Jasandy bylǵarydan ámıan daıyndaý.
Sheber sabaq taqyryby: Jasandy bylǵarydan ámıan daıyndaý.
Sabaq maqsaty: Sándik - qoldanbaly óner, bylǵarymen jumys jasaý bólimi boıynsha oqýshylardyń bilimderin jetildirý, bilimin jan - jaqty tekserý. Qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, uqyptylyqqa, shydamdylyqqa, eńbek súıgishtikke, zeıin qoıýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, tájirıbelik jumysqa qoldalynatyn quraldar mata, qaıshy, ıne, jip qoldaný.
Kútiletin nátıje: Ámıan qyzmeti, dızaın óneri jóninde túsinik berý, bylǵarydan ámıan jasaý ádisin úıretý. Jasandy jáne tabıǵı bylǵaryny ajyrata bilý. Jasandy bylǵarydan ámıan tigip úırený. Oı - órisin, shyǵarmashylyq qabiletin, oılaý qabiletterin damytý.
Jumys mazmuny:
Ámıan qyzmeti - aqsha, tıyn - teben salyp júrýge arnalǵan shaǵyn qalta, shılan. Ámıannyń ishin bir ne birneshe qatparly, bólikti etip kónnen, bylǵarydan tigedi. Ashylyp - jabylatyn aýzy qaıyrmaly nemese qaýsyrmaly bolyp keledi. Keıbir ámıandardyń aýzyna temirden jasalǵan kómkerme bekitilip, basyna domalaq shyrtetpe ornatylady. Ámıandy kıimniń qaltasyna salyp júrýge yńǵaıly etip jasaıdy, ony jibekmatadan da tigip, betin óz qalaýyna qaraı kestelegen. Qazaqtardyń ulttyq ereksheligi týraly orys zertteýshisi V. I. Dal: «Qazaq jerine óttiń eken, ámıanyńdy qaltańa salyp qoı. Jyltyraǵan tıyn sanap otyrǵanyń - bul eldiń ádet - ǵurpyna ersi. Al úıine keldiń eken, árdaıym asy daıyn, shıpaly qymyzy jáne bar», — degen eken.
Bylǵary degenimiz ne?
Bylǵary — mal terilerin hımıalyq jáne mehanıkalyq ádistermen óńdeý arqyly alynatyn materıal. Odan aıaq kıim, syrt kıim, aıyl - turman, galantereıa, tehnıkalyq buıymdar t. b. jasalady. Mal terisi 3 qabattan — shelden, ózeńnen, qyrtystan turady. Bylǵary jasaý úshin teriniń júni jıditiledi, sheli sylynyp, qyrtysy jazylady. Teriniń ózeńin (ortańǵy qabatyn) óńdeı otyryp bylǵary alynady. Ózeń aıqysh - uıqyshtanyp tyǵyz baılanysqan kollogendi talshyqtardan quralady. Terini júnnen aryltý úshin silti (kúl men ák eritindisi) jáne ferment jaǵylady, kúkirtti natrıı, ák eritindisi búrkiledi. Birneshe saǵattan keıin qylshyq pen bosań qyrtys arnaýly mashına arqyly ońaı ajyratylady. Munan soń sheldeý mashınasymen teriniń sheli sylynady. Osydan shyqqan shıkizat kón dep atalady. Kóndegi silti jáne basqa qosylystar ketirilip, ák sýmen jýylyp shaıylady. Shıkizat talqymen jumsartylady. Arnaýly mashınamen ylǵaldan aryltylǵan soń, qalyńdyǵy bir tegis bolý úshin bylǵary súriledi de, qandaı maqsatqa paıdalanatyndyǵyna jáne jaǵylatyn boıaý túsine qaraı suryptalady. Tikeleı boıaý, qyshqyldy boıaý, t. b. tásildermen boıalǵan bylǵarynyń qatparlary jazylyp, kerý mashınasyna jiberiledi. Kerilip keptirilgen bylǵarynyń pushpaqtary kesiledi, syǵylady jáne oǵan jyltyr óń beriledi. Paıdalaný maqsatyna qaraı bylǵary 4 topqa bólinedi: aıaq kıimdik bylǵary, qaıys nemese aıyl - turmandyq bylǵary, syrt kıimdik jáne galantereıalyq bylǵary, tehnıkalyq bylǵary Aıaq kıimdik bylǵary qasań jáne jumsaq bylǵary túrinde bolady. Aıaq kıimniń ústińgi bóligine jumsaq bylǵary, al taban bóligine (ultan, ókshe, siri ókshe, t. b.) qasań bylǵary jumsalady. Qasań bylǵary iri mal terisinen jasalady, óńdelmegen teriniń ortasha salm. 23 — 26 kg - nan kem bolmaıdy. Jumsaq bylǵary qoı, eshki jáne buzaý, tana, qunajyn, shoshqa, jylqy terilerinen jasalady.
Bylǵary tabıǵı jáne jasandy bolyp ekige bólinedi.
Tabıǵı bylǵary: kıimge arnalǵan tabıǵı bylǵaryny qoı, eshki, shoshqa jáne taǵy basqa janýarlar terilerinen alady. Teri bylǵarysyn óńdeý mehanıkalyq jáne fızıka – hımıalyq operasıalar jıyntyǵy bolyp sanalady, munyń nátıjesinde bylǵary juqa, jumsaq, myqty, sozylmaly, syrtqy áserlerge turaqty bolady. Bylǵarynyń betki qabatynyń tabıǵı sýreti mereı dep atalady. Sıpattamasy boıynsha mereı, ıaǵnı bylǵarynyń mıkroskopıalyq búrmeleriniń sýreti boıynsha, bar bolýyna jáne túkti sýmka izderiniń formasyna qaraı mamandar bylǵarynyń qandaı janýardan alynǵanyn anyqtaıdy. Ústińgi betin óńdeý sıpatyna qaraı tabıǵı bylǵarylar kelesideı túrlerge bólinedi: tegis – tabıǵı mereıli; ıir oıyqty – ıir oıyq mereıli; órnekti – ústińgi betinde badyraıǵan kórkemdik órnegimen; túkti – túkti qabatymen, shlıhtalaý arqyly alynǵan (velúr, zamsha).
Jasandy bylǵary – kadimgi teri ornyna qoldanylatyn polımer materıaldar. Olardyń quramyna qaraı rezınaly, talshyqty, juqa qabatty jáne beti qaptalǵan mata. Qoldanylýyna qaraı, galanterıalyq, tehnıkalyq bolyp bólinedi. Jasandy bylǵary jasaýda negizgi shıkizat - kaýchýk, polıhlorvınıl, nıtrosellúloza, kazeın, polıamıdter t. b. juqa qabat túzgish zattar.
Sonymen, naqty bylǵarydan jasandy bylǵarydan aıyrý úshin sizge ne qaraý kerek?
Tigin mashınasymen jumys isteý kezindegi qaýipsizdik erejelerimen tanysa keteıik
1. Jumys ornyn retke keltirý.
2. Shashty jınap, jeńdi qaıyrý.
3. Mashınada tik, oryndyqqa tolyq jaıǵasyp, deneni jaı ǵana eńkeıtip, basty alǵa qaraı ıip otyrý kerek.
4. Jaryq jumys ornyna sol jaqtan nemese aldynan túsýi kerek.
5. Tigin mashınasyn tikeleı muǵalimniń jetekshiligimen iske qosý.
6. Mashına men jumys oryndaýshynyń ara qashyqtyǵy 20 - 30 sm
7. Aıaqtar tolyǵymen edende nemese aıaq qoıǵyshta (podstavka) ornyǵýy kerek.
8. Mashına ústinde artyq zattar jatpaý qajet.
9. Mashına tigisin bastarda buıymda túıreýishter nemese ıneler bolmaýy tıis.
10. Jumys bastamaı turyp ornalasýyn tekserý (tabandy rettegish buranda jaqsy ustap tur ma, ıne tesigine týra kele me).
11. Matany qoıyp, tabandy túsirmeı tigin mashınasyn júrgizýge bolmaıdy.
12. Tigisterdi aýystyrǵanda ıneni joǵary kóterip qoıý.
Sheber sabaǵymyzdyń taqyryby: Jasandy bylǵarydan ámıan daıyndaý
Ámıan lekalosy
Nusqaý karta
Top - 36
Mamandyǵy: 07230100 - Tigin óndirisi jáne kıimderdi úlgileý
Sheber sabaq taqyryby: Jasandy bylǵarydan ámıan daıyndaý
Óndiristik oqytý sheberi: Abdresh Aısalqyn Temirjanqyzy
Sabaq maqsaty: Sándik - qoldanbaly óner, bylǵarymen jumys jasaý bólimi boıynsha oqýshylardyń bilimderin jetildirý, bilimin jan - jaqty tekserý. Qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, uqyptylyqqa, shydamdylyqqa, eńbek súıgishtikke, zeıin qoıýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, tájirıbelik jumysqa qoldalynatyn quraldar mata, qaıshy, ıne, jip qoldaný.
Kútiletin nátıje: Ámıan qyzmeti, dızaın óneri jóninde túsinik berý, bylǵarydan ámıan jasaý ádisin úıretý. Jasandy jáne tabıǵı bylǵaryny ajyrata bilý. Jasandy bylǵarydan ámıan tigip úırený. Oı - órisin, shyǵarmashylyq qabiletin, oılaý qabiletterin damytý.
Jumys mazmuny:
Ámıan qyzmeti - aqsha, tıyn - teben salyp júrýge arnalǵan shaǵyn qalta, shılan. Ámıannyń ishin bir ne birneshe qatparly, bólikti etip kónnen, bylǵarydan tigedi. Ashylyp - jabylatyn aýzy qaıyrmaly nemese qaýsyrmaly bolyp keledi. Keıbir ámıandardyń aýzyna temirden jasalǵan kómkerme bekitilip, basyna domalaq shyrtetpe ornatylady. Ámıandy kıimniń qaltasyna salyp júrýge yńǵaıly etip jasaıdy, ony jibekmatadan da tigip, betin óz qalaýyna qaraı kestelegen. Qazaqtardyń ulttyq ereksheligi týraly orys zertteýshisi V. I. Dal: «Qazaq jerine óttiń eken, ámıanyńdy qaltańa salyp qoı. Jyltyraǵan tıyn sanap otyrǵanyń - bul eldiń ádet - ǵurpyna ersi. Al úıine keldiń eken, árdaıym asy daıyn, shıpaly qymyzy jáne bar», — degen eken.
Bylǵary degenimiz ne?
Bylǵary — mal terilerin hımıalyq jáne mehanıkalyq ádistermen óńdeý arqyly alynatyn materıal. Odan aıaq kıim, syrt kıim, aıyl - turman, galantereıa, tehnıkalyq buıymdar t. b. jasalady. Mal terisi 3 qabattan — shelden, ózeńnen, qyrtystan turady. Bylǵary jasaý úshin teriniń júni jıditiledi, sheli sylynyp, qyrtysy jazylady. Teriniń ózeńin (ortańǵy qabatyn) óńdeı otyryp bylǵary alynady. Ózeń aıqysh - uıqyshtanyp tyǵyz baılanysqan kollogendi talshyqtardan quralady. Terini júnnen aryltý úshin silti (kúl men ák eritindisi) jáne ferment jaǵylady, kúkirtti natrıı, ák eritindisi búrkiledi. Birneshe saǵattan keıin qylshyq pen bosań qyrtys arnaýly mashına arqyly ońaı ajyratylady. Munan soń sheldeý mashınasymen teriniń sheli sylynady. Osydan shyqqan shıkizat kón dep atalady. Kóndegi silti jáne basqa qosylystar ketirilip, ák sýmen jýylyp shaıylady. Shıkizat talqymen jumsartylady. Arnaýly mashınamen ylǵaldan aryltylǵan soń, qalyńdyǵy bir tegis bolý úshin bylǵary súriledi de, qandaı maqsatqa paıdalanatyndyǵyna jáne jaǵylatyn boıaý túsine qaraı suryptalady. Tikeleı boıaý, qyshqyldy boıaý, t. b. tásildermen boıalǵan bylǵarynyń qatparlary jazylyp, kerý mashınasyna jiberiledi. Kerilip keptirilgen bylǵarynyń pushpaqtary kesiledi, syǵylady jáne oǵan jyltyr óń beriledi. Paıdalaný maqsatyna qaraı bylǵary 4 topqa bólinedi: aıaq kıimdik bylǵary, qaıys nemese aıyl - turmandyq bylǵary, syrt kıimdik jáne galantereıalyq bylǵary, tehnıkalyq bylǵary Aıaq kıimdik bylǵary qasań jáne jumsaq bylǵary túrinde bolady. Aıaq kıimniń ústińgi bóligine jumsaq bylǵary, al taban bóligine (ultan, ókshe, siri ókshe, t. b.) qasań bylǵary jumsalady. Qasań bylǵary iri mal terisinen jasalady, óńdelmegen teriniń ortasha salm. 23 — 26 kg - nan kem bolmaıdy. Jumsaq bylǵary qoı, eshki jáne buzaý, tana, qunajyn, shoshqa, jylqy terilerinen jasalady.
Bylǵary tabıǵı jáne jasandy bolyp ekige bólinedi.
Tabıǵı bylǵary: kıimge arnalǵan tabıǵı bylǵaryny qoı, eshki, shoshqa jáne taǵy basqa janýarlar terilerinen alady. Teri bylǵarysyn óńdeý mehanıkalyq jáne fızıka – hımıalyq operasıalar jıyntyǵy bolyp sanalady, munyń nátıjesinde bylǵary juqa, jumsaq, myqty, sozylmaly, syrtqy áserlerge turaqty bolady. Bylǵarynyń betki qabatynyń tabıǵı sýreti mereı dep atalady. Sıpattamasy boıynsha mereı, ıaǵnı bylǵarynyń mıkroskopıalyq búrmeleriniń sýreti boıynsha, bar bolýyna jáne túkti sýmka izderiniń formasyna qaraı mamandar bylǵarynyń qandaı janýardan alynǵanyn anyqtaıdy. Ústińgi betin óńdeý sıpatyna qaraı tabıǵı bylǵarylar kelesideı túrlerge bólinedi: tegis – tabıǵı mereıli; ıir oıyqty – ıir oıyq mereıli; órnekti – ústińgi betinde badyraıǵan kórkemdik órnegimen; túkti – túkti qabatymen, shlıhtalaý arqyly alynǵan (velúr, zamsha).
Jasandy bylǵary – kadimgi teri ornyna qoldanylatyn polımer materıaldar. Olardyń quramyna qaraı rezınaly, talshyqty, juqa qabatty jáne beti qaptalǵan mata. Qoldanylýyna qaraı, galanterıalyq, tehnıkalyq bolyp bólinedi. Jasandy bylǵary jasaýda negizgi shıkizat - kaýchýk, polıhlorvınıl, nıtrosellúloza, kazeın, polıamıdter t. b. juqa qabat túzgish zattar.
Sonymen, naqty bylǵarydan jasandy bylǵarydan aıyrý úshin sizge ne qaraý kerek?
- IİS. Jasandy bylǵarydan ótkir hımıalyq «hosh ıis» shyǵady. Árıne, tabıǵı bylǵary ıisi jaǵymsyz bolmaýy kerek. Degenmen, siz tek ıiske senbeýińiz kerek, óıtkeni fabrıkada arnaıy bylǵarydan jasalǵan hosh ıister bar.
- JYLYTÝ. Materıaldy qolyńyzǵa ustańyz. Eger ol tez qyzyp, biraz ýaqyt jyly bolsa, onda bul teri. Eger sýyq bolyp qalsa, onda bul bylǵary.
- TIİSİŃİZ. Túpnusqa bylǵary bylǵarydan góri jumsaq jáne serpimdi, sonymen qatar birkelki qurylymǵa ıe.
- Toltyrý jáne ıkemdilik. Shynaıy bylǵary toltyrylýy kerek. Terige basqan kezde jaǵymdy jumsaqtyq sezilip, basyp shyǵarý orny tez qalpyna keledi.
- SHYǴÝ. Sozylǵan kezde tabıǵı bylǵary rezeńkege uqsamaıdy, biraq sonymen birge ol óziniń bastapqy kúıine tez oralady.
- TÚS. Eger teri jartysyna búgilse, ıilgen kezde tús ózgermeıdi. Birneshe búktelgen kezde de izder men oıyqtar bolmaýy kerek.
- Keýekter. Jasandy bylǵary tesikteri tereńdigi men formasy boıynsha birdeı, biraq tabıǵı bylǵaryda olar erikti túrde ornalasady. Eger bylǵary tabıǵı betkeıge ıe bolsa, onda onyń erekshe tekstýrasy bar órnegi bolady.
- ÚLGİ. Zatqa jabystyrylǵan materıaldyń úlgisi onyń quramy týraly da aıta alady - kádimgi almas terini bildiredi, buıra - tabıǵı bylǵary kórsetilgen.
- JİBERÝ. Kesilgen jerde siz kóptegen toqylǵan talshyqtardy (teri kollageniniń jipteri) kórýińiz kerek. Eger mundaı talshyqtar bolmasa nemese olardyń ornyna mata negizi bolsa, onda bul bylǵary emes!
- İSHİNDE. Teriniń teńiz beti barqyt, júndi bolýy kerek. Eger siz qolyńyzdy jyljytsańyz, ol bórtpelerdiń qozǵalysyna baılanysty túsin ózgertýi kerek.
Tigin mashınasymen jumys isteý kezindegi qaýipsizdik erejelerimen tanysa keteıik
1. Jumys ornyn retke keltirý.
2. Shashty jınap, jeńdi qaıyrý.
3. Mashınada tik, oryndyqqa tolyq jaıǵasyp, deneni jaı ǵana eńkeıtip, basty alǵa qaraı ıip otyrý kerek.
4. Jaryq jumys ornyna sol jaqtan nemese aldynan túsýi kerek.
5. Tigin mashınasyn tikeleı muǵalimniń jetekshiligimen iske qosý.
6. Mashına men jumys oryndaýshynyń ara qashyqtyǵy 20 - 30 sm
7. Aıaqtar tolyǵymen edende nemese aıaq qoıǵyshta (podstavka) ornyǵýy kerek.
8. Mashına ústinde artyq zattar jatpaý qajet.
9. Mashına tigisin bastarda buıymda túıreýishter nemese ıneler bolmaýy tıis.
10. Jumys bastamaı turyp ornalasýyn tekserý (tabandy rettegish buranda jaqsy ustap tur ma, ıne tesigine týra kele me).
11. Matany qoıyp, tabandy túsirmeı tigin mashınasyn júrgizýge bolmaıdy.
12. Tigisterdi aýystyrǵanda ıneni joǵary kóterip qoıý.
Sheber sabaǵymyzdyń taqyryby: Jasandy bylǵarydan ámıan daıyndaý
Ámıan lekalosy
Nusqaý karta
Top - 36
Mamandyǵy: 07230100 - Tigin óndirisi jáne kıimderdi úlgileý
Sheber sabaq taqyryby: Jasandy bylǵarydan ámıan daıyndaý
Óndiristik oqytý sheberi: Abdresh Aısalqyn Temirjanqyzy
| Jumys ataýy | Mazmuny | Jabdyǵy |
| Ámıan lekalosyn daıyndaý | Daıyn lekalo boıynsha mataǵa lekalony túsirý | Bor, syzǵysh |
| Matany kesý | Matamyzdy lekalo boıynsha kesip alamyz | Qaıshy |
| Ámıan japqyshy | Ámıan japqyshyna knopka ornatý | Knopka ornatatyn aparat |
| Bólshekterdi biriktirý | Tigin mashınasy | |
| Daıyn buıym |
You Might Also Like
-
Maqsaty: Oqýshylarǵa qazaq halqynyń uly merekesi - Naýryz meıramy jóninde túsinik bere otyryp, halqymyzdyń salt - dástúrin boılaryna darytý arqyly, shynaıylyqqa, adamgershilikke ultjandylyqqa tárbıeleý.
