqorlyqqa qarsy kúres jan - jaqty, úzdiksiz, ashyq ári ádiletti túrde júrgizilýi tıis. Biz sonda ǵana alǵa qoıǵan bıik maqsattarǵa qol jetkize alamyz» dep edi. Elbasymyz. Sondyqtan qoǵamdy jegideı jep jatqan qaýipti indetpen kóp bolyp kúresýimiz qajet. Sybaılas jemqorlyqpen pármendi kúresý úshin halyqtyń quqyqtyq saýatsyzdyǵyn joıatyn, quqyqty túsindirý jumysynyń deńgeıi men sapasyn arttyrý kerektiginiń mańyzy zor. Halyq ózderiniń quqyqtaryn, ózderine qarsy qandaı da bir quqyqqa qaıshy is - áreket jasalǵan jaǵdaıda qandaı is - qımyl qoldaný kerektiginiń naqty joldaryn tolyq bilýleri qajet. Konstıtýsıalyq tártipti qorǵaý, sybaılas jemqorlyqpen kúres aıasynda tıimdi, biryńǵaı jalpy memlekettik saıasat júrgizý qajet dep oılaımyn. Sonymen qatar ár adam tek óz basynyń paıdasyn ǵana oılamamaı, týǵan eliniń gúldenýin, órkendeýin oılaıtyn bolsa, óz Otanynyń naǵyz patrıoty bolsa, jemqorlyq joıylar edi. Bizdiń qoǵamda sybaılas jemqorlyqqa oryn joq. Qoǵamnyń barlyq kúsh - jigerin biriktirip, osy derttiń odan ári ýshyqpaýy úshin ony toqtatýdyń barlyq amaldaryn qoldaný arqyly ǵana bul qubylysqa tıimdi túrde qarsy turýǵa bolady. Sondyqtan sybaılas jemqorlyqpen kúresý barlyq Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń azamattyq boryshy dep bilý kerek. Bizdiń el - TMD elderiniń ishindegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly arnaıy zań qabyldaǵan birinshi jáne birden - bir memleket.
Memlekettik organdardyń osy baǵyttaǵy jumystarynyń nysandylyǵy men tıimdiligi, sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres máseleleri Elbasynyń jeke baqylaýynda turǵandyǵyna negizdelgen. Sybaılas jemqorlyqtyń ózekti máseleleri, onyń paıda bolýy, onymen kúres júrgizýdiń qylmystyq - quqyqtyq quraldary qyzý pikir talastaryn týǵyzý ústinde.
Sybaılas jemqorlyq qylmystary sıaqty qoǵamǵa qaýipti is - áreketter memleketimizdiń basqarý júıesindegi sáıkesti býyndardy tunshyqtyryp, olardyń qalypty, zańdy qyzmet jasaýyna kedergi keltiredi. Al, is júzinde birqalypty durys qyzmet atqaratyn memlekettik organdardyń qyzmeti ǵana qoǵamnyń ekonomıkalyq damýyna, onyń músheleriniń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etýge qabiletti. Osyǵan oraı memlekettik basqarý júıesin qorǵaý, oǵan qylmystyq qol suǵýdy boldyrmaý eń mańyzdy másele bolyp tabylady. Óıtkeni memlekettik apparat qoǵamdy basqarý júıesiniń qajettiligi, basqarý júıesindegi ár túrli prosesterdiń retteýshisi bolyp tabylady.
Jalpy sybaılas jemqorlyqpen kúresý jeke adamdardyń nemese jekelegen toptyń ǵana emes memlekettik organdardyń, memlekettik qyzmetkerlerdiń, tutastaı qoǵamnyń basty mindeti men boryshy. Osyny shynaıy oryndaý úshin árbir laýazym ıesi óziniń jan - dúnıesin udaıy taza, adal ustaýy tıis. Sonda ǵana olar qarapaıym halyqtyń senimin aqtap, qoǵamnyń tejeýsiz damýyna úles qosqan bolar edi.
Qazirgi bizdiń jıyrma birinshi ǵasyrymyzda sybaılas jemqorlyq óte kóp kezdesedi. Para berý, jeke bas qamy úshin óziniń qıyn aqýalyn sheshý, qazirgi zamannyń indeti dep aıtýǵa bolady. Óz qyzmetin asa joǵary paıdalanyp otyrǵan aǵa, apalarymyz da az emes. Nege? degen suraq týyndaıdy. Qazirgi zaman talaby ma? Álde aqshanyń sonsha qunsyzdyǵy ma? Álde adamzattyń sonsha qunyǵyp ketýi me? Meniń oıym osy qarapaıym halyq ózimiz sol joldy ońaı kóremiz, sol sebepti bizdiń elde jáne basqa da elderde solaı qalyptasyp ketken. Keler urpaǵymyz osyndaı jolda ómir súrse, bizdiń bolashaǵymyz ne bolmaq? Jalpy qaı salada bolsa da medısınada, bilimde, zań qorǵaýshy organdarda bolsyn bul indet qalyptasyp ketken.
Elimizde qanshama qyzmette otyrǵan kisiler osy joldy tańdap ustalǵany da az emes. Biraq bul máseleniń sheshimi tek ózimizde. Eń birinshi biz ózimizdi tárbıeleýimiz kerek, sonda ǵana bolashaqqa tik qaraıtyn, keler urpaǵymyzǵa úlgi, ónege bere alatyn el bola alamyz. Eldegi bul aýyr indetti joıý úshin kúresti ózimizden, aınalamyzdan bastap, nátıjege qol jetkizýge, jemqorlyqty joıý úshin aıanbaı kúresý - árbir qazaqstandyq azamattyń azamattyq ta, adamzattyq ta paryzy.
Qaraǵandy oblysy, Sátbaev qalasy
«Nurbóbek» bóbekjaıy KMQK tárbıeshisi
Aldabergenova Saltanat Jýmabekovna
Adamzatqa erteden tanys sybaılas jemqorlyq - zamanmen birge ósip - órkendep, nebir tegeýrindi qarsylyqtarǵa tótep berip, qaıda mol qarajat, paıda bolsa, sol jerge tamyr jaıyp, búginge deıin joıylmaı otyrǵan qaýipti keseldiń biri. Basqa damýshy elder sıaqty, bizdiń jas memleketimizdi de jegi qurttaı bul kesel aınalyp ótken joq. Burynǵy ótken ata - babalarymyz da dóp basyp «týra bıde týǵan joq, týǵandy bıde ıman joq» degen. Olardyń ádildik pen týrashyldyqty tý etkendigin ǵasyr qaıratkerleri Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı jáne taǵy da basqa birtýar bıler men sheshenderdiń ómiri dálel bolatyndyǵyn biz tarıhtan jaqsy bilemiz.
«Jemqorlyqqa qarsy kúres jan - jaqty, úzdiksiz, ashyq ári ádiletti túrde júrgizilýi tıis. Biz sonda ǵana alǵa qoıǵan bıik maqsattarǵa qol jetkize alamyz» dep edi. Elbasymyz. Sondyqtan qoǵamdy jegideı jep jatqan qaýipti indetpen kóp bolyp kúresýimiz qajet. Sybaılas jemqorlyqpen pármendi kúresý úshin halyqtyń quqyqtyq saýatsyzdyǵyn joıatyn, quqyqty túsindirý jumysynyń deńgeıi men sapasyn arttyrý kerektiginiń mańyzy zor. Halyq ózderiniń quqyqtaryn, ózderine qarsy qandaı da bir quqyqqa qaıshy is - áreket jasalǵan jaǵdaıda qandaı is - qımyl qoldaný kerektiginiń naqty joldaryn tolyq bilýleri qajet. Konstıtýsıalyq tártipti qorǵaý, sybaılas jemqorlyqpen kúres aıasynda tıimdi, biryńǵaı jalpy memlekettik saıasat júrgizý qajet dep oılaımyn. Sonymen qatar ár adam tek óz basynyń paıdasyn ǵana oılamamaı, týǵan eliniń gúldenýin, órkendeýin oılaıtyn bolsa, óz Otanynyń naǵyz patrıoty bolsa, jemqorlyq joıylar edi. Bizdiń qoǵamda sybaılas jemqorlyqqa oryn joq. Qoǵamnyń barlyq kúsh - jigerin biriktirip, osy derttiń odan ári ýshyqpaýy úshin ony toqtatýdyń barlyq amaldaryn qoldaný arqyly ǵana bul qubylysqa tıimdi túrde qarsy turýǵa bolady. Sondyqtan sybaılas jemqorlyqpen kúresý barlyq Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń azamattyq boryshy dep bilý kerek. Bizdiń el - TMD elderiniń ishindegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly arnaıy zań qabyldaǵan birinshi jáne birden - bir memleket.
Memlekettik organdardyń osy baǵyttaǵy jumystarynyń nysandylyǵy men tıimdiligi, sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres máseleleri Elbasynyń jeke baqylaýynda turǵandyǵyna negizdelgen. Sybaılas jemqorlyqtyń ózekti máseleleri, onyń paıda bolýy, onymen kúres júrgizýdiń qylmystyq - quqyqtyq quraldary qyzý pikir talastaryn týǵyzý ústinde.
Sybaılas jemqorlyq qylmystary sıaqty qoǵamǵa qaýipti is - áreketter memleketimizdiń basqarý júıesindegi sáıkesti býyndardy tunshyqtyryp, olardyń qalypty, zańdy qyzmet jasaýyna kedergi keltiredi. Al, is júzinde birqalypty durys qyzmet atqaratyn memlekettik organdardyń qyzmeti ǵana qoǵamnyń ekonomıkalyq damýyna, onyń músheleriniń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etýge qabiletti. Osyǵan oraı memlekettik basqarý júıesin qorǵaý, oǵan qylmystyq qol suǵýdy boldyrmaý eń mańyzdy másele bolyp tabylady. Óıtkeni memlekettik apparat qoǵamdy basqarý júıesiniń qajettiligi, basqarý júıesindegi ár túrli prosesterdiń retteýshisi bolyp tabylady.
Jalpy sybaılas jemqorlyqpen kúresý jeke adamdardyń nemese jekelegen toptyń ǵana emes memlekettik organdardyń, memlekettik qyzmetkerlerdiń, tutastaı qoǵamnyń basty mindeti men boryshy. Osyny shynaıy oryndaý úshin árbir laýazym ıesi óziniń jan - dúnıesin udaıy taza, adal ustaýy tıis. Sonda ǵana olar qarapaıym halyqtyń senimin aqtap, qoǵamnyń tejeýsiz damýyna úles qosqan bolar edi.
Qazirgi bizdiń jıyrma birinshi ǵasyrymyzda sybaılas jemqorlyq óte kóp kezdesedi. Para berý, jeke bas qamy úshin óziniń qıyn aqýalyn sheshý, qazirgi zamannyń indeti dep aıtýǵa bolady. Óz qyzmetin asa joǵary paıdalanyp otyrǵan aǵa, apalarymyz da az emes. Nege? degen suraq týyndaıdy. Qazirgi zaman talaby ma? Álde aqshanyń sonsha qunsyzdyǵy ma? Álde adamzattyń sonsha qunyǵyp ketýi me? Meniń oıym osy qarapaıym halyq ózimiz sol joldy ońaı kóremiz, sol sebepti bizdiń elde jáne basqa da elderde solaı qalyptasyp ketken. Keler urpaǵymyz osyndaı jolda ómir súrse, bizdiń bolashaǵymyz ne bolmaq? Jalpy qaı salada bolsa da medısınada, bilimde, zań qorǵaýshy organdarda bolsyn bul indet qalyptasyp ketken.
Elimizde qanshama qyzmette otyrǵan kisiler osy joldy tańdap ustalǵany da az emes. Biraq bul máseleniń sheshimi tek ózimizde. Eń birinshi biz ózimizdi tárbıeleýimiz kerek, sonda ǵana bolashaqqa tik qaraıtyn, keler urpaǵymyzǵa úlgi, ónege bere alatyn el bola alamyz. Eldegi bul aýyr indetti joıý úshin kúresti ózimizden, aınalamyzdan bastap, nátıjege qol jetkizýge, jemqorlyqty joıý úshin aıanbaı kúresý - árbir qazaqstandyq azamattyń azamattyq ta, adamzattyq ta paryzy.
Qaraǵandy oblysy, Sátbaev qalasy
«Nurbóbek» bóbekjaıy KMQK tárbıeshisi
Aldabergenova Saltanat Jýmabekovna
You Might Also Like
-
Synyp 2 Pán MatematıkaBólimi:Kóbeıtý jáne bólý. EsepterTaqyryby: 5 sanyn kóbeıtý jáne bólý kestesin qurastyrýOqý baǵdarlamasyna sáıkes oqytý maqsattary2. 1. 2. 2 - kóbeıtý jáne bólý - ózara keri am...
