Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 58 mınýt buryn)
«Kólsaı kólderi» ulttyq saıabaǵy

«Kólsaı kólderi» ulttyq saıabaǵy Almaty oblysynyń Raıymbek jáne Talǵar aýdandarynda ornalasqan. Saıabaq 2007 jyly uıymdastyrylǵan. Aýmaǵy — 161,04 myń gektar, shyǵystan batysqa qaraı 98 shaqyrymǵa, soltústikten ońtústikke qaraı 23 shaqyrymǵa sozylǵan aýmaǵynyń 22%-yn orman alqaptary quraıdy. Saıabaqty uıymdastyrýdyń negizgi maqsaty  — Almaty oblysynyń bıik taýly alqaby men Kólsaı kóliniń tabıǵı baılyqtaryn saqtap qalý jáne qorǵaý.

Saıabaqtyń quramyna Jalańash, Kókbastaý aýylynyń ońtústigindegi taýly alqaptar, Kókjazyq, Sarnaýa, Aqbulaq, Úshkúl, Qyrqoby, Jamanbulaq, Kólsaı óńiri, Taldy jaılaýy jáne Shelek ózeniniń bastaýy kiredi. Saıabaq aýmaǵyndaǵy Qaıyńdy kóli kórikti tabıǵatymen kóz tartady jáne onyń sýynyń shıpalyq qasıeti bar ekendigi elge málim.

Saıabaq aýmaǵynda joǵary satydaǵy ósimdikterdiń 710-ǵa jýyk túri ósedi. Onyń 12 túri Qazaqstannyń «Qyzyl kitabyna» kiredi. Olar kúngeı qaýy, jyltyr janargúl, Tán-SHan janargúli, Semenov kortýzasy, t.b. Negizgi qorǵalatyn nysan — Shrenk shyrshasy. Bul aǵashty symbattylyǵyna qarap «Qyzqaraǵaı» dep ataıdy.

Saıabaq janýarlar dúnıesine de baı. 1968 jyly bahtah balyǵy jersindirilgen. Baýyrymen jorǵalaýshylardan: Altaı jalańash kózi, ár tústi jylan, qalqantumsyq jylan, t.b. kezdesedi. Qustardyń 200-ge jýyq túri saıabaq aýmaǵynda uıa salyp, balapan órgizedi. Olardyń ishinde sırek kezdesetin túrleri — kók kus, qumaı, oraqtumsyq, ular, t.b. Sútqorektilerdiń 30-ǵa jýyq túri mekendeıdi. Sırek kezdesetin túrleri — barys, Tán-SHan qońyr aıýy, arkar, sileýsin, sabanshy, t.b. Saıabaqtyń týrızmdi damytýdaǵy mańyzy zor.

Oqýǵa keńes beremiz:

Qazaqstannyń taýlary

Qasqasý - Ońtústik jeruıyǵy

Qazaqstannyń toǵaıly ormandary

Qazaqstannyń tańǵajaıyp jerleri

Qazaqstannyń kóz toımas kórikti jerleri


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama