- 02 aqp. 2017 00:00
- 319
Krıptıa — Spartadaǵy óltirýdiń zańdy túri
Belgili bolǵandaı, spartalyqtardyń tárbıesi – óte qatań. Spartada ǵylym, óner, qolónerge mán berilmegen. Jer óńdeý ılottarǵa, ıaǵnı quldarǵa mindettelgen. Al azat spartalyq úshin mundaı kásip uıatty bolǵan. Tipti, balalardy saýattylyqqa qajetti deńgeıge deıin ǵana úıretken.
Naǵyz spartalyq úshin eń mańyzdy ári laıyqty dúnıe – soǵys. Ul balalardy 7 jasqa tolǵannan-aq agela atalatyn erekshe mektepke bergen. Onda uldar erlik, tabandylyq pen úlkenderge baǵynýǵa tárbıelenedi. Al 12 jastan bastap naǵyz áskerı tárbıe berilgen. Iaǵnı jas spartalyqtardy qatygezdik pen aldyna kelgen jandy mert etýge daıyn bolýǵa úırete bastaıdy.
Er jetken jaýyngerlerdiń alǵashqy qurbandary – ılottar. Quldarǵa shabýyl jasaý «krıptıa» dep atalǵan. Bulaısha jazyqsyz jandardy óltirý zańdy negizde bolǵan. Eforlar, ıaǵnı Spartadaǵy joǵary sot bıligi ókilderi ılottarǵa qarsy soǵys jarıalaǵan.
Qysqa semsermen qarýlanǵan jas jaýyngerler ılottardyń úıine shapqynshylyq jasaǵan nemese egis alqabynda eńbektenip júrgen adamdardy óltirgen. Qurbanyna sezdirmesten jaqyndap, semserdi bir sermegeı ajal qushtyrý krıptıada erekshe baǵalanǵan. Jaýyngerler eń kúshti degen quldardy óltirýge tyrysqan. Sebebi dál sondaı myqty jandar Spartada búlik týdyrýy múmkin edi.
Dese de tek quldar ǵana qurban bola bermegen. Ilottarǵa qarý ustaýǵa qatań túrde tyıym salynǵanyna qaramastan, olardyń keıbiri jaýyngerlerge aıbat kórsetip, tótep bere alǵan. Sátsiz «ańshylyq» spartalyqtyń ólimimen de aıaqtalýy yqtımal. Biraq mundaı jaǵdaıda quldardyń taǵdyry adam shoshyrlyq kúıge túsedi. Spartalyqtar joldasy baqılyq bolǵan aýylǵa birneshe jasaq attandyryp, aýyl turǵyndarynyń bárin aıaýsyz qyrǵan.
Krıptanyń negizgi maqsaty – jetkinshekterge óltirý iliminiń negizderin úıretý ǵana emes, sonymen qatar ılottardyń júreginde úreı týdyrý. Olar únemi úreımen ómir súrýi kerek edi. Ilottar arqyly jas spartalyqtarǵa adam boıyndaǵy kemshilikter men jaǵymsyz qylyqtardy kórsetken. Mysaly, jas spartalyqtarǵa mas adamnyń haıýan kúıine túsetinin kórsetý úshin, quldardy sharapqa sylqıta toıǵyzǵan.
Krıptıa kezinde spartalyqtar ashyq túrde aramdyqqa barǵan. Birde júzdegen ılot qanisherlerden qashyp, Poseıdon ǵıbadathanasynda tyǵylǵan. Zań boıynsha ǵıbadathanadaǵy adamǵa tıisýge bolmaıdy. Osy kezde spartalyqtar quldarǵa ómirin saqtaýǵa ýáde beredi. Jaýyngerler sózine sengen quldar birtindep ǵıbadathanadan shyǵa bastaıdy. Alaıda jaýyngerler ýádesinen taıyp, barlyǵyn qyryp salady.
Krıptıa Sparta tarıhynyń sońǵy núktesine deıin jalǵasqan. Grekıany Rım jaýlap alǵannan keıin, adamdardyń qanyn tókken mundaı qatygez dástúr umyt qalǵan-dy.