- 05 naý. 2024 04:15
- 231
Jyl qustary
Sabaqtyń taqyryby: Jyl qustary.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Qustar tirshiligi, tabıǵatqa keltiretin paıdasy týraly túsinikterin qalyptastyrý
2. Damytýshylyq: Dápterdegi tapsyrmalardy oryndatý arqyly óz betimen jumys jasaýǵa baýlý.
3. Tárbıelik: Qystap qalatyn qustarǵa qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis - tásili: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý.
Kórnekilik: Jyl qustarynyń sýretteri, plakattar.
Sózdik jumys: jyl qustary, qystap qalatyn qustar.
Oqý is - áreketiniń barysy:
I. Uıymdastyrý:
Shattyq sheńberi:
Amansyń ba, Altyn kún!
Amansyń ba, Kók aspan!
Amansyń ba, Jer Ana!
Amansyń ba, dostarym
Sizdi kórsem qýanam.
Úlken de siz,
Kishi de siz
Barshańyzdy qurmettep bas ıemiz biz.
Kirispe bólim;
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kúz mezgili neshe aıdan turady?
- Kúz mezgilinde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
Úntaspadan qustardyń saıraǵan daýystaryn tyńdatý.
- Balalar, úntaspadan neniń daýysyn estidińder?
Negizgi bólim.
Jumbaq jasyrý.
1. Quıqyljytyp dala kúıin,
Úı ishine salady úıin. (Qarlyǵash)
2. Tumsyǵy qashaý, kásibi - uıa jasaý.
Aǵashty qorǵap, zıankesterdi asaý. (Toqyldaq)
3. Qystaǵy aq - mamyqqa, jalǵaý jalǵa jalyqpa!
Sonda qus bolyp shyǵady anyqta?! (Qarǵa)
* Áńgimeleý.
Jyl qustary jáne qystap qalatyn qustar týraly áńgimeleý:
- Kúnniń sýytyp, jándikterdiń kópshiligi qyrylyp qalady, keıbir jándikter aǵashtardyń qýystaryna tyǵylady. Osylaısha qustardyń jemi azaıady. Ózen - kólderde sý qatyp qalady. Osyǵan baılanysty qustar jyly jaqqa ushyp ketedi.
Sergitý sáti.
Qane qanat qaǵaıyq,
Qarlyǵash bop ushaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq
Ornymyzǵa qonaıyq.
Qarlyǵash bop ushaıyq.
Torǵaı bolyp qonaıyq.
Saýysqan bop sekirip
Toqyldaq bop shoqyıyq.
Dáptermen jumys.
Sýretten ózińe tanys qustardy ataý. ( Úki, búrkit, úırek, aqqý, tyrna) Osy qustar týraly maǵlumat berý.
Toqyldaq – orman qusy. Qystap qalatyn qustar tobyna jatady. Toqyldaqty «orman dárigeri» dep ataıdy, óıtkeni ol aǵash qýysyna tyǵylyp, aǵashtyń dińin jep jatqan zıankes qurttarmen qorektenedi. Sóıtip orman aǵashtaryn emdeıdi.
Sergitý sáti.
Ornymyzdan turaıyq,
Qustaı qanat qaǵaıyq.
Bir otyryp, bir turyp,
Sál tynyǵyp alaıyq.
Balalardyń qustar týraly qandaı maǵlumat biletinderi týraly suraý.
Qorytyndylaý:
Sabaqta alǵan bilimderin pysyqtaýǵa arnalǵan suraqtar:
1. Óziń biletin jyl qustaryn ata.
2. Qustar nemen qorektenedi?
3. Qustar nemen qorektenedi?
4. Qustar, tabıǵatqa, adamǵa qandaı paıdasyn tıgizedi?
Balalardyń jaýaptary tyńdalady.
Madaqtaý: Belsendi qatysqan balalarǵa beıbitshilik qusynyń sımvoly kógershin qusyn úlestirý.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Qustar tirshiligi, tabıǵatqa keltiretin paıdasy týraly túsinikterin qalyptastyrý
2. Damytýshylyq: Dápterdegi tapsyrmalardy oryndatý arqyly óz betimen jumys jasaýǵa baýlý.
3. Tárbıelik: Qystap qalatyn qustarǵa qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis - tásili: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý.
Kórnekilik: Jyl qustarynyń sýretteri, plakattar.
Sózdik jumys: jyl qustary, qystap qalatyn qustar.
Oqý is - áreketiniń barysy:
I. Uıymdastyrý:
Shattyq sheńberi:
Amansyń ba, Altyn kún!
Amansyń ba, Kók aspan!
Amansyń ba, Jer Ana!
Amansyń ba, dostarym
Sizdi kórsem qýanam.
Úlken de siz,
Kishi de siz
Barshańyzdy qurmettep bas ıemiz biz.
Kirispe bólim;
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kúz mezgili neshe aıdan turady?
- Kúz mezgilinde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
Úntaspadan qustardyń saıraǵan daýystaryn tyńdatý.
- Balalar, úntaspadan neniń daýysyn estidińder?
Negizgi bólim.
Jumbaq jasyrý.
1. Quıqyljytyp dala kúıin,
Úı ishine salady úıin. (Qarlyǵash)
2. Tumsyǵy qashaý, kásibi - uıa jasaý.
Aǵashty qorǵap, zıankesterdi asaý. (Toqyldaq)
3. Qystaǵy aq - mamyqqa, jalǵaý jalǵa jalyqpa!
Sonda qus bolyp shyǵady anyqta?! (Qarǵa)
* Áńgimeleý.
Jyl qustary jáne qystap qalatyn qustar týraly áńgimeleý:
- Kúnniń sýytyp, jándikterdiń kópshiligi qyrylyp qalady, keıbir jándikter aǵashtardyń qýystaryna tyǵylady. Osylaısha qustardyń jemi azaıady. Ózen - kólderde sý qatyp qalady. Osyǵan baılanysty qustar jyly jaqqa ushyp ketedi.
Sergitý sáti.
Qane qanat qaǵaıyq,
Qarlyǵash bop ushaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq
Ornymyzǵa qonaıyq.
Qarlyǵash bop ushaıyq.
Torǵaı bolyp qonaıyq.
Saýysqan bop sekirip
Toqyldaq bop shoqyıyq.
Dáptermen jumys.
Sýretten ózińe tanys qustardy ataý. ( Úki, búrkit, úırek, aqqý, tyrna) Osy qustar týraly maǵlumat berý.
Toqyldaq – orman qusy. Qystap qalatyn qustar tobyna jatady. Toqyldaqty «orman dárigeri» dep ataıdy, óıtkeni ol aǵash qýysyna tyǵylyp, aǵashtyń dińin jep jatqan zıankes qurttarmen qorektenedi. Sóıtip orman aǵashtaryn emdeıdi.
Sergitý sáti.
Ornymyzdan turaıyq,
Qustaı qanat qaǵaıyq.
Bir otyryp, bir turyp,
Sál tynyǵyp alaıyq.
Balalardyń qustar týraly qandaı maǵlumat biletinderi týraly suraý.
Qorytyndylaý:
Sabaqta alǵan bilimderin pysyqtaýǵa arnalǵan suraqtar:
1. Óziń biletin jyl qustaryn ata.
2. Qustar nemen qorektenedi?
3. Qustar nemen qorektenedi?
4. Qustar, tabıǵatqa, adamǵa qandaı paıdasyn tıgizedi?
Balalardyń jaýaptary tyńdalady.
Madaqtaý: Belsendi qatysqan balalarǵa beıbitshilik qusynyń sımvoly kógershin qusyn úlestirý.