Júk máshınesi
Taqyryby: Júk máshınesi.
Bilim berý salasy: Tanym
Bólimderi: Qurastyrý
Maqsaty:
- Balalarǵa jalpy kólikter týraly túsinik berý.
- Kólikterdiń erekshelikterine qaraı toptastyryp (jerde, sýda, áýede) atqaratyn qyzmetine qaraı salystyra bilýge úıretý, mańyzdylyǵy týraly uǵymdaryn keńeıtý.
- Ártúrli bólshekterden júk máshınesin qurastyrýǵa úıretý, qurylys materıaldarymen jumys isteýge jattyqtyrý.
- Qurylys materıaldarynyń ataýyn bekitý.
- Adamgershilikke, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Qajetti quraldar: at arba, túıe arba, qurylys materıaldary, jer, sý, áýe máshıneleriniń sýreti, slaıd.
Ádis - tásilder: túsindirý, kórsetý, úıretý, syn turǵysynan oılaý ádisteri: oı qozǵaý, oıyn, saýsaq serýeni jattyǵýy.
Bılıngvaldi komponent: mashına - kólik.
Sózdik jumys: jer, sý, áýe kólikteri, sılındr.
1 - kezeń
ýájdik - túrtki bolý
«Oı qozǵaý»:
- Balalar, erte zamanda kólik túrleri bolmaǵan kezde adamdar alys jerlerge qalaı barǵan? Aýyr júkterdi bir jerden ekinshi jerge qalaı jetkizgen?
Balalar erte zamanda kólik túrleri bolmaǵan kezde adamdar kólik retinde jáne júk tasý úshin úı janýarlaryn paıdalanǵan. At, túıege arba jegip adam, júk tasymaldaǵan. Alys jerlerge jetý úshin aılap, jyldap júrip barǵan.
- At arba, túıe arba paıdalanǵan.
2 - kezeń
problemalyq - izdenistik
Logorıtmıkalyq jattyǵý:
Mashına «bıp - bıp» - deıdi,
Joldan bylaı ket - deıdi.
Kúshikti basýǵa,
Bolmaıdy mashına.
Balalar qosylyp aıtady.
Sýretpen jumys:
- Al, balalar búgin biz kólikter týraly áńgimeleımiz.
- Balalar qazirgi ǵylym men tehnıka damyǵan zamanda kólik túrleri óte kóp. Kólikter áýe, sý jáne jer kólikteri bolyp úshke bólinedi.
Sýretterdi tamashalap, suraqqa jaýap beredi.
- Áýe kólikterine ushaq, tikushaq, jatady.
Balalar tárbıeshimen birge qaıtalaıdy:
ushaq, tikushaq,
- Sý kólikterine keme, qaıyq, jelkendi qaıyq jatady.
keme, qaıyq, jelkendi qaıyq
- Jer kólikterine máshına, motosıkl, avtobýs, velosıped, poezd t. b jatady.
- máshına, motosıkl, avtobýs, velosıped, poezd jatady.
- Aýyr zattardy, júkterdi úlken júk mashınalarmen tasymaldaıdy.
Bılıngvaldy komponent:
mashına - kólik.
Sergitý: «Baǵdarsham» oıyny.
Sharty:
Úsh tústi dóńgelekterdi: qyzyl, jasyl, sary baǵdarsham tústerin kezek - kezek kórsetedi. Óleń oqylady:
Ashsa kezek úsh kózin,
Aıtty dep uq úsh sózin:
Qyzyl janǵanda ornynda turady,
Sary janǵanda qımyl jasaıdy,
Jasyl janǵanda júredi.
Balalar oryndarynan turyp, qyzyl janǵanda qımyldamaı turady, jasyl janǵanda oryndarynda júredi, sary janǵanda qoldaryn
qozǵaltyp, daıyndyq jasaıtyndaryn qımyl - qozǵalyspen kórsetedi.
Dıdaktıkalyq oıyn:
«Sýrettegi pishinderdi ata»
Taqtada pishinder beınelengen. Tárbıeshi balalardan pishinderdin ataýyn suraıdy.
- Tiktórtburysh, sharshy, sopaqsha, dóńgelek,
úshburysh, sılındr.
Tangram oıyny:
Ústel ústindegi qaǵaz qıyndylarynan kólik jasaýdy suraıdy.
Balalar tapsyrmany oryndaıdy.
Tosyn syı:
- Balalar, bul kim boldy eken?
(Kólik jóndeýshi keledi)
- Salamatsyzdar ma?
Balalar amandasady.
- Men kólik jóndeýshimin.
- Men «Tolaǵaı» tobynda kólikter qurastyryp jatyr degendi estip kómekteskeli keldim.
- Oı, rahmet! Iá, dál ýaqytynda keldińiz. Balalar, kólik jóndeýshimen birge kóligimizdi qurastyraıyq.
Saýsaqtar serýeni:
Tárbıeshi balalarmen birge kabınasy, shanaǵy, dońǵalaqtary bar júk tasıtyn kólikti qurastyra bastaıdy:
Tárbıeshiniń basshylyǵymen qurylys materıaldarynan júk kóligin qurastyrady.
- Eki sılındrdi qoıamyz, onyń ústine tiktórtburyshty ornatamyz.
- Sosyn tiktórtburyshtyń ústine sharshyny qoıamyz;
Júk kóligin ornynan qozǵap kóredi.
3 - kezeń
refleksti - túzetimdeýshi
Dıdaktıkalyq oıyn: «Ne qaıda júredi?».
Sharty: Kólemdi beıneli sýret arqyly kólikterdiń júrý joldaryn taýyp, kólikterdi ornalastyrý.
Tapsyrmalardy oryndaıdy.
Suraqtar qoıyp, taqyrypty qorytady:
- Balalar, qandaı qurylys jasadyq?
- Júk kóligi.
- Qurastyrǵan kólikke qandaı materıaldardy aldyńdar? - Tiktórtburysh, sharshy, sılındr.
Balalardy jaqsy jumys jasaǵandary úshin madaqtaıdy.
Kútiletin nátıje:
Biledi: Kólik túrlerin erekshelikterine qaraı toptastyra bilýi.
Meńgeredi: Qurylys materıaldarymen jumys jasaýda ony kólemi, pishinine sáıkes keńistikte durys ornalastyra bilýge daǵdylanady.
Igeredi: Qurylys barysynda bólshekterdi durys paıdalanýdy.
Bilim berý salasy: Tanym
Bólimderi: Qurastyrý
Maqsaty:
- Balalarǵa jalpy kólikter týraly túsinik berý.
- Kólikterdiń erekshelikterine qaraı toptastyryp (jerde, sýda, áýede) atqaratyn qyzmetine qaraı salystyra bilýge úıretý, mańyzdylyǵy týraly uǵymdaryn keńeıtý.
- Ártúrli bólshekterden júk máshınesin qurastyrýǵa úıretý, qurylys materıaldarymen jumys isteýge jattyqtyrý.
- Qurylys materıaldarynyń ataýyn bekitý.
- Adamgershilikke, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Qajetti quraldar: at arba, túıe arba, qurylys materıaldary, jer, sý, áýe máshıneleriniń sýreti, slaıd.
Ádis - tásilder: túsindirý, kórsetý, úıretý, syn turǵysynan oılaý ádisteri: oı qozǵaý, oıyn, saýsaq serýeni jattyǵýy.
Bılıngvaldi komponent: mashına - kólik.
Sózdik jumys: jer, sý, áýe kólikteri, sılındr.
1 - kezeń
ýájdik - túrtki bolý
«Oı qozǵaý»:
- Balalar, erte zamanda kólik túrleri bolmaǵan kezde adamdar alys jerlerge qalaı barǵan? Aýyr júkterdi bir jerden ekinshi jerge qalaı jetkizgen?
Balalar erte zamanda kólik túrleri bolmaǵan kezde adamdar kólik retinde jáne júk tasý úshin úı janýarlaryn paıdalanǵan. At, túıege arba jegip adam, júk tasymaldaǵan. Alys jerlerge jetý úshin aılap, jyldap júrip barǵan.
- At arba, túıe arba paıdalanǵan.
2 - kezeń
problemalyq - izdenistik
Logorıtmıkalyq jattyǵý:
Mashına «bıp - bıp» - deıdi,
Joldan bylaı ket - deıdi.
Kúshikti basýǵa,
Bolmaıdy mashına.
Balalar qosylyp aıtady.
Sýretpen jumys:
- Al, balalar búgin biz kólikter týraly áńgimeleımiz.
- Balalar qazirgi ǵylym men tehnıka damyǵan zamanda kólik túrleri óte kóp. Kólikter áýe, sý jáne jer kólikteri bolyp úshke bólinedi.
Sýretterdi tamashalap, suraqqa jaýap beredi.
- Áýe kólikterine ushaq, tikushaq, jatady.
Balalar tárbıeshimen birge qaıtalaıdy:
ushaq, tikushaq,
- Sý kólikterine keme, qaıyq, jelkendi qaıyq jatady.
keme, qaıyq, jelkendi qaıyq
- Jer kólikterine máshına, motosıkl, avtobýs, velosıped, poezd t. b jatady.
- máshına, motosıkl, avtobýs, velosıped, poezd jatady.
- Aýyr zattardy, júkterdi úlken júk mashınalarmen tasymaldaıdy.
Bılıngvaldy komponent:
mashına - kólik.
Sergitý: «Baǵdarsham» oıyny.
Sharty:
Úsh tústi dóńgelekterdi: qyzyl, jasyl, sary baǵdarsham tústerin kezek - kezek kórsetedi. Óleń oqylady:
Ashsa kezek úsh kózin,
Aıtty dep uq úsh sózin:
Qyzyl janǵanda ornynda turady,
Sary janǵanda qımyl jasaıdy,
Jasyl janǵanda júredi.
Balalar oryndarynan turyp, qyzyl janǵanda qımyldamaı turady, jasyl janǵanda oryndarynda júredi, sary janǵanda qoldaryn
qozǵaltyp, daıyndyq jasaıtyndaryn qımyl - qozǵalyspen kórsetedi.
Dıdaktıkalyq oıyn:
«Sýrettegi pishinderdi ata»
Taqtada pishinder beınelengen. Tárbıeshi balalardan pishinderdin ataýyn suraıdy.
- Tiktórtburysh, sharshy, sopaqsha, dóńgelek,
úshburysh, sılındr.
Tangram oıyny:
Ústel ústindegi qaǵaz qıyndylarynan kólik jasaýdy suraıdy.
Balalar tapsyrmany oryndaıdy.
Tosyn syı:
- Balalar, bul kim boldy eken?
(Kólik jóndeýshi keledi)
- Salamatsyzdar ma?
Balalar amandasady.
- Men kólik jóndeýshimin.
- Men «Tolaǵaı» tobynda kólikter qurastyryp jatyr degendi estip kómekteskeli keldim.
- Oı, rahmet! Iá, dál ýaqytynda keldińiz. Balalar, kólik jóndeýshimen birge kóligimizdi qurastyraıyq.
Saýsaqtar serýeni:
Tárbıeshi balalarmen birge kabınasy, shanaǵy, dońǵalaqtary bar júk tasıtyn kólikti qurastyra bastaıdy:
Tárbıeshiniń basshylyǵymen qurylys materıaldarynan júk kóligin qurastyrady.
- Eki sılındrdi qoıamyz, onyń ústine tiktórtburyshty ornatamyz.
- Sosyn tiktórtburyshtyń ústine sharshyny qoıamyz;
Júk kóligin ornynan qozǵap kóredi.
3 - kezeń
refleksti - túzetimdeýshi
Dıdaktıkalyq oıyn: «Ne qaıda júredi?».
Sharty: Kólemdi beıneli sýret arqyly kólikterdiń júrý joldaryn taýyp, kólikterdi ornalastyrý.
Tapsyrmalardy oryndaıdy.
Suraqtar qoıyp, taqyrypty qorytady:
- Balalar, qandaı qurylys jasadyq?
- Júk kóligi.
- Qurastyrǵan kólikke qandaı materıaldardy aldyńdar? - Tiktórtburysh, sharshy, sılındr.
Balalardy jaqsy jumys jasaǵandary úshin madaqtaıdy.
Kútiletin nátıje:
Biledi: Kólik túrlerin erekshelikterine qaraı toptastyra bilýi.
Meńgeredi: Qurylys materıaldarymen jumys jasaýda ony kólemi, pishinine sáıkes keńistikte durys ornalastyra bilýge daǵdylanady.
Igeredi: Qurylys barysynda bólshekterdi durys paıdalanýdy.
You Might Also Like
