Kóktemgi demalys
Sabaqtyń taqyryby: Kóktemgi demalys.
Sabaq: qazaq tili
Synyp: 5
Pán: qazaq tili.
1) Sabaqtyń taqyryby: Kóktemgi demalys.
2) Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa jańa sózderdi meńgerý, jáne olardy aýyzeki sóılesýde durys qoldana bilýge úıretý. Oqýshylar ústeýdi meńgertýdi túsindirý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń sóıleý áreketin, este saqtaý qabiletin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardyń tabıǵatqa degen súıispenshiligin arttyrý.
3) Sabaqtyń túri: Jańa sabaq.
4) Sabaqtyń ádisteri: Suraq - jaýap, aýdarma, túsindirý, jattyǵý, tyńdap túsiný.
Pánaralyq baılanys: Orys tili, qorshaǵan orta.
5) Sabaqtyń kórnekiligi: Sýret.
Sabaqtyń barysy:
1) Uıymdastyrý: kezeńi Oqýshylarmen sálemdesý, synypty túgendeý.
2) Úı tapsyrmasyn tekserý: zat esim, syn esim, etistikti qaıtalaý.
3) Ótken taqyrypty qaıtalaý.
4) Jańa sabaqty bastaý:
Maqsaty men mindetin túsindirý: 1) Kóktem taqyrybyna jańa sózder.
2) Óleńdi oqý mazmunymen tanystyrý.
3) Dıalog arqyly sóıleý.
4) Ereje.
5) Jattyǵý oryndaý.
6) Úıge tapsyrma.
Negizgi kezeń;
Jańa sózder;
mezgil - vremá byltyr - v proshlom godý
saı - ovrag bıyl - v etom godý
erý - taıat keshke - vecherom
sarqyraý - grohotat kúndiz - dnem
jazǵyturym - vesnoı shóp - trava
tańerteń - ýtrom samal jel - veterok
Taqyryp: «Kóktem».
1. Óleńdi mánerlep oqyp, mazmunyń aıtyndar.
Bul qaı kezde bolady?
Qar erip, Japyraq ashyp,
Sý kóbeıip, Gúl, báısheshek basady.
Saı – salaǵa aǵady. Bóbekterim, aıtyńdarshy,
Búrshik shashyp, Bul qaı kezde bolady?
Sh. Ahmetov.
Kóktem
Syldyr qaǵyp aq bulaq, Jaırańdasyp jas, kári,
Kúıge salyp jatty baq. Qustar kele bastady.
Taýdan aqqan ózen de Qys kıgen aq shapandy
Gúrildedi qattyraq. Kóktem sógip tastady.
2. Kóp núkteniń ornyna kerekti sózderdi jazyp, jalǵastyryńdar.
Kóktem.
Qar.... Kún.... Kóktem.... Kún..., tún.... Aǵashtar.... Jyly jaqqa ushyp ketken qustar.... Mal kókke... boldy.
Kerekti sózder: búrshik jardy, eridi, jaıylatyn, jylyndy, boldy, qysqardy, uzardy.
3. Jańyltpashty tez aıtýǵa jattyǵyńyzdar
1. Kók tyrna, 2. Bes túp alma
Kóp tyrna, Bestik alǵandiki.
Tyraýlap tek Tórt túp alma
Kóp turma. Tórttik alǵandiki.
Ústeý.
İ - deńgeı.
Tapsyrma 1 Suraqtardyń ornyna kerekti sózderdi jazyńyzdar.
(Qashan?) kún óte sýyq. Biz anammen (qaıda?) bardyq. Samat oqý jylyn (qalaı?) aıaqtady (Qaıdan?) kitapty aldyń. Búgin sabaqta (qandaı?) baǵa aldym.
Tapsyrma 2. Sózderdiń ishinen mezgil ústeýlerdi taýyp, aýdar.
Tańerten, mektep, bıyl, keshe, byltyr, jalǵyz, kókónis, qala, jazda.
Tapsyrma 3. Sózderge mólsherlik ústeýler jalǵańyzdar.
Mysaly, jol – uzyń jol
Kitap, qora, úı, mektep, kólik, bólme
İİ deńgeı.
Tapsyrma 1. Keste boıynsha sóılem qurastyr.
Tapsyrma 2. Sózderdiń qaı ústeýde turǵanyn anyqtap, suraq qoıyńdar.
Keshe aýa - raıy sýyq boldy. Mashına tez júrdi. Meniń kólegim uzyn. Men kúnde sabaqqa baramyn. Alystan qonaqtar keldi. Bıyl kóktem erte keldi.
İİİ - deńgeı.
Tapsyrma1. Sóılemderdiń ishinen mezgil ústeýlerdi taýyp, olarǵa suraqtar qoıyńyzdar.
Atam keshe aýylǵa ketti. Talǵat tańerten bıeni sýardy. Samatty búgin mektepke shaqyrdy. Gúlmıra sabaqtan soń synyptyń tazalyǵyn tekserip shyqty. Bıyl bizdiń aýylda jańa úıler salyndy. Byltyr synyppen biz Almatyǵa bardyq.
Tapsyrma 2. Sóılemderdiń ishinen mezgil ústeýlerdi taýyp, olarǵa suraqtar qoıyńyzdar.
Erteń men kınoǵa baramyn. Bıyl jemister kóp. Kelesi jyly biz anamyzben Almatyǵa demalýǵa baramyz. Qysta aıazdar jıi bolady.
Sóılem dıktanty.
Dalada qar ketti. Kúnniń kózi jylyndy. Kóktem shyqty. Aǵashtar búrshik jara bastady. Qys boıy uzaq uıqydan aralar da oıandy. Ol aıaǵymen kózin súrtti. Qasyndaǵy joldastaryn oıatty. Ol terezege qarady. Qar ketip pe? Muz erip pe? Jyly jel bar ma eken? Kún jyly eken. Aralar uıasynan ushyp shyqty. Alma aǵashyna keldi.
Býyn dıktanty.
Kóktemniń birinshi aıy – naýryz. Ekinshi aıy – sáýir. Úshinshi aıy – mamyr. Kóktemde tórt mereke bar. Birinshisi - 8 naýryz. Ekinshisi - 22 naýryz, musylmandardyń jyl basy. Úshinshisi - birinshi mamyr. Tórtinshisi – toǵyzynshy mamyr, jeńis kúni.
5) Úıge tapsyrma: Bet 134, erejeni jattaý.
Baǵalaý:
Kóktemgi demalys. júkteý
Sabaq: qazaq tili
Synyp: 5
Pán: qazaq tili.
1) Sabaqtyń taqyryby: Kóktemgi demalys.
2) Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa jańa sózderdi meńgerý, jáne olardy aýyzeki sóılesýde durys qoldana bilýge úıretý. Oqýshylar ústeýdi meńgertýdi túsindirý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń sóıleý áreketin, este saqtaý qabiletin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardyń tabıǵatqa degen súıispenshiligin arttyrý.
3) Sabaqtyń túri: Jańa sabaq.
4) Sabaqtyń ádisteri: Suraq - jaýap, aýdarma, túsindirý, jattyǵý, tyńdap túsiný.
Pánaralyq baılanys: Orys tili, qorshaǵan orta.
5) Sabaqtyń kórnekiligi: Sýret.
Sabaqtyń barysy:
1) Uıymdastyrý: kezeńi Oqýshylarmen sálemdesý, synypty túgendeý.
2) Úı tapsyrmasyn tekserý: zat esim, syn esim, etistikti qaıtalaý.
3) Ótken taqyrypty qaıtalaý.
4) Jańa sabaqty bastaý:
Maqsaty men mindetin túsindirý: 1) Kóktem taqyrybyna jańa sózder.
2) Óleńdi oqý mazmunymen tanystyrý.
3) Dıalog arqyly sóıleý.
4) Ereje.
5) Jattyǵý oryndaý.
6) Úıge tapsyrma.
Negizgi kezeń;
Jańa sózder;
mezgil - vremá byltyr - v proshlom godý
saı - ovrag bıyl - v etom godý
erý - taıat keshke - vecherom
sarqyraý - grohotat kúndiz - dnem
jazǵyturym - vesnoı shóp - trava
tańerteń - ýtrom samal jel - veterok
Taqyryp: «Kóktem».
1. Óleńdi mánerlep oqyp, mazmunyń aıtyndar.
Bul qaı kezde bolady?
Qar erip, Japyraq ashyp,
Sý kóbeıip, Gúl, báısheshek basady.
Saı – salaǵa aǵady. Bóbekterim, aıtyńdarshy,
Búrshik shashyp, Bul qaı kezde bolady?
Sh. Ahmetov.
Kóktem
Syldyr qaǵyp aq bulaq, Jaırańdasyp jas, kári,
Kúıge salyp jatty baq. Qustar kele bastady.
Taýdan aqqan ózen de Qys kıgen aq shapandy
Gúrildedi qattyraq. Kóktem sógip tastady.
2. Kóp núkteniń ornyna kerekti sózderdi jazyp, jalǵastyryńdar.
Kóktem.
Qar.... Kún.... Kóktem.... Kún..., tún.... Aǵashtar.... Jyly jaqqa ushyp ketken qustar.... Mal kókke... boldy.
Kerekti sózder: búrshik jardy, eridi, jaıylatyn, jylyndy, boldy, qysqardy, uzardy.
3. Jańyltpashty tez aıtýǵa jattyǵyńyzdar
1. Kók tyrna, 2. Bes túp alma
Kóp tyrna, Bestik alǵandiki.
Tyraýlap tek Tórt túp alma
Kóp turma. Tórttik alǵandiki.
Ústeý.
İ - deńgeı.
Tapsyrma 1 Suraqtardyń ornyna kerekti sózderdi jazyńyzdar.
(Qashan?) kún óte sýyq. Biz anammen (qaıda?) bardyq. Samat oqý jylyn (qalaı?) aıaqtady (Qaıdan?) kitapty aldyń. Búgin sabaqta (qandaı?) baǵa aldym.
Tapsyrma 2. Sózderdiń ishinen mezgil ústeýlerdi taýyp, aýdar.
Tańerten, mektep, bıyl, keshe, byltyr, jalǵyz, kókónis, qala, jazda.
Tapsyrma 3. Sózderge mólsherlik ústeýler jalǵańyzdar.
Mysaly, jol – uzyń jol
Kitap, qora, úı, mektep, kólik, bólme
İİ deńgeı.
Tapsyrma 1. Keste boıynsha sóılem qurastyr.
Tapsyrma 2. Sózderdiń qaı ústeýde turǵanyn anyqtap, suraq qoıyńdar.
Keshe aýa - raıy sýyq boldy. Mashına tez júrdi. Meniń kólegim uzyn. Men kúnde sabaqqa baramyn. Alystan qonaqtar keldi. Bıyl kóktem erte keldi.
İİİ - deńgeı.
Tapsyrma1. Sóılemderdiń ishinen mezgil ústeýlerdi taýyp, olarǵa suraqtar qoıyńyzdar.
Atam keshe aýylǵa ketti. Talǵat tańerten bıeni sýardy. Samatty búgin mektepke shaqyrdy. Gúlmıra sabaqtan soń synyptyń tazalyǵyn tekserip shyqty. Bıyl bizdiń aýylda jańa úıler salyndy. Byltyr synyppen biz Almatyǵa bardyq.
Tapsyrma 2. Sóılemderdiń ishinen mezgil ústeýlerdi taýyp, olarǵa suraqtar qoıyńyzdar.
Erteń men kınoǵa baramyn. Bıyl jemister kóp. Kelesi jyly biz anamyzben Almatyǵa demalýǵa baramyz. Qysta aıazdar jıi bolady.
Sóılem dıktanty.
Dalada qar ketti. Kúnniń kózi jylyndy. Kóktem shyqty. Aǵashtar búrshik jara bastady. Qys boıy uzaq uıqydan aralar da oıandy. Ol aıaǵymen kózin súrtti. Qasyndaǵy joldastaryn oıatty. Ol terezege qarady. Qar ketip pe? Muz erip pe? Jyly jel bar ma eken? Kún jyly eken. Aralar uıasynan ushyp shyqty. Alma aǵashyna keldi.
Býyn dıktanty.
Kóktemniń birinshi aıy – naýryz. Ekinshi aıy – sáýir. Úshinshi aıy – mamyr. Kóktemde tórt mereke bar. Birinshisi - 8 naýryz. Ekinshisi - 22 naýryz, musylmandardyń jyl basy. Úshinshisi - birinshi mamyr. Tórtinshisi – toǵyzynshy mamyr, jeńis kúni.
5) Úıge tapsyrma: Bet 134, erejeni jattaý.
Baǵalaý:
Kóktemgi demalys. júkteý
You Might Also Like
