InfoHub Logo

Áleýmettik medıa – bul adamdarǵa vırtýaldy qaýymdastyqtar men jelilerde aqparatty, mansaptyq qyzyǵýshylyq ıdeıalaryn, sýretter/beınelerdi jasaýǵa, bólisýge nemese taratýǵamúmkindik beretin kompúterlik quraldar. Olar kásiporyndar, uıymdar, qaýymdastyqtar jáne jeke adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasqa aıtarlyqtaı jáne jan-jaqty ózgerister engizedi. 

Biz jyldam ózgerister dáýirinde ómir súrip jatyrmyz. Amazon, Apple, Facebook, Google, Twitter jáne basqa da kóptegen jańashyldar bizdiń jumys, baılanys jáne ómir súrý tásilimizdi ózgertti. Biraq bul jańa tóńkeris pe?

Jıyrma jyldan astam ýaqyt buryn úlken kitap dúkeninen 100 000 kitap tabýǵa bolatyn. Búgingi tańda ınternet – dúkender (mysaly, Amazon) mıllıondaǵan kitaptar satady. Sol sıaqty, jıyrma jyl buryn smartfondar bolǵan joq — tek qarapaıym uıaly telefondar men qalalyq telefondar boldy. Sodan keıin áleýmettik medıa elektrondyq pochta men aqparattyq búletenderden turdy; qazir bizde Facebook pen Twitter bar. 1990 jyldardaǵy derbes kompúterde tek negizgi múmkindikter boldy (mátindi óńdeý, elektrondyq kesteler jáne basqalary). Endi iMac aldyńǵy býyn sýperkompúteriniń qýatyna ıe. Bul da tóńkeriske jatady ma?

Búgingi jurtshylyq úshin jaı ǵana aqparat berý jetkiliksiz. Búgingi aýdıtorıa ne oqıtynyn tańdaı alady dep kútedi jáne kópshiligi onyń mazmuny men pikirlerimen bólisý múmkindigi bolýy kerek dep sanaıdy. Keıde áleýmettik medıa tóńkerisi dep atalatyn bul ózgeris Amerıka árqashan biletin jýrnalısıkanyń quldyraýy emes; bul jýrnalısıkanyń keıbir negizgi faktorlaryn atap kórsetetin demokratıalyq qozǵalystyń týýy.

2010 jyly Soltústik Afrıka men Taıaý Shyǵystyń kóptegen shtattarynda bolǵan oqıǵalar osy elderdiń beıbit turǵyndarynyń ǵana emes, búkil álemdik qaýymdastyqtyń sanasyn ózgertti. Bul qaqtyǵystarda áleýmettik medıa mańyzdy ról atqardy. 2010 jyldyń 18 jeltoqsanynan keıin shyqqan demonstrasıalar tolqyny «Arab kóktemi» dep ataldy. 

«Arab tóńkerisi» ózdiginen paıda boldy, ártúrli amerıkandyq ortalyqtar men qorlardyń qoldaýymen jáne bastamasymen bul burynnan kele jatqan áleýmettik – ekonomıkalyq máselelerdiń saldary boldy.

Búgingi tańda josparlanǵan tóńkeris týraly teorıa tanymal, ony kóptegen sarapshylar ustanady, Egıpet, Iemen jáne Týnıstegi revolúsıalardyń sebepteri óte naqty ekonomıkalyq sıpatta ekenin atap ótti. 

Osylaısha, áleýmettik medıa tóńkerisiáleýmettik medıanyń álemdegi ornymyzǵa qalaı mán beretinimizge úlken áserin zertteıdi. Áleýmettik medıa adamdarmen baılanys ornatýdyńtamasha quraly bolyp tabylady. Degenmen, áleýmettik medıa tóńkerisiniń tıimdi bolmaıtyn sátteri de bar. Mysaly, Black Lives Matter qozǵalysy. Ol óte úlken aýdıtorıaǵa jetti, biraq sonymen birge kóptegen reaksıalarǵa ıe boldy. Bul áleýmettik medıa tóńkerisindegi tamasha bastama bolyp tabylady, sebebi ol adamdardyń nazaryn kóbirek aýdarady, biraq naqty ózgerister úshin odan da kóp nárse isteý kerek.

---