Jigit sultany baıqaýy
Shý aýdany ákimdigi bilim bóliminiń «Qosqudyq» balalar baqshasy
«komýnaldyq qazynalyq memlekettik kásiporyn
Orys tili mamany Qambarqyzy Aıjan
«Jigit sultany» baıqaýy
«Jigit sultany» baıqaýynyń úmitkerleri 8 ul bala qatysady
Maqsaty: Er balalardyń boıyndaǵy jaqsy qasıetterdi, ónerdi, bilimdi syrtqa shyǵarý. Ata saltyn nasıhattaı otyryp, naǵyz qazaq jigitiniń boıyndaǵy qasıetterimen ónerin kórsetý, tapqyrlyq, sahna mádenıetin qalyptastyrý, damytý. Ózara mádenıetti sóıleýge baýlý. Ádeptilik pen sulýlyqqa úıretý.
Kórnekilikter: Sýret - bılbord, sharlar, gúlder.
Baıqaýǵa qatysatyndar: Top tárbıelenýshiler.
Baıqaýdyń qonaqtary: ata - analar, áriptester, balalar.
Baıqaý barysy.
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Ulttyq mýzyka áýeni oınalyp turady, qonaqtardy ornalastyrý.
«Jan dosym» áni oryndalady.
FANFARA
Júrgizýshi:
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Bar ónerge salaıyq.
Búgingi saıys tórinde,
Barymyzdy salaıyq.
Armysyzdar qurmetti qonaqtar, ata - analar, áriptester, balalar!
«Jigit sultany» saıysymyzǵa qosh keldińizder!
FANFARA
Balabaqshadaǵy baqytty bal dáýren balanyń eń bir baqytty, alańsyz kezi. Biz balabaqshamyzda tárbıelenip júrgen uldar men qyzdarymyzdy zaman talabyna saı aqyldy da, parasatty, er júrekti, tárbıeli, ıman júzdi bolyp óskenin qalaımyz.
Sondyqtanda biz ul balalarymyzdyń balabaqshada qandaı tárbıe alyp júrgenin kórip, birimiz kúá bolaıyq.
Ádilqazy beredi
Ózderińe bılekti
Ónerde kim jeńedi
Sol alady syılyqty
- dep eń aldymen Sizderdi ádil - qazylar alqasymen tanystyryp óteıin.
Búgingi baıqaýǵa ádil baǵa beretin qazylar alqasymen tanys bolyńyzdar.
1.------
2.--------
3.--------------
Júrgizýshi:
Al endi qonaqtar saıysty biz bastaıyq,
Saıysta kóńil menen qol soǵaıyq.
Umytarsyz búgin Sizder sharshaǵandy - deı otyra sahnaǵa «Jigit sultany» atyna laıyqpyn dep úmit artqan sultandardy shaqyraıyq.
KVN áni arqyly jigitter sahnaǵa kiredi.
Ánshi jigitimiz Elnur!
Alǵyr jigitimiz Nurdaýlet!
Meıirimdi jigitimiz Meıirjan!
Shyraıly jigitimiz Baqytjan!
Salmaqty jigitimiz Sanjar!
Myqty jigitimiz Erjigit
Ónerli jigitimiz Raýan!
«Jigit sultany» saıysymyz 8 kezeńnen turady.
1. «Sálem – sózdiń atasy». Tanystyrý.
2. «Adam kórki shúberek». Sán kórsetilimi.
3 «Talantty bolý – táńirden». Óner saıysy
4. «Bilimdi myńdy jyǵady». Tapqyrlar saıysy.
5. Mergender saıysy. Asyq oıyny.
6. Qazaqtyń qolóneri. Qamshy órý.
7. «Otan, týǵan jer, jeńisimizge 70 jyl» taqyrybyna arnalǵan lırıkalyq óleń jarysy.
8. Úı tapsyrmasy. Ata analardyń qatysýymen.
Júrgizýshi: Saıys aldynda jaqsy tilek bildireıik. Ortaǵa Nurdaýlettiń atasyn qoshametpen shaqyraıyq.
BATA
Júrgizýshi:
Aqyl - kórik boılarynda jetedi,
Áli talaı synaqtardan ótedi.
Myna otyrǵan barshyńyzdy ózimen
Tez arada tanystyryp ótedi - dep, Saıysymyzdyń birinshi bólimi «Sálem – sózdiń atasy» dep atalady.
Birinshi saıysymyzdyń qorytyndysy boıynsha ádil - qazylar alqasy baǵalaryńyzdy berseńiz.....
Júrgizýshi:
Tanys boldyq jigitter ózimenen,
Týyp ósken mekeni, elimenen.
Bári ári aqyn, ári ánshi,
Tanystyryp ketti ǵoı tegimenen.
Parasatty er jigit,
Aqylyna saı jigit.
Ónerińdi órkendet,
Teń keledi qaı jigit?
Jurt qarasyn qyzyǵyp, deı otyryp, saıysymyzdyń ekinshi bólimi
«Adam kórki shúberek» sán úlgisin kórsetý bólimin bastaımyz.
JİGİTTER KIİM ÚLGİSİN ÁSEM ÁÝEN ARQYLY KÓRSETEDİ.
Júrgizýshi: Al endi, ádil qazylar alqasy, jigitterimizdiń upaıyn berseńizder.
3 «Talantty bolý – táńirden». Óner saıysy.
Júrg.: Qurmetti kórermender, ádil - qazylar! Halqymyzda «Segiz qyrly bir syrly» degen mátel bar. Endi saıyskerlerimizdiń ónerin tamashalap ádil baǵasyn bereıik.
Ónerleri
1. Elnur «Bóbekter» óleńi
2. Sanjar «Elimizdiń maqtanyshy» sport bıi
3. Bahytjan «Tango» bıi
4. Nurdaýlet «Úndi» bıi
5. Meıirjan «Sulý qyz» óleńi
6. Erjigit «Kazanova» ázil kórinis bı
7. Raýan «Qazaq» bıi
4. «Bilimdi myńdy jyǵady». Tapqyrlar saıysy.
Júrg.: Myqty bolsań suraqtarǵa jaýap ber,
Keldi kezek tapqyrlyqty tanytar
Bul synnan ótseń eger súıinshi
Júlde sende, qýana ber kúlimde –
Keldi kezek tapqyrlyqty tanytar - dep
«Bilimdi myńdy jyǵady» dep atalatyn saıysymyzǵa kezek beremiz. Bul saıysta saıyskerlerimizdiń bilimderin tekseremiz. Balabaqshamyzda bilim alyp júrgen pánderi boıynsha suraqtar beriledi. Ár suraqtyń durys jaýabyna 5 bal.
Júrgizýshi: Al endi, ádil qazylar alqasy, jigitterimizdiń upaıyn berseńizder.
ÁDİL BAǴA BERETİN MÚSHELERİNE, ATA - ANALARǴA TOSYN SYI KÓRSETÝ.
5. Mergender saıysy. Asyq oıyny
Júr.: Bizdiń kelesi tapsyrmamyz jigitterdiń dáldigin, ıaǵnı mergendigin bilý úshin «Asyq oıyn» oınaımyz. Mergender saıysy.
1 m. – dál tıgizse – 5 upaı;
(Ádil - qazy alqasy besinshi saıys boıynsha baǵa beredi)
6. Qazaqtyń qolóneri. Qamshy órý.
Júr.: Qamshy tartý. Ata kórgen oq janar demekshi. Ákeleri uldaryna qamshy órúdi qalaı úıretkeniń, balalary qalaı oryndaıtynyn baǵalaısyzdar. Berilgen ýaqytta kim qansha órgenin kóremiz. Balalar qamshy órip tartady.
Altynshy saıysymyz boıynsha ádil – qazy alqalary baǵalaryn berse
(Ádil - qazy alqasy besinshi saıys boıynsha baǵa beredi)
7. «Otan, týǵan jer, jeńisimizge 70 jyl» taqyrybyna arnalǵan lırıkalyq óleń jarysy.
Jetinshi saıysymyz boıynsha ádil – qazy alqalary baǵalaryn berse...
Saıysymyzdyń sońǵy bólimi «Úı tapsyrmasy...»
(Balalar úıden óz qoldarymen jasaǵan buıymdaryn kórsetedi)
1) Qazylar alqasy óz sheshimin shyǵarǵansha «Ia solaı» ásem ánin tamashalańyzdar.
2) Jigitterimizdiń oryndaýynda «My malenkıe zvezdy» ánin tamashalańyzdar!
Júrgizýshi:
«Batyr bolǵan babamnan,
El qorǵaýdy úırengen.
Arý bolǵan anamnan,
Ar qorǵaýdy úırengen» sultandarymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
Sóz kezegi ádil qazylar alqasynda.
Júrgizýshi:
Búgin jigitterimiz naǵyz tamasha óner kórsetti. Bul olardyń erteńgi úlken synǵa qadam basqan bastaýy ǵana. Árqashan synalǵan shaqta súrinbeı, qadamdaryńa nur jaýsyn deımiz!
Órkenderiń óssin, mereıleriń ústem bolsyn! Kelesi kezdeskenshe, kún nurly bolsyn!
«komýnaldyq qazynalyq memlekettik kásiporyn
Orys tili mamany Qambarqyzy Aıjan
«Jigit sultany» baıqaýy
«Jigit sultany» baıqaýynyń úmitkerleri 8 ul bala qatysady
Maqsaty: Er balalardyń boıyndaǵy jaqsy qasıetterdi, ónerdi, bilimdi syrtqa shyǵarý. Ata saltyn nasıhattaı otyryp, naǵyz qazaq jigitiniń boıyndaǵy qasıetterimen ónerin kórsetý, tapqyrlyq, sahna mádenıetin qalyptastyrý, damytý. Ózara mádenıetti sóıleýge baýlý. Ádeptilik pen sulýlyqqa úıretý.
Kórnekilikter: Sýret - bılbord, sharlar, gúlder.
Baıqaýǵa qatysatyndar: Top tárbıelenýshiler.
Baıqaýdyń qonaqtary: ata - analar, áriptester, balalar.
Baıqaý barysy.
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Ulttyq mýzyka áýeni oınalyp turady, qonaqtardy ornalastyrý.
«Jan dosym» áni oryndalady.
FANFARA
Júrgizýshi:
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Bar ónerge salaıyq.
Búgingi saıys tórinde,
Barymyzdy salaıyq.
Armysyzdar qurmetti qonaqtar, ata - analar, áriptester, balalar!
«Jigit sultany» saıysymyzǵa qosh keldińizder!
FANFARA
Balabaqshadaǵy baqytty bal dáýren balanyń eń bir baqytty, alańsyz kezi. Biz balabaqshamyzda tárbıelenip júrgen uldar men qyzdarymyzdy zaman talabyna saı aqyldy da, parasatty, er júrekti, tárbıeli, ıman júzdi bolyp óskenin qalaımyz.
Sondyqtanda biz ul balalarymyzdyń balabaqshada qandaı tárbıe alyp júrgenin kórip, birimiz kúá bolaıyq.
Ádilqazy beredi
Ózderińe bılekti
Ónerde kim jeńedi
Sol alady syılyqty
- dep eń aldymen Sizderdi ádil - qazylar alqasymen tanystyryp óteıin.
Búgingi baıqaýǵa ádil baǵa beretin qazylar alqasymen tanys bolyńyzdar.
1.------
2.--------
3.--------------
Júrgizýshi:
Al endi qonaqtar saıysty biz bastaıyq,
Saıysta kóńil menen qol soǵaıyq.
Umytarsyz búgin Sizder sharshaǵandy - deı otyra sahnaǵa «Jigit sultany» atyna laıyqpyn dep úmit artqan sultandardy shaqyraıyq.
KVN áni arqyly jigitter sahnaǵa kiredi.
Ánshi jigitimiz Elnur!
Alǵyr jigitimiz Nurdaýlet!
Meıirimdi jigitimiz Meıirjan!
Shyraıly jigitimiz Baqytjan!
Salmaqty jigitimiz Sanjar!
Myqty jigitimiz Erjigit
Ónerli jigitimiz Raýan!
«Jigit sultany» saıysymyz 8 kezeńnen turady.
1. «Sálem – sózdiń atasy». Tanystyrý.
2. «Adam kórki shúberek». Sán kórsetilimi.
3 «Talantty bolý – táńirden». Óner saıysy
4. «Bilimdi myńdy jyǵady». Tapqyrlar saıysy.
5. Mergender saıysy. Asyq oıyny.
6. Qazaqtyń qolóneri. Qamshy órý.
7. «Otan, týǵan jer, jeńisimizge 70 jyl» taqyrybyna arnalǵan lırıkalyq óleń jarysy.
8. Úı tapsyrmasy. Ata analardyń qatysýymen.
Júrgizýshi: Saıys aldynda jaqsy tilek bildireıik. Ortaǵa Nurdaýlettiń atasyn qoshametpen shaqyraıyq.
BATA
Júrgizýshi:
Aqyl - kórik boılarynda jetedi,
Áli talaı synaqtardan ótedi.
Myna otyrǵan barshyńyzdy ózimen
Tez arada tanystyryp ótedi - dep, Saıysymyzdyń birinshi bólimi «Sálem – sózdiń atasy» dep atalady.
Birinshi saıysymyzdyń qorytyndysy boıynsha ádil - qazylar alqasy baǵalaryńyzdy berseńiz.....
Júrgizýshi:
Tanys boldyq jigitter ózimenen,
Týyp ósken mekeni, elimenen.
Bári ári aqyn, ári ánshi,
Tanystyryp ketti ǵoı tegimenen.
Parasatty er jigit,
Aqylyna saı jigit.
Ónerińdi órkendet,
Teń keledi qaı jigit?
Jurt qarasyn qyzyǵyp, deı otyryp, saıysymyzdyń ekinshi bólimi
«Adam kórki shúberek» sán úlgisin kórsetý bólimin bastaımyz.
JİGİTTER KIİM ÚLGİSİN ÁSEM ÁÝEN ARQYLY KÓRSETEDİ.
Júrgizýshi: Al endi, ádil qazylar alqasy, jigitterimizdiń upaıyn berseńizder.
3 «Talantty bolý – táńirden». Óner saıysy.
Júrg.: Qurmetti kórermender, ádil - qazylar! Halqymyzda «Segiz qyrly bir syrly» degen mátel bar. Endi saıyskerlerimizdiń ónerin tamashalap ádil baǵasyn bereıik.
Ónerleri
1. Elnur «Bóbekter» óleńi
2. Sanjar «Elimizdiń maqtanyshy» sport bıi
3. Bahytjan «Tango» bıi
4. Nurdaýlet «Úndi» bıi
5. Meıirjan «Sulý qyz» óleńi
6. Erjigit «Kazanova» ázil kórinis bı
7. Raýan «Qazaq» bıi
4. «Bilimdi myńdy jyǵady». Tapqyrlar saıysy.
Júrg.: Myqty bolsań suraqtarǵa jaýap ber,
Keldi kezek tapqyrlyqty tanytar
Bul synnan ótseń eger súıinshi
Júlde sende, qýana ber kúlimde –
Keldi kezek tapqyrlyqty tanytar - dep
«Bilimdi myńdy jyǵady» dep atalatyn saıysymyzǵa kezek beremiz. Bul saıysta saıyskerlerimizdiń bilimderin tekseremiz. Balabaqshamyzda bilim alyp júrgen pánderi boıynsha suraqtar beriledi. Ár suraqtyń durys jaýabyna 5 bal.
Júrgizýshi: Al endi, ádil qazylar alqasy, jigitterimizdiń upaıyn berseńizder.
ÁDİL BAǴA BERETİN MÚSHELERİNE, ATA - ANALARǴA TOSYN SYI KÓRSETÝ.
5. Mergender saıysy. Asyq oıyny
Júr.: Bizdiń kelesi tapsyrmamyz jigitterdiń dáldigin, ıaǵnı mergendigin bilý úshin «Asyq oıyn» oınaımyz. Mergender saıysy.
1 m. – dál tıgizse – 5 upaı;
(Ádil - qazy alqasy besinshi saıys boıynsha baǵa beredi)
6. Qazaqtyń qolóneri. Qamshy órý.
Júr.: Qamshy tartý. Ata kórgen oq janar demekshi. Ákeleri uldaryna qamshy órúdi qalaı úıretkeniń, balalary qalaı oryndaıtynyn baǵalaısyzdar. Berilgen ýaqytta kim qansha órgenin kóremiz. Balalar qamshy órip tartady.
Altynshy saıysymyz boıynsha ádil – qazy alqalary baǵalaryn berse
(Ádil - qazy alqasy besinshi saıys boıynsha baǵa beredi)
7. «Otan, týǵan jer, jeńisimizge 70 jyl» taqyrybyna arnalǵan lırıkalyq óleń jarysy.
Jetinshi saıysymyz boıynsha ádil – qazy alqalary baǵalaryn berse...
Saıysymyzdyń sońǵy bólimi «Úı tapsyrmasy...»
(Balalar úıden óz qoldarymen jasaǵan buıymdaryn kórsetedi)
1) Qazylar alqasy óz sheshimin shyǵarǵansha «Ia solaı» ásem ánin tamashalańyzdar.
2) Jigitterimizdiń oryndaýynda «My malenkıe zvezdy» ánin tamashalańyzdar!
Júrgizýshi:
«Batyr bolǵan babamnan,
El qorǵaýdy úırengen.
Arý bolǵan anamnan,
Ar qorǵaýdy úırengen» sultandarymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
Sóz kezegi ádil qazylar alqasynda.
Júrgizýshi:
Búgin jigitterimiz naǵyz tamasha óner kórsetti. Bul olardyń erteńgi úlken synǵa qadam basqan bastaýy ǵana. Árqashan synalǵan shaqta súrinbeı, qadamdaryńa nur jaýsyn deımiz!
Órkenderiń óssin, mereıleriń ústem bolsyn! Kelesi kezdeskenshe, kún nurly bolsyn!