InfoHub Logo

Tyńaıtqyshtyń mańyzy

Aýylsharýashylyq daqyldarynan joǵary ónim alýda topyraqqa tyńaıtqyshtar berý, jerdi sapaly túrde daıyndaý, ýaqytyly egý jumysyn júrgizý mańyzdy nárse bolyp tabylady.

Tyńaıtqysh degenimiz — ósimdiktiń qorektenýin jaqsartyp, jerdiń qunarlylyǵyn arttyrý nátıjesinde aýylsharýashylyq daqyldarynyń ónimin joǵarylatý maqsatymen jerge beriletin zat. Topyraqqa organıkalyq jáne mıneraldyq tyńaıtqyshtar berý onyń fızıkalyq, fızıka-hımıalyq jáne bıologıalyq qasıetterin jaqsartady, joǵary sapaly ónim alýǵa kómektesedi. Tyńaıtqysh aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń aýa raıynyń qolaısyz jaǵdaılaryna tózimdi bolýyna (úsik, qurǵaqshylyq), ósimdikterdiń aýrýlary men zıankesterine qarsy turýyna kómektesedi. Tyńaıtqyshty paıdalanýdyń basty maqsaty — topyraq qunarlylyǵyn joǵarylatý, sonyń nátıjesinde ósiriletin aýylsharýashylyq daqyldarynan mol ónim jınaý.

Agrohımıkterdiń pikiri boıynsha, topyraqqa berilgen árbir kılogramm azot, fosfor, kalıı (NRK) dándi daqyldardyń ónimdiligin arttyrady, mysaly, 5,0 kg kartopty — 20 kg, qant qyzylshasyn — 26 kg-ǵa deıin joǵarylatady. Tyńaıtqysh berý ırrıgasıalyń, agromelıoratıvtik, agrotehnıkalyq jáne basqa sharalarmen ushtastyra júrgizilýi kerek.

Tipti bir fermerlik sharýashylyqtyń ózinde topyraqtyń tabıǵı qunarlylyǵy ár túrli. Sondyqtan qorektik elementteriniń mólsheri jaǵynan olardyń aıyrmashylyǵy bolady. Sol sebepti, tyńaıtqyshty topyraqtyń agrohımıalyq qasıetin eskere otyryp bermese, odan qajetti nátıje kútýge bolmaıdy, kerisinshe, mundaı jaǵdaıda ol tek aýyl sharýashylyǵyna ǵana emes, sonymen birge qorshaǵan ortaǵa da úlken zıan keltiredi.

Tyńaıtqyshtardy jikteý

Eginshilikte tyńaıtqyshtyń birneshe túrleri paıdalanylady. Olar bir-birinen quramy, óndirilý ádisi, ósimdiktiń boıyna sińiretin, áser etetin zattardyń mólsheri boıynsha ajyratylady. Quramy jaǵynan tyńaıtqyshtar organıkalyq, mıneraldyq, organıkalyq-mıneraldyq, bakterıalyq bolyp 4 topqa bólinedi.

Organıkalyq tyńaıtqyshtarǵa kóń, qus sańǵyryǵy, ár túrli qordalar (kompost), jasyl tyńaıtqyshtar jatady. Kóń — mańyzdy organıkalyq tyńaıtqysh, ol janýarlar qıynyń qatty jáne suıyq qaldyqtarynan turady. Onyń quramynda ósimdikke qajetti qorektik elementterdiń barlyǵy bar. Kóńdi topyraqqa sińirgennen keıin, ol mıkroaǵzalardyń áserinen mıneraldanady. Kóńniń quramyndaǵy kómirteginiń úlken bóligi topyraqta ydyraýynyń nátıjesinde kómir qyshqyl gazy kúıine deıin qyshqyldanady. Al eger onyń sińirýge deıin ydyraý dárejesi tómen bolsa, kómirqyshqyl gazy topyraqta kóp bolady. Qorektik zattardyń negizgi úsh elementteriniń (NRK) ishinde kóńde kalıı kóp bolady. Munda onyń mólsheri 0,6 paıyzǵa deıin jetedi.

Fosfor negizinen janýarlardan bólingen qatty qaldyqtarda jáne tósenish retinde paıdalanylǵan sabanda bolady, onyń mundaǵy mólsheri — 0,25 paıyz shamasynda. Azot kóńniń barlyq quramynda bolady. Kóńdegi azottyń mólsheri 0,3-0,4 paıyz, biraq ta ósimdikter suıyq qaldyqtyń quramyndaǵy azotty ǵana qabyldaı alady. Kóńniń qatty bóligindegi azotty qosylystardy ósimdikter mıneraldanǵannan keıin ǵana qabyldaı alady. Janýarlar kóńi tósenishsiz jáne tósenishti bolyp ekige bólinedi.

Tósenishti kóńdi saqtaý tehnologıasy. Kóńdi saqtaǵanda onyń quramyndaǵy bólshekter ár túrli jyldamdyqpen ydyraıdy. Bularda ydyraý prosesimen (amıakty azot túzilý) qatar qaıta sıntezdeý (mıkroaǵzalarda aqýyz paıda bolý) prosesteri júredi. Kóńde júretin mıkrobıologıalyq prosester organıkalyq zattardyń mıneraldanýyna jáne onda ósimdik sińire alatyn qorektik elementterdiń jınaqtalýyna kómektesedi. Kóńdi saqtaý tásilin tańdaǵanda, onyń quramynda azot pen qurǵaq zattardyń kóp saqtalýyna jaǵdaı jasaýdy eskerý kerek. Kóńdi saqtaýdyń birneshe tásilderi bar.

Olardy maldar jatatyn jerlerde, kóń saqtaıtyn qoımada nemese tikeleı tanap basynda saqtaýǵa bolady. Kóńdi osylaısha saqtaǵanda, mal qorshaý ishinde qozǵalyp júrip, tósenishti aralastyryp, olardy birte-birte taptap nyǵyzdaıdy. Bul ádistiń tıimdiligi jáne únemdiligi, kóńdi kúnde jınap jatýdyń qajeti bolmaıdy. Maldardyń qıyn tyǵyz, tyǵyzdyǵy bostaý jáne bos kúıinde saqtaıdy. Qıdy tyǵyz etip saqtaǵanda ony qabat-qabat úıip nyǵyzdaıdy. Osylaı saqtaǵanda kóń kómirqyshqyl gazy jáne sý býymen baıytylady da, osynyń nátıjesinde kómirqyshqyl amonıdyń amıakqa, kómirqyshqyl gazy men sýǵa ydyraýyna jol berilmeıdi. Mundaı tásildi keıde «sýyq tásil» dep te ataıdy, óıtkeni kóń úıindisindegi temperatýra qysqy merzimde 20-25°S-tan, al jazda 30-35°S-tan aspaıdy. Sapasy joǵary kóń alý úshin ony osy «sýyq tásil» boıynsha saqtaǵan qolaıly. Kóńdi tyǵyzdylyǵy bostaý tásili boıynsha saqtaǵanda ol 1,5-2 aı ishinde ydyraıdy da, jartylaı shirıdi. Bos, ne «ystyq» ádis boıynsha saqtaǵanda maldyń qıyn úıindige nyǵyzdamaı bos tastaıdy, sonyń saldarynan onyń ydyraý prosesi aerobty jaǵdaıda jáne joǵary temperatýrada júredi. Ádette, osyndaı jolmen saqtaǵanda azot pen organıkalyq zattardyń kóptep joǵalatyndyǵy baıqalady.

Mal qıy sapaly kóń alýǵa múmkindik beredi. Qıdy qazylǵan orǵa nemese jer ústi qoımasynda saqtaıdy. Kóń saqtaıtyn jerdi mal qoradan keminde 50 m qashyqtyqta jáne turǵyn úı qurylysynan 200 m alysta bıikteý jerge ornalastyrady. Kóń qoımasynyń kólemi maldyń sany men kóńniń saqtalý uzaqtyǵyna baılanysty. Kóńdi qoımanyń bir shetinen ekinshi shetine qaraı kóldeneń ornalastyrady. Osylaı ornalastyrǵanda kóń qoımasynyń bir shetinde kóbirek ydyraǵan kóń, al ekinshi basynda az ydyraǵan shirik bolady.

Kóńdi tanaptarda saqtaý arnaıy daıyndalǵan bıikteý jerde júrgiziledi, ol jerde qıdan úlken-úlken úıindi jasalady jáne azottyń joǵalýyn boldyrmaý úshin ony nyǵyzdaıdy. Qıdy salmas buryn, ol jerdi tazalap, bir qabat qamys salady. Ádette, qıdy jınaýdy 1-2 kún ishinde aıaqtaıdy. Organıkalyń tyńaıtqyshtardy rotorly shashqyshpen nemese kóń laqtyrǵyshpen shashady. Organıkalyq tyńaıtqysh sebýdiń negizgi ádisi — ony tanapqa súdiger jyrtýdyń aldynda shashý. Organıkalyq tyńaıtqyshtardy súrlemdik, kókónis, kartop, tamyrjemisti daqyldarǵa beredi. Organıkalyq tyńaıtqyshty negizgi jer jyrtý jumysynyń aldynda berýden basqa, uıaǵa, júıekke salýǵa bolady.

Tósenish kóńdi mal turatyn qoradan tikeleı jınaý arqyly alady. Jańa kóńniń quramynda 75-90% sý jáne 10-25% qurǵań zat bolady. Quramyndaǵy sý mólsherine qaraı tósenishsiz kóń — suıyq, jartylaı suıyq bolyp bólinedi. Jylqynyń jáne qoıdyń kóńi quramy jaǵynan iri qaranyń kóńimen salystyrǵanda baǵaly bolady. Tósenish kóńniń tyńaıtqyshtyq áreketi joǵary, sebebi onda ósimdikke qajetti qorektik elementter sýda tez erıtin formasynda bolady; shamamen azottyń jartysy amıak formasynda bolady, fosfordyń 1/3 jáne kalııdiń barlyǵy sýda erıdi. Biraq ta olardy tasymaldaý jáne saqtaý qıyn. Sondyqtan olardy kóbinese qorda daıyndaýǵa paıdalanady. Suıyq qı men aǵymdy qıdyń quramynda patogendi mıkrofloralar kóp bolady. Uzaq ýaqyt, bir orynda tósenishsiz kóńdi kóp mólsherde paıdalanýǵa bolmaıdy, óıtkeni ol malazyqtyq daqyldardyń quramynda nıtrattardyń kóbeıýine, qant qyzylshasynda qanttyń, kartop túınegindegi krahmaldyń azaıyp ketýine ákelip soǵady.

Tósenishsiz kóń — janýarlardyń suıyq jáne qatty qaldyqtary men mal astyna tóselgen materıaldar. Maldyń jatatyn jerine tóseletin materıaldar retinde qamys, aǵash untaǵy paıdalanylady. Bul materıaldar qıdyń sapasyn jaqsartady. Qı bos bolyp saqtalǵanda tez ydyraıtyn bolady. Mal jatatyn jerge tóseıtin eń jaqsy materıal saban bolyp esepteledi. Ydyraý dárejesine qaraı maldardyń qılary jas qı, jartylaı shirigen, ábden shirigen jáne shirik bolyp bólinedi. Jartylaı shirigen qıdyń ábden shirigen qıdan jáne shirikten aıyrmashylyǵy, onyń quramynda organıkalyq zattar jáne azot kóp bolady, ol topyraqtyń sapasyn kúshtirek jaqsartady. Buǵan qosa topyraqta jartylaı shirigen qı ydyraǵanda shirikke qaraǵanda kómir qyshqyly aıtarlyqtaı kóp bólinedi.

Qus sańǵyryǵy qorektik álementter quramy jaǵynan kóńnen asyp túsedi jáne tez áser etetin, konsentrasıasy joǵary tyńaıtqysh bolyp tabylady. Qus sańǵyryǵyndaǵy barlyq qorektik zattar ósimdikter úshin tez sińetin túrinde bolady. Ondaǵy qorektik zattardyń sapasy mal azyǵynyń sapasy men mólsherine, qustyń túrine, olardyń turatyn jerine tóseıtin materıalǵa baılanysty. Kóptegen qus fabrıkalarynda tóseıtin materıal retinde aǵash untaǵyn paıdalanady. Qus sańǵyryǵy úlken úıindilerde tez qyzady da, amıak kúshti bólinip, úshyp ketedi. Qus sańǵyryǵyńan azottyń kóp bóligi ony sýyqqa qatyrǵanda jáne jibitkende (eritkende) joǵalady. Sondyqtan azotty jáne basqa da qorektik elementterdi joǵaltýdy báseńdetý úshin oǵan aǵash untaǵyn, saban nemese qorda qosady.

Qatty turmystyq qaldyqtar men tógindi sý aǵyndylary topyraqtaǵy organıkalyq zattardy toltyratyn kózi bolyp tabylady. Qatty turmystyq qaldyqtarǵa ár túrli taǵam qaldyqtary, qaǵaz, shúberek, kúl jáne taǵy basqalary jatady. Tyńaıtqyshtyq sapasy jaǵynan turmystyq qaldyqtar kóńge jaqyn, olardyń ydyraý jyldamdyǵy quramyndaǵy komponentterdiń araqatynasyna baılanysty. Olardy paıdalanýdyń eń ońaı joly — qordalaý. Kókónis sharýashylyǵynda qaldyqtardy (qoqystardy) jylyjaılarda bıootyn retinde paıdalanady. Aǵyndy sýlarda aýyr metaldar kóp bolady. Sondaı-aq, olardyń quramynda ár túrli patogendi mıkroaǵzalar bar. Sol sebepti olardy egistikke tyńaıtqysh retinde paıdalanýǵa bolmaıdy. Aǵyndy sýdy kóbinese orman sharýashylyǵynda paıdalanady. Bul oraıda olar gıgıenalyq jaǵynan zalalsyz bolýy kerek, aýyr metal qaldyqtary jáne mıkroelementter kóp bolmaýy kerek, ósimdikterge kerekti qorektik elementterge baı bolýy kerek.

---