«Úsh tildiń patshalyǵy» atty oıyn-saýyq keshi
Atyraý qalasy, №1 Mektepke deıingi avtorlyq gımnazıanyń
qazaq tili pániniń muǵalimi Ibragımova Elmıra Imashevna
«Úsh tildiń patshalyǵy» atty oıyn - saýyq keshi
Maqsaty: balabaqshadaǵy qazaq jáne basqa ult ókilderi balalarynyń qazaq, orys, aǵylshyn tilderine degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatyp, til úırenýge degen yqylastaryn týǵyzý. Balalardyń sózdik qorlary men til baılyǵyn damytý. Ana tili men ózge tilderdi qurmet tutýǵa, dostyqqa tárbıeleý. Elbasymyzdyń «Úsh tuǵyrly til» saıasatyn nasıhattaý.
Júrý barysy:
Júrgizýshi:
O, Adamdar, qadirine jetińder,
Ana tiliń – anań, syılap ótińder.
Árkimniń týǵan tili – týǵan sheshe,
Oǵan bala mindetti san myń ese.
Armysyzdar, qurmetti kórermender!
Elbasymyz N. Ábishuly Qazaqstan halqyna Joldaýynda: “Qazaqstan halqy búkil álemde úsh tildi paıdalanatyn joǵary bilimdi el retinde tanylýǵa tıis. Bular: qazaq tili – memlekettik til, orys tili — ultaralyq qatynas tili jáne aǵylshyn tili — jahandyq ekonomıkaǵa oıdaǵydaı kirigý tili”, — degen bolatyn. Elbasy kóregendik tanytyp, aldymyzǵa úsh tildi bilý qajettigin qoıyp otyr. Ásirese, óskeleń urpaqtyń, jastar aldynda birneshe til bilý mindeti tur. Adamdy muratqa jetkizetin ana tili men ata dástúri. Endeshe, tilge qandaı qurmet kórsetsek te laıyq. Til merekesi, til saltanaty, til qýanyshy qutty bolsyn!
Búgingi «Úsh tildiń patshalyǵy» atty oıyn - saýyq keshimizge qosh keldińizder!
Dobro pojalovat na meroprıatıe «Korolevstvo treh ıazykov».
Endeshe «Úsh tildiń patshalyǵy» oıyn - saýyq keshine qatysýshy búldirshinderdi ortaǵa shaqyramyz.
- Balalar, biz sendermen birge qaı elde turamyz?
- Qazaqstanda.
- Iá, durys aıtasyńdar, balalar. Biz sendermen birge Eýrazıanyń ortalyǵy – Qazaqstanda turamyz. Mine, bizdiń el – Úsh tildiń patshalyǵy bolyp tabylady. Bul beıbitshilik pen dostyqtyń sıqyrly eli.
My s vamı jıvem v sentre Evrazıı - Kazahstane. Eto ı estKorolevstvo treh ıazykov. Eto volshebnaıa strana mıra ı drýjby.
Bizdiń patshalyqta mynadaı buıryq jaryqqa shyqty:
V nashem korolevstve vyshel takoı prıkaz, poslýshaem:
1 - tilmash: «Bárińe! Bárińe! Bárińe! Kishkentaılardan bastap úlkenderge deıin, qalalar men aýyldarda úsh tilde (qazaqsha, aǵylshynsha, oryssha) sóıleýdi úırenetin bolyńdar!».
2 - tilmash: «Vsem! Vsem! Vsem! Ot mala do velıka, v gorodah ı selah naýchıtsá razgovarıvat na treh ıazykah (kazahskom, anglııskom, rýsskom)».
3 - tilmash: «To everybody! The young and the old in the cities and villages should learn three languages - Kazakh, English, Russian!»
Júrgizýshi: Endeshe, balalar, ortaǵa sol Úsh til patshalyǵynyń Patshaıymyn shaqyraıyq. Togda prıglasım Korolevý korolevstva treh ıazykov. ( Patshaıym ortaǵa shyǵady).
Patshaıym: Sálemetsińder me, balalar! Men sonaý Astana qalasynan elimizdiń munaıly mekeni Atyraýǵa at basyn tiredim. Patshalyǵymyzdyń ishinen sizdiń balabaqsha - gımnazıa til úırenýde jaqsy nátıje kórsetip júrgen alǵashqylardyń biri bolyp tabylady. Meniń kómekshim jarlyǵymnyń oryndalýyn senderge tapsyrma berý arqyly tekserip kóredi. Káne, kómekshim, basta!
Júrgizýshi: Patshaıym, gımnazıanyń búldirshinderi úsh tilge degen qurmetterin óz ónerleri arqyly kórsetýge daıyn. Endeshe, qurmetti kórermender, balalardyń tilge degen qurmetterin bárimiz birge tamashalaıyq!
1.«Balalar sálemi». Balalar úsh tilde (qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde) mánerlep óleń oqıdy.
1. Angelına:
Ana tiliń bilip qoı,
Erkindigiń, teńdigiń.
Ana tiliń bilip qoı,
Maqtanyshyń, eldigiń.
Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette!
2. Vlad:
Ana tilim – uranym,
Ana tilim – quralym,
Ana tilim – bolmasa
Myqty bolmas turaǵym.
Ana tilim – eldigim,
Ana tilim – erligim.
Ana tilim – bolmasa
Bútindelmes kemdigim.
3. Arına:
Aqyl - oıyn dananyń,
Ana tilden alamyn.
Ana tili ardaqty,
Aq sútindeı ananyń.
4. Kamılla:
Nash Kazahstan - nash kraı rodnoı
Jıvem my zdes bolshoı semeı
Zdes estrodnye ı drýzá,
Ýchıtelá - daıýt nam znaná!
Hotım my znat, chıtat, pısat,
Ný ı konechno poıgrat!
Zdes sadık mılyı moı bolshoı,
Gımnazıa - moı dom rodnoı!
5. Amanat:
Ia - kazah, v stepı rojdón,
Znoınym solnsem opolen.
Vstrechaıý novýıý zarú,
Kak berkýt, gordyı, opolen.
Pod shedrym solnsem, zolotym,
Pod ıasnym nebom golýbym.
Moı flag ı gerb sebá vobralı,
Ves mır stepnoı rodnye dalı.
6. Aıana:
We learned our ABC's
And counting 1, 2, 3's.
And now we know all these,
The kindergarten class.
And we learned how to share.
And we learned how to care.
Just ask us if you dare,
The kindergarten class.
2. «Rámizderim - maqtanyshym». Ár eldiń memlekettik rámizderi týraly aıtylyp, qorǵalýy kerek.
Júrgizýshi: Ár adam óz halqyn, óz Otanyn, óz memleketin qurmetteýge, maqtanysh tutýǵa mindetti. Ony sezinýge memlekettik rámizder kómektesedi. Rámizder – bir memleketti basqa memleketten aıyryp turatyn belgiler. Al osy úsh til patshalyǵynyń rámizderi jaıly ne bilesińder?
Ekranda ne beınelengen? Kim sıpattap beredi?
Aıjan
1. Bul - QR memlekettik týy. Týdyń túsi aspan tústes kógildir. Týda kún, qyran, oıý beınelengen. Kún, araı, qyran jáne oıý - órnek — altyn tústi. Týdyń kógildir túsi ashyq aspan men tynyshtyqtyń belgisin kórsetedi. Týdyń ortasynda beınelengen kún - ómir súrýdiń belgisi. Qyran qus - egemendiktiń belgisi. Oıý - órnek - qazaq halqynyń mádenıetiniń kórinisi. Týdyń avtory sýretshi Sháken Nıazbekov.
Sveta
2. Eto - gerb respýblıkı Kazahstan. Shanyrak - chastıýrty, eto sımvol semeınogo blagopolýchıa, mıra, spokoıstvıa. Týndyk - zernıstoe otverstıe ıýrty - ıarkoe solnse na fone mırnogo golýbogo neba. Ýykı - kýpolnye opory. Onı ızobrajeny v vıde lýcheı solnsa – ıstochnıka tepla ı jıznı. Kýldreýshı – sımvolızırýıýt edınstvo treh jýzov. Týlpary – mıfıcheskıe konı, oznachaıýt besstrashıe lva, sılý byka, hıtrostı nahodchıvostlısy v borbe protıv vragov. Zolotye krylá týlpara napomınaıýt snopy zolotyh kolosev ıavláúshıhsá prıznakom trýda, ızobılıa, blagopolýchıa. Zvezda – nashı serdsa ı obátıa otkryty vsem pátı kontınentam. Vnızý nadpıs «KAZAHSTAN». Golýboı - svet nebo edıno dlá vseh narodov mıra. Avtory Jandarbek Malıbekov ı Shota Valıhanov.
3. Ádil
4. QR Prezıdentiniń 2006 jylǵy 7 qańtarynda Ánurannyń mátini bekitildi. Sózin jazǵandar: Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev. Mýzykasyn jazǵan Shámshi Qaldaıaqov. Ánurannyń áýeninen Otanǵa degen súıispenshilik ańǵarylsa, sózinen jan – dúnıemizdi tanytar ulttyq qasıetimiz jaqsy kórinis tapqan. Memleketter basshylarynyń resmı kezdesýleri, saltanatty jıyndar Ánurannyń oryndalýymen ashylady.
Ánuran aıtylady.
Kúı «Áke tolǵaýy». Oryndaıtyn orkestr.
Patshaıym: Jaraısyńdar, balalar! Men senderge úlken syılyq ákeldim. Ol -«bilim kilti». Qane kómekshim, bilim kilti salynǵan qorabymdy berip jibershi.
Júrgizýshi: Oıbaı Patshaıym, kilt ornynda joq, bilim kilti joǵaldy. Bul kimniń isi eken?
Patshaıym: Bul kiltti urlaǵan kim ekenin ishim sezip tur ǵoı deımin. Jaqynda jalmaýyz kempirdiń eldi bir dúrliktirip júrgendigin estigenmin. Túbi bizge jetken ǵoı!
Júrgizýshi: Patshaıym Jalmaýyz kempir tikeleı efırde. Tyńdaıyq! (ekrannan jalmaýyz kempir shyǵady).
Jalmaýyz kempir: «Patshaıym jáne balalar! Senderdiń joǵalǵan kiltteriń mende. «Bilim kiltin» alyp, odan ári bilimderińdi shyńdaıyn dep otyrsyńdar ǵoı, biraq bulaı bolmaıdy. Men ol kiltti senderge eshqashan bermeımin. J - o - o - o - q! Eger sender óte bilimdi, úsh tilge jetik bolsańdar senderdi ýysyma qalaı túsirem? Sender menen qashyp, shetelge asyp ketesińder ǵoı! Men bolashaqta balalardyń bilimdi bolǵandaryn qalamaımyn. Al, endeshe, batyldaryń jetse alyp kórińder!» - dep mysqyldap kúledi (ha - ha - ha).
Patshaıym: Qoryqpańdar, balalar! Bul kedergiden qutylýdyń amalyn tabýǵa bolady. «Bilim kiltiniń» ekiniń biri bile bermeıtin qasıeti bar. Bul kilt kim bilimdi, sonyń qolyna ózi esh kedergisiz keletin bolady. Buǵan jalmaýyz kempir de kedergi bola almaıdy.
Júrgizýshi: Endeshe, «Bilim kiltin» jalmaýyzdyń qolynan alý úshin úsh tildi úırenýdi jalǵastyraıyq! Balalar, «Maqal - sózdiń kórki» degendeı, osy úsh tilde maqal - mátel bilesińder me?
3.«Maqal – sózdiń kórki». Balalar maǵynalas maqal - mátelderdi úsh tilde aıtýlary kerek.
1. Eshten kesh jaqsy. Kamılla
Lýchshe pozdno, chem nıkogda.
Better late, than never.
2. Júz somyń bolǵansha, júz dosyń bolsyn. Aıjan
Ne ımeı sto rýbleı, a ımeı sto drýzeı.
Having friends is better than having money.
3. Eńbeksiz ónbek joq. Vlad
Bez trýda net ploda.
No pains, no gains.
4. Jyltyraǵannyń bári altyn emes. Aqerke
Ne vse to zoloto chto blestıt.
All is not gold that shines.
5. Densaýlyq – zor baılyq. Angelına
Zdorove – doroje deneg.
Good health is above wealth.
6. Bilimi saıazdyń adymy tar.
Neznanıe prınosıt vred.
Little knowledge is dangerous thing.
7. Qanaǵat qaryn toıǵyzar. Alımhan
Horoshenkogo pomalenký.
Enough is as good as a feast.
4. «Uıqas taýyp, til úıren!». Júrgizýshi: Al, balalar, endi myna sózderge qazaqsha - oryssha uıqas taýyp kórińdershi!
1. Úıirme – krýjok,
Sekirý – pryjok.
2. Bala – malchık,
Saýsaq – palchık.
3. Sladkıı – tátti,
Tvórdyı – qatty.
4. Goroh – burshaq,
Kýkla – qýyrshaq.
5. Malchık – boy,
Oıynshyq – toy.
6. Krasnyı – red,
Plohoı – bad.
5. Júrgizýshi: Endi men senderge qazir jumbaq jasyramyn. Jumbaqtyń sheshýin qazaqsha, oryssha jáne aǵylshynsha aıtyp beresińder. Jaraı ma?!
1. Úsh tili bar,
Tyqyldaǵan úni bar. (saǵat - chasy - clock)
2. Tańmen kózin ashady,
Álemge nuryn shashady. (kún - solnse - sun)
3. Sýmen kirdi ashady,
Ózi sýdan qashady. (sabyn - mylo - soup)
4. Zver ıa gorbatyı
A nravlús rebátam. ( verblúd - túıe - camel)
5. Golodnaıa - mychıt,
Sytaıa - jýet,..
Vsem rebátam
Moloko daet. (korova - sıyr - cow)
6. Sto odejek,
Vse bez zastejek. (kapýsta - qyryqqabat - cabbage)
6. «Ónerli órge júzer». Balalar qazaq, orys, aǵylshyn ulttaryna tán bir óner túrin kórsetedi.
Qazaq bıi, orys bıi, aǵylshyn bıi.
Júrgizýshi:
- Balalar, sender ertegilerdi jaqsy kóresińder me?
- Iá.
- Endi «Ertegiler eline saıahatqa» baramyz. Sender qandaı ertegilerdi bilesińder?
- «Baýyrsaq», «Shalqan», «Jeti laq», «Eshki men túlki».
- Óte jaqsy.
7. «Erte, erte, ertede...». Balalar úsh tilde belgili bir ertegi jelisin shaǵyn sahnalap, kórinis kórsetedi.
1. «Baýyrsaq» ertegisi (orystildi toptary qazaq tilinde).
2. «Kýrochka Rába» ertegisi (qazaqtildi toptary orys tilinde).
3. «Shalqan» ertegisi (aǵylshyn tilinde).
Júrgizýshi: Patshaıym, qoraptyń ishinde bir nárse jylt - jylt etedi. Káne, ashyp kóreıikshi! Oı, Patshaıym, qorap ishinde «Bilim kilti» tur. «Bilim kilti» jalmaýyz kempirdiń qolynan qalaı kelgen?
Patshaıym: Mine, balalar, men senderge aıtyp edim ǵoı, «Bilim kilti» bilimdiniń qolyna ózi - aq keledi dep. «Bilim kilti» senderdi adaspaı tapqan eken.(Jalmaýyz kempir esik soǵady).
Júrgizýshi: Bireý esik qaǵyp turǵan sıaqty, esikti ashaıyn! M - m - m, jalmaýyz kempir, sizdi munda kim shaqyryp edi? Balalarǵa taǵy da qıanat jasamaqshysyz ba?
Jalmaýyz kempir: Joq, meniń balalar men patshaıymǵa aıtar sózim bar. Balalar, sender úsh tilge de júırik ekensińder ǵoı. Sondyqtan «Bilim kilti» meniń qolymda uzaq tura almady. Men kiltti beker urlap alǵan ekenmin. Aı, aqymaq basym - aı! Senderden jáne patshaıymnan myń ret keshirim suraımyn. Balalardyń úsh tilge jetik ekenine kózim jetti. Endi mundaı jamandyq jasamaımyn. Meni keshiresiz be, patshaıym?
Patshaıym: Aldymen, muny balalardan suraıyq. Balalar, jalmaýyz kempirdi keshiresińder me?
Balalar: Iá, keshiremiz!
Patshaıym: Balalar keshirse, men de keshiremin seni. Tek endi adamdarǵa eshqashan jamandyq jasamaımyn dep ýáde ber!
Jalmaýyz kempir: Iá, patshaıym, ıá, balalar, men endi eshkimge qıanat jasamaımyn. Men elimizde beıbitshilik pen bilimdi urpaq kóp bolsyn dep tileımin! Saý bolyńdar, balalar!
Patshaıym: Mine, balalar, endi «Bilim kilti» senderdiki! Osy kilttiń atyna saı bilimdi de tilge júırik bolyńdar! Áli de alatyn asýlaryńyz alda. Sol asýlardan súrinbeı ótińder degim keledi.
Júrgizýshi: Rahmet, patshaıym, aıtqanyńyz kelsin! Endeshe,
Aqyl kópke jetkizer,
Óner kókke jetkizer,- degendeı, gımnazıa búldirshinderiniń daıyndaǵan ónerlerin tamashalaıyq!
Osymen «Úsh tildiń patshalyǵy» atty keshimiz aıaqtaldy. Barlyq qatysýshy búldirshinderge úlken rahmetimizdi aıtamyz. Blagodarım vseh deteı za ýchastıe!
Balalar «Alǵys hatpen» madaqtalady.
qazaq tili pániniń muǵalimi Ibragımova Elmıra Imashevna
«Úsh tildiń patshalyǵy» atty oıyn - saýyq keshi
Maqsaty: balabaqshadaǵy qazaq jáne basqa ult ókilderi balalarynyń qazaq, orys, aǵylshyn tilderine degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatyp, til úırenýge degen yqylastaryn týǵyzý. Balalardyń sózdik qorlary men til baılyǵyn damytý. Ana tili men ózge tilderdi qurmet tutýǵa, dostyqqa tárbıeleý. Elbasymyzdyń «Úsh tuǵyrly til» saıasatyn nasıhattaý.
Júrý barysy:
Júrgizýshi:
O, Adamdar, qadirine jetińder,
Ana tiliń – anań, syılap ótińder.
Árkimniń týǵan tili – týǵan sheshe,
Oǵan bala mindetti san myń ese.
Armysyzdar, qurmetti kórermender!
Elbasymyz N. Ábishuly Qazaqstan halqyna Joldaýynda: “Qazaqstan halqy búkil álemde úsh tildi paıdalanatyn joǵary bilimdi el retinde tanylýǵa tıis. Bular: qazaq tili – memlekettik til, orys tili — ultaralyq qatynas tili jáne aǵylshyn tili — jahandyq ekonomıkaǵa oıdaǵydaı kirigý tili”, — degen bolatyn. Elbasy kóregendik tanytyp, aldymyzǵa úsh tildi bilý qajettigin qoıyp otyr. Ásirese, óskeleń urpaqtyń, jastar aldynda birneshe til bilý mindeti tur. Adamdy muratqa jetkizetin ana tili men ata dástúri. Endeshe, tilge qandaı qurmet kórsetsek te laıyq. Til merekesi, til saltanaty, til qýanyshy qutty bolsyn!
Búgingi «Úsh tildiń patshalyǵy» atty oıyn - saýyq keshimizge qosh keldińizder!
Dobro pojalovat na meroprıatıe «Korolevstvo treh ıazykov».
Endeshe «Úsh tildiń patshalyǵy» oıyn - saýyq keshine qatysýshy búldirshinderdi ortaǵa shaqyramyz.
- Balalar, biz sendermen birge qaı elde turamyz?
- Qazaqstanda.
- Iá, durys aıtasyńdar, balalar. Biz sendermen birge Eýrazıanyń ortalyǵy – Qazaqstanda turamyz. Mine, bizdiń el – Úsh tildiń patshalyǵy bolyp tabylady. Bul beıbitshilik pen dostyqtyń sıqyrly eli.
My s vamı jıvem v sentre Evrazıı - Kazahstane. Eto ı estKorolevstvo treh ıazykov. Eto volshebnaıa strana mıra ı drýjby.
Bizdiń patshalyqta mynadaı buıryq jaryqqa shyqty:
V nashem korolevstve vyshel takoı prıkaz, poslýshaem:
1 - tilmash: «Bárińe! Bárińe! Bárińe! Kishkentaılardan bastap úlkenderge deıin, qalalar men aýyldarda úsh tilde (qazaqsha, aǵylshynsha, oryssha) sóıleýdi úırenetin bolyńdar!».
2 - tilmash: «Vsem! Vsem! Vsem! Ot mala do velıka, v gorodah ı selah naýchıtsá razgovarıvat na treh ıazykah (kazahskom, anglııskom, rýsskom)».
3 - tilmash: «To everybody! The young and the old in the cities and villages should learn three languages - Kazakh, English, Russian!»
Júrgizýshi: Endeshe, balalar, ortaǵa sol Úsh til patshalyǵynyń Patshaıymyn shaqyraıyq. Togda prıglasım Korolevý korolevstva treh ıazykov. ( Patshaıym ortaǵa shyǵady).
Patshaıym: Sálemetsińder me, balalar! Men sonaý Astana qalasynan elimizdiń munaıly mekeni Atyraýǵa at basyn tiredim. Patshalyǵymyzdyń ishinen sizdiń balabaqsha - gımnazıa til úırenýde jaqsy nátıje kórsetip júrgen alǵashqylardyń biri bolyp tabylady. Meniń kómekshim jarlyǵymnyń oryndalýyn senderge tapsyrma berý arqyly tekserip kóredi. Káne, kómekshim, basta!
Júrgizýshi: Patshaıym, gımnazıanyń búldirshinderi úsh tilge degen qurmetterin óz ónerleri arqyly kórsetýge daıyn. Endeshe, qurmetti kórermender, balalardyń tilge degen qurmetterin bárimiz birge tamashalaıyq!
1.«Balalar sálemi». Balalar úsh tilde (qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde) mánerlep óleń oqıdy.
1. Angelına:
Ana tiliń bilip qoı,
Erkindigiń, teńdigiń.
Ana tiliń bilip qoı,
Maqtanyshyń, eldigiń.
Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette!
2. Vlad:
Ana tilim – uranym,
Ana tilim – quralym,
Ana tilim – bolmasa
Myqty bolmas turaǵym.
Ana tilim – eldigim,
Ana tilim – erligim.
Ana tilim – bolmasa
Bútindelmes kemdigim.
3. Arına:
Aqyl - oıyn dananyń,
Ana tilden alamyn.
Ana tili ardaqty,
Aq sútindeı ananyń.
4. Kamılla:
Nash Kazahstan - nash kraı rodnoı
Jıvem my zdes bolshoı semeı
Zdes estrodnye ı drýzá,
Ýchıtelá - daıýt nam znaná!
Hotım my znat, chıtat, pısat,
Ný ı konechno poıgrat!
Zdes sadık mılyı moı bolshoı,
Gımnazıa - moı dom rodnoı!
5. Amanat:
Ia - kazah, v stepı rojdón,
Znoınym solnsem opolen.
Vstrechaıý novýıý zarú,
Kak berkýt, gordyı, opolen.
Pod shedrym solnsem, zolotym,
Pod ıasnym nebom golýbym.
Moı flag ı gerb sebá vobralı,
Ves mır stepnoı rodnye dalı.
6. Aıana:
We learned our ABC's
And counting 1, 2, 3's.
And now we know all these,
The kindergarten class.
And we learned how to share.
And we learned how to care.
Just ask us if you dare,
The kindergarten class.
2. «Rámizderim - maqtanyshym». Ár eldiń memlekettik rámizderi týraly aıtylyp, qorǵalýy kerek.
Júrgizýshi: Ár adam óz halqyn, óz Otanyn, óz memleketin qurmetteýge, maqtanysh tutýǵa mindetti. Ony sezinýge memlekettik rámizder kómektesedi. Rámizder – bir memleketti basqa memleketten aıyryp turatyn belgiler. Al osy úsh til patshalyǵynyń rámizderi jaıly ne bilesińder?
Ekranda ne beınelengen? Kim sıpattap beredi?
Aıjan
1. Bul - QR memlekettik týy. Týdyń túsi aspan tústes kógildir. Týda kún, qyran, oıý beınelengen. Kún, araı, qyran jáne oıý - órnek — altyn tústi. Týdyń kógildir túsi ashyq aspan men tynyshtyqtyń belgisin kórsetedi. Týdyń ortasynda beınelengen kún - ómir súrýdiń belgisi. Qyran qus - egemendiktiń belgisi. Oıý - órnek - qazaq halqynyń mádenıetiniń kórinisi. Týdyń avtory sýretshi Sháken Nıazbekov.
Sveta
2. Eto - gerb respýblıkı Kazahstan. Shanyrak - chastıýrty, eto sımvol semeınogo blagopolýchıa, mıra, spokoıstvıa. Týndyk - zernıstoe otverstıe ıýrty - ıarkoe solnse na fone mırnogo golýbogo neba. Ýykı - kýpolnye opory. Onı ızobrajeny v vıde lýcheı solnsa – ıstochnıka tepla ı jıznı. Kýldreýshı – sımvolızırýıýt edınstvo treh jýzov. Týlpary – mıfıcheskıe konı, oznachaıýt besstrashıe lva, sılý byka, hıtrostı nahodchıvostlısy v borbe protıv vragov. Zolotye krylá týlpara napomınaıýt snopy zolotyh kolosev ıavláúshıhsá prıznakom trýda, ızobılıa, blagopolýchıa. Zvezda – nashı serdsa ı obátıa otkryty vsem pátı kontınentam. Vnızý nadpıs «KAZAHSTAN». Golýboı - svet nebo edıno dlá vseh narodov mıra. Avtory Jandarbek Malıbekov ı Shota Valıhanov.
3. Ádil
4. QR Prezıdentiniń 2006 jylǵy 7 qańtarynda Ánurannyń mátini bekitildi. Sózin jazǵandar: Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev. Mýzykasyn jazǵan Shámshi Qaldaıaqov. Ánurannyń áýeninen Otanǵa degen súıispenshilik ańǵarylsa, sózinen jan – dúnıemizdi tanytar ulttyq qasıetimiz jaqsy kórinis tapqan. Memleketter basshylarynyń resmı kezdesýleri, saltanatty jıyndar Ánurannyń oryndalýymen ashylady.
Ánuran aıtylady.
Kúı «Áke tolǵaýy». Oryndaıtyn orkestr.
Patshaıym: Jaraısyńdar, balalar! Men senderge úlken syılyq ákeldim. Ol -«bilim kilti». Qane kómekshim, bilim kilti salynǵan qorabymdy berip jibershi.
Júrgizýshi: Oıbaı Patshaıym, kilt ornynda joq, bilim kilti joǵaldy. Bul kimniń isi eken?
Patshaıym: Bul kiltti urlaǵan kim ekenin ishim sezip tur ǵoı deımin. Jaqynda jalmaýyz kempirdiń eldi bir dúrliktirip júrgendigin estigenmin. Túbi bizge jetken ǵoı!
Júrgizýshi: Patshaıym Jalmaýyz kempir tikeleı efırde. Tyńdaıyq! (ekrannan jalmaýyz kempir shyǵady).
Jalmaýyz kempir: «Patshaıym jáne balalar! Senderdiń joǵalǵan kiltteriń mende. «Bilim kiltin» alyp, odan ári bilimderińdi shyńdaıyn dep otyrsyńdar ǵoı, biraq bulaı bolmaıdy. Men ol kiltti senderge eshqashan bermeımin. J - o - o - o - q! Eger sender óte bilimdi, úsh tilge jetik bolsańdar senderdi ýysyma qalaı túsirem? Sender menen qashyp, shetelge asyp ketesińder ǵoı! Men bolashaqta balalardyń bilimdi bolǵandaryn qalamaımyn. Al, endeshe, batyldaryń jetse alyp kórińder!» - dep mysqyldap kúledi (ha - ha - ha).
Patshaıym: Qoryqpańdar, balalar! Bul kedergiden qutylýdyń amalyn tabýǵa bolady. «Bilim kiltiniń» ekiniń biri bile bermeıtin qasıeti bar. Bul kilt kim bilimdi, sonyń qolyna ózi esh kedergisiz keletin bolady. Buǵan jalmaýyz kempir de kedergi bola almaıdy.
Júrgizýshi: Endeshe, «Bilim kiltin» jalmaýyzdyń qolynan alý úshin úsh tildi úırenýdi jalǵastyraıyq! Balalar, «Maqal - sózdiń kórki» degendeı, osy úsh tilde maqal - mátel bilesińder me?
3.«Maqal – sózdiń kórki». Balalar maǵynalas maqal - mátelderdi úsh tilde aıtýlary kerek.
1. Eshten kesh jaqsy. Kamılla
Lýchshe pozdno, chem nıkogda.
Better late, than never.
2. Júz somyń bolǵansha, júz dosyń bolsyn. Aıjan
Ne ımeı sto rýbleı, a ımeı sto drýzeı.
Having friends is better than having money.
3. Eńbeksiz ónbek joq. Vlad
Bez trýda net ploda.
No pains, no gains.
4. Jyltyraǵannyń bári altyn emes. Aqerke
Ne vse to zoloto chto blestıt.
All is not gold that shines.
5. Densaýlyq – zor baılyq. Angelına
Zdorove – doroje deneg.
Good health is above wealth.
6. Bilimi saıazdyń adymy tar.
Neznanıe prınosıt vred.
Little knowledge is dangerous thing.
7. Qanaǵat qaryn toıǵyzar. Alımhan
Horoshenkogo pomalenký.
Enough is as good as a feast.
4. «Uıqas taýyp, til úıren!». Júrgizýshi: Al, balalar, endi myna sózderge qazaqsha - oryssha uıqas taýyp kórińdershi!
1. Úıirme – krýjok,
Sekirý – pryjok.
2. Bala – malchık,
Saýsaq – palchık.
3. Sladkıı – tátti,
Tvórdyı – qatty.
4. Goroh – burshaq,
Kýkla – qýyrshaq.
5. Malchık – boy,
Oıynshyq – toy.
6. Krasnyı – red,
Plohoı – bad.
5. Júrgizýshi: Endi men senderge qazir jumbaq jasyramyn. Jumbaqtyń sheshýin qazaqsha, oryssha jáne aǵylshynsha aıtyp beresińder. Jaraı ma?!
1. Úsh tili bar,
Tyqyldaǵan úni bar. (saǵat - chasy - clock)
2. Tańmen kózin ashady,
Álemge nuryn shashady. (kún - solnse - sun)
3. Sýmen kirdi ashady,
Ózi sýdan qashady. (sabyn - mylo - soup)
4. Zver ıa gorbatyı
A nravlús rebátam. ( verblúd - túıe - camel)
5. Golodnaıa - mychıt,
Sytaıa - jýet,..
Vsem rebátam
Moloko daet. (korova - sıyr - cow)
6. Sto odejek,
Vse bez zastejek. (kapýsta - qyryqqabat - cabbage)
6. «Ónerli órge júzer». Balalar qazaq, orys, aǵylshyn ulttaryna tán bir óner túrin kórsetedi.
Qazaq bıi, orys bıi, aǵylshyn bıi.
Júrgizýshi:
- Balalar, sender ertegilerdi jaqsy kóresińder me?
- Iá.
- Endi «Ertegiler eline saıahatqa» baramyz. Sender qandaı ertegilerdi bilesińder?
- «Baýyrsaq», «Shalqan», «Jeti laq», «Eshki men túlki».
- Óte jaqsy.
7. «Erte, erte, ertede...». Balalar úsh tilde belgili bir ertegi jelisin shaǵyn sahnalap, kórinis kórsetedi.
1. «Baýyrsaq» ertegisi (orystildi toptary qazaq tilinde).
2. «Kýrochka Rába» ertegisi (qazaqtildi toptary orys tilinde).
3. «Shalqan» ertegisi (aǵylshyn tilinde).
Júrgizýshi: Patshaıym, qoraptyń ishinde bir nárse jylt - jylt etedi. Káne, ashyp kóreıikshi! Oı, Patshaıym, qorap ishinde «Bilim kilti» tur. «Bilim kilti» jalmaýyz kempirdiń qolynan qalaı kelgen?
Patshaıym: Mine, balalar, men senderge aıtyp edim ǵoı, «Bilim kilti» bilimdiniń qolyna ózi - aq keledi dep. «Bilim kilti» senderdi adaspaı tapqan eken.(Jalmaýyz kempir esik soǵady).
Júrgizýshi: Bireý esik qaǵyp turǵan sıaqty, esikti ashaıyn! M - m - m, jalmaýyz kempir, sizdi munda kim shaqyryp edi? Balalarǵa taǵy da qıanat jasamaqshysyz ba?
Jalmaýyz kempir: Joq, meniń balalar men patshaıymǵa aıtar sózim bar. Balalar, sender úsh tilge de júırik ekensińder ǵoı. Sondyqtan «Bilim kilti» meniń qolymda uzaq tura almady. Men kiltti beker urlap alǵan ekenmin. Aı, aqymaq basym - aı! Senderden jáne patshaıymnan myń ret keshirim suraımyn. Balalardyń úsh tilge jetik ekenine kózim jetti. Endi mundaı jamandyq jasamaımyn. Meni keshiresiz be, patshaıym?
Patshaıym: Aldymen, muny balalardan suraıyq. Balalar, jalmaýyz kempirdi keshiresińder me?
Balalar: Iá, keshiremiz!
Patshaıym: Balalar keshirse, men de keshiremin seni. Tek endi adamdarǵa eshqashan jamandyq jasamaımyn dep ýáde ber!
Jalmaýyz kempir: Iá, patshaıym, ıá, balalar, men endi eshkimge qıanat jasamaımyn. Men elimizde beıbitshilik pen bilimdi urpaq kóp bolsyn dep tileımin! Saý bolyńdar, balalar!
Patshaıym: Mine, balalar, endi «Bilim kilti» senderdiki! Osy kilttiń atyna saı bilimdi de tilge júırik bolyńdar! Áli de alatyn asýlaryńyz alda. Sol asýlardan súrinbeı ótińder degim keledi.
Júrgizýshi: Rahmet, patshaıym, aıtqanyńyz kelsin! Endeshe,
Aqyl kópke jetkizer,
Óner kókke jetkizer,- degendeı, gımnazıa búldirshinderiniń daıyndaǵan ónerlerin tamashalaıyq!
Osymen «Úsh tildiń patshalyǵy» atty keshimiz aıaqtaldy. Barlyq qatysýshy búldirshinderge úlken rahmetimizdi aıtamyz. Blagodarım vseh deteı za ýchastıe!
Balalar «Alǵys hatpen» madaqtalady.
You Might Also Like
