- 18 mam. 2017 00:00
- 257
Kembrıdj baǵdarlamasy boıynsha nemis tili sabaǵyn ótkizý joldary
Qazirgi kezeńde Respýblıkamyzda bilim berýdiń jańa júıesi jasalyp, Qazaqstandyq bilim berý júıesi álemdik bilim berý keńistigine enýge baǵyt alýda. Memlekettik bilim standart deńgeıinde oqytý úrdisin uıymdastyrý jańa pedagogıkalyq tehnologıalardy endirýdi mindettep otyr.
Jańa pedagogıkalyq tehnologıa maqsaty – oqytýdy izgilendirýi, ıaǵnı oqý quraldary oqýshylardyń ózdiginen tanymdyq is-áreketin júrgize alatyndaı bolýy kerek. Olardy nemis tilin oqytýda tıimdi etip paıdalaný ustaz bilimdiligine baılanysty.
Nemis tiline úırený óte kúrdeli jáne jeke úderis. Bul jolda adam kóp eńbektenip mańdaı terin tókse ǵana qandaı da bir jetistikke jetedi. Árıne, oqýshynyń tildik daǵdylardy meńgerý sapasy muǵalimniń biliktiligine tikeleı baılanysty. Al Kembrıdj baǵdarlamasy ustazdardyń kásibı bilimindegi jańashyldyqty talap etedi. Muǵalimniń kúndelikti ótkizetin sabaǵy qazirgi zaman talabyna saı ár qıly ózgeriske ushyrap otyrýy tıis. Sabaqtyń qyzyqty ári tartymdy ótýi ustazdyń sheberligine baılanysty eger de nemis tili muǵalimi oqýshynyń qyzyǵýshylyǵyn arttyra almasa bergen gramatıkalyq bilim esh nátıje bermeıdi. Jańa tehnologıanyń basty maqsaty oqýshylar arasynda yntymaqtastyq atmosferasyn týǵyzý, balany oqyta otyryp úıretý oıyndaryn paıdalaný onyń erkindigin, belsendiligin damytý, óz betinshe jáne toppen jumys jasaýǵa, óz betinshe sheshim qabyldaýǵa daǵdylandyrý.
Jańa tehnologıa túrlerin nemis tili pániniń sabaqtarynda paıdalaný, oqýshynyń tildik qabiletiniń damýyna, alǵan gramatıkalyq biliminiń negizinde nemis tilinde sóıleı bilý daǵdylarynyń qalyptasýyna ákeledi. Jańa tehnologıany qoldaný myna kezeńderde iske asady:
İ kezeń: oqyp-úırený (nemis tiliniń gramatıkasymen, sózdik qory jáne oqylym daǵdylarymen tanysý);
İİ kezeń: meńgerý (oqýshylardyń alǵan tildik bilimderin este saqtap, ózgelerge túsindirip bere alý qabileti);
İİİ kezeń: ómirge endirý (balalardyń nemis tilinde sóılep, óz oıyn jetkize alýy);
IV kezeń: damytý (oqýshylardyń qosymsha izdenip, ózderiniń nemis tilin meńgerý deńgeıin joǵarylatýǵa kúsh salýy).
Meńgerýdiń ár kezeńdegi deńgeıine ótip otyrǵan saıyn ynta, motıv, belsendilik, bilik pen daǵdy da ósip otyrady. Endeshe nemis tilin oqytýdaǵy jańa tehnologıalar júıesin oqý prosesine engizý – bilim sapasyn qajetti deńgeıde qamtamasyz etýge ony kóterýge, tipti basqarýdy qamtamasyz etýge múmkindik beredi.