InfoHub Logo

Tárbıe saǵatynyń taqyryby: «Kishipeıildilik kisiniń kórki»
Maqsaty: Halqymyzdyń san myńdaǵan ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan baǵa jetpes qazynasy - babalardyń ósıet sózderin uǵyndyrý; úlkenge qurmet kórsetýge, kishige izet kórsetýge baýlý; oqýshylardy óz oılaryn jetkize bilýge, pikir aıtý, tyńdaýǵa úıretý.
Túri: kezdesý, pikiralysý, suraq - jaýap.
Kórnekiligi: naqyl sózder, plakattar, sharlar t. b
Barysy:
1. Uıymdastyrý.
- Sálemdesý
- Shattyq sheńberi
Balalar, sabaǵymyzdy bastamas buryn shattyq sheńberine turyp, bir - birimizge jylý syılaıyq.
2. Kirispe sóz.
- Balalar, Búgingi bizdiń tárbıe saǵatymyzdyń taqyrybyn anyqtaý úshin taqtadaǵy berilgen krosvordty durys sheshýimiz qajet.
(Balalardy taqtaǵa kezektestirip shyǵarý, krosvord sheshý)
1. Bilim ordasy?
2. Oqý ________ bulaǵy
________ ómir shyraǵy
3. Alys sóziniń sınonımi?
4. Ózińnen kishi baýyryń
5. Synyptaǵy jıhazdyń biri
6. Ákeńniń anasy
7. Týdy taǵy qalaı ataımyz?
8. Qabat, qabat qaptama, aqylyń bolsa attama........
9. Týǵan jer – týǵan............?
10. _________ kópti jaý almaıdy,
11. Úlkenge - qurmet, kishige -..............
12. Bilekti birdi jyǵady,.............. myńdy jyǵady.
13. Batanyń bir túri
14. Otan úshin otqa tússeń........................., eliń úshin soǵyssań ólmeısiń.
Balalar krosvordqa nazar aýdaraıyq. Erekshe belgilengen tordaǵy áripterdi qosyp oqysaq qandaı sóz shyǵady?
- Durys aıtasyńdar, búgingi bizdiń tárbıe sabaǵymyz kishipeıildilikke tikeleı baılanysty, ıaǵnı «Kishipeıildilik – kisiniń kórki» dep atalady.
3. Suraq - jaýap bólimi. (Oqýshylarǵa suraqtar qoıylady, sol suraqtar tóńireginde oqýshylar jaýaptaryn tyńdaý)

Muǵalim: Balalar, úlkenge syı - qurmet, kishige jol kórset degendi qalaı túsinesińder?
Qabilet: Ol úlkendi syılaı bilý, kishilerge úlgi - ónege bolý degen uǵymdy bildiredi.
Úlkenderge syı - qurmet degenge kishipeıil, ádepti, sypaıy bolý degen uǵym bar.
Muǵalim: Qane, balalar, osy taqyryp tóńireginde pikir alysaıyq. Ómirlerińde osy taqyryp sheńberinde qandaı jaǵdaılarmen kezdestińder? Kórgen kıno, oqyǵan kitaptaryńnan mysal alýǵa bolady. Eger qanatty sózder bilseńder tipti jaqsy.
Qaraqat: Qoǵamda ómir súrgen adamdar úshin jalpyǵa birdeı tártip erejeleri bolady.
Nurmahan: Adam balasy joldastarymen, týystarymen qarym - qatynas jasaǵanda, onyń tanys, emestigine, alys - jaqyndyǵyna, úlken - kishiligine, qyzmet dárejesine qaramaı, kishipeıil, ádepti bolýy kerek. Bul – adamgershilik borysh