InfoHub Logo

Qoǵamdyq pikirdi qalyptastyrýda, oqıǵalardy habardar etýde jáne taldaýda jýrnalısiń ádebiniń mańyzy zor. Jýrnalıs aqparattyń taralýyna, sóz bostandyǵy men demokratıanyń saqtalýyna yqpal etetin maman ıesi. Zamanaýı tehnologıalar men ınternet medıa baspasózdiń qoǵamdyq sana men saıası prosesterine yqpalyn arttyrdy. Jýrnalısiń baspasózdegi maqsaty - aqparat berý jáne oqıǵalardy taldaý. Sondaı-aq mańyzdy máselelerdi talqylaý, qoǵamdyq pikirdi qalyptastyrý jáne ómirdiń ártúrli aspektilerin kórsetý basty mindetterine kiredi. Jalpy aıtqanda baspasóz úkimet pen qoǵamdyq oqıǵalar týraly aqparatty ashýda mańyzdy ról atqarady. Sonymen qatar, baspasóz qoǵamdyq-saıası kún tártibin qalyptastyrýǵa, qoǵamnyń basym baǵyttaryna áser etip, oqyrmannyń pikirin qalyptastyrýǵa aıtarlyqtaı yqpal etedi.

Jýrnalıs ádebi kóbinese keńirek jáne tereńirek taqyryptar men máseleler týraly túsinik beretin taldaýlar men zertteýlerden turady. Baspasóz ádette aǵymdaǵy oqıǵalar men jańalyqtar týraly jedel aqparat berýge, oqyrmandarǵa qysqa jáne ózekti aqparat berýge baǵyttalǵan.

Baspasózge mysal retinde álemdik jańalyqtardy, saıasatty, ekonomıkany jáne basqa da ózekti taqyryptardy sapaly jarıalaýymen tanymal. Mysalǵa, "Egemen Qazaqstan", "Jas Alash", "Ana tili" gazetterindegi maqalar qoǵamda saýatsyz jazylǵan aqparat bolǵandyǵynan emes sapaly, etıka normalary saqtalǵan maqalalar bolǵandyqtan únemi el aýzynda júredi. Buqaralyq aqparat quraldaryna degen halyqtyń senimin saqtaýda baspasózdegi jýrnalısik ádep basty ról atqarady. Ol dáldik, tepe-teńdik, faktchekıng, jeke ómirge qol suǵylmaý jáne jazylǵan adamdardyń sezimin qurmetteý prınsıpterin qamtıdy. Etıka sonymen qatar múddeler qaqtyǵysyn boldyrmaý jáne jalǵan aqparattyń taralmaýyn qamtıdy.

Sonymen qatar, jýrnalıser shynaıylyqqa, obektıvtilikke jáne syrtqy múddelerdiń yqpalynan táýelsiz bolýǵa umtylýy kerek. Olar jalǵan aqparatty taratýǵa jol bermeý arqyly jeke ómir men qadir-qasıet quqyǵyn qurmetteýge mindetti. Etıkalyq normalardy saqtaý qoǵamǵa qyzmet etetin jaýapty, sapaly jýrnalısıkaǵa yqpal etedi. Máselen, jýrnalıser qoǵam qaıratkerleriniń jeke ómiri týraly jazǵanda qoǵamdyq múdde men jeke ómirge qol suǵylmaýshylyq quqyǵyn teńestirýi kerek. Olar adamnyń qadir-qasıetine nemese bedeline nuqsan keltirýi múmkin jeke aqparatty jarıalaýdan aýlaq bolý kerek. Baspasóz jýrnalısi qaıshylyqty oqıǵalardy jazǵanda bir jaqty nasıhattaı bermeı, ár túrli kózqarastan aqparat berip, tepe-teńdik pen obektıvtilikke mán berýi qajet. Bul burmalaýlardy boldyrmaýǵa kómektesedi jáne oqyrmandar úshin bolǵan oqıǵalardyń shynaıylyǵymen tolyq tanysýǵa yqpal etedi. Buǵan qosa, jýrnalısiń baspasóz beterine jarıalanatyn maqalasy  qoǵamdyq pikirge áser etetin qate nemese qoldan jasalǵan aqparatty taratpaý úshin faktchekıng jáne shynaıylyq erejelerin saqtaýy kerek. 

Qoryta aıtqanda, jýrnalıs maqalasy degenimiz - senzýraǵa jol joq dep oıyna kelgen dúnıeni jazý emes, ádepke saı úlken jaýapkershilikpen bolǵan oqıǵaǵa qatysty aqparatyń túıinin tarqatý.

---