InfoHub Logo

Qaraǵandy oblysy,
Sátbaev qalasyndaǵy «№3 orta mektebi» KMM
fızıka pániniń muǵalimi: Jýnýsova Aıgýl Dýısekeevna

Sabaqtyń taqyryby: Jylý qubylystary taraýyn qorytyndylaý
Sabaqtyń maqsaty:
A.Oqýshylardyń taraý boıynsha alǵan bilimderin tekserý, oqýǵa qyzýǵyshylyǵyn, yntasyn arttyrý
Á.Oqýshylardy únemi óz bilimderin qorytyndylaýǵa, pysyqtaýǵa, tolyqtyryp otyrýǵa tárbıeleý. Ujymdyq jumys isteýge, joldastarynyń jaýaptaryna syn kózben qaraý, tapqyrlyqqa, fızıka sabaǵynda alǵan bilimderin ómirde qoldana bilýge tárbıeleý.
B. İskerli, izdengish, shyǵarmashyl ınetelktýaldy qabileti damyǵan jeke tulǵa
qalyptastyrý
Kórnekilikter : ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyq, zertteý kartochkasy
Pán aralyq baılanys : ádebıet, tarıh
Sbaqtyń tıpi:
Sabaqtyń túri: dástúrli emes
Sabaqtyń jospary:
İ.Eńbek: ( zertteý kartochkasy men jumys júrgizý)
İİ.Talap: (maqal-mátel)
İİİ.Tereń-oı - (esepter shyǵarý)
İV.Qanaǵat – (test)
V.Rahym- (kilttiń sýretine sózder jazý)

Sabaqtyń barysy
İ Uıymdastyrý kezeńi
Sabaqty bastamas buryn psıhogeometrıalyq test Súzen Dellınger ádisi arqyly synypty topqa bólip alamyn
Maqsaty: Psıhogeometrıa - jeke tulǵany anyqtaýǵa arnalǵan eń yńǵaıly júıeniń biri.Ol arqyly ár adamnyń jeke minezin, qabiletin, ereksheligin anyqtaýǵa bolady.
Júrgizilý barysy:
I.Psıhologıalyq baǵyt. «KÓŃİL-KÚI»jattyǵýy

II. Negizgi bólim.
Myna tómendegi geometrıalyq fıgýralardyń bireýine qarap «Bul-MEN!» dep aıta alasyz ba? Eger jaýap berýge qınalsańyz, onda osylardyń ishinen sizge qaısysy unaıdy, sony tańdap belgileýge bolady.

Geometrıalyq fıgýralardyń erekshelikteri

Tórtburysh - uıymdastyrǵysh, dáleldik baqylaýǵa qatal, qadaǵalaıtyn oılaýshy, bólshekterge, aqparatqa baıqampaz, habarshy, jazbasha, sózdikke yntaly, uqypty, tazalyqty súıgish, rasıonalıs, saqtanǵysh, sýyq, úndemeıtin, qyrsyq, tabandy, eńbeksúıgish, mamandanǵan erýdısıasy basym, bas saıasatker, dostary jáne tanystary shaǵyn, eńbekqor adam.

Úshburysh - kóshbasshy, bılikke talpynǵysh, tazalyqty súıgish, jeńiske qumar, pragmatızm, óz-ózine senimdi, ımpúlsıvti, sheshim qabyldaǵysh, sezimi kúshti, batyl, energıasy jetkilikti, qaýip qaterge jaqyn, laýazymdy qyzmetker, shydamsyz, saıasatker, sóz tapqysh, ortadaǵy qarym-qatynasy keń, jaqyn dostary men ortasy shaǵyn, kóshbasshy adam.

Tórtburysh - kóńil-kúıi ózgermeli, ózin-ózi qadaǵalamaıdy, anyqtalmaǵan, qozǵysh, kóp nárseni bilgendi unatady, batyl, óz-ózin tómen baǵalaıdy, óz-ózine senimsiz, sengish, barlyq jańa qozǵalystarǵa qyzyǵady, jyldam, kóńil-kúıi jyldam ózgeredi, daý-damaıdan qashady, tıanaqsyz, izdenimpaz adam.

Sheńber - qarym qatynasty joǵary baǵalaıtyn, ózgelerdi qadaǵalaıtyn keń peıildi, túısigi jaqsy damyǵan, shydamdy, emosıonaldy, sezimtal, sengish. Tez sheshim qabyldaı almaıdy, bas saıasatker, áńgime aıtqandy unatady, bireýdi kóndire alady, ózgelerge kózqarasyn dáleldeı alady, ótken ómirine kóp kóńil bóledi, kópshil, yntaly, dostary kóp, meıirimdi adam.

Zıg-zag kóńil-kúıin ózgertýge beıim, kreatıvti, bilimge yntaly, túısigi jaqsy damyǵan, óz ıdealdaryna ustamdy, armanshyl, bolashaqqa talpynysy joǵary, qaǵaz jumystaryn unatpaıdy, adamdardyń ortasyn
Qurmetti oqýshylar búgingi sabaǵymyzdy Abaı Qunanbaevtyń «Ǵylym tappaı maqtanba» atty óleńimen bastaǵym kelip otyr. Osy óleńdegi «Eńbek, talap, tereń-oı, qanaǵat, rahym» sózderi sabaǵymyzdyń basty baǵyty bolyp tabylady.
İ.Eńbek: ( zertteý kartochkasy men jumys júrgizý)
Zertteý kartochkasy men jumys júrgizý: t, m, Q
Zertteý kartochkasy