Kúshik
Qaraǵandy oblysy, Sátbaev qalasy,
«№19 jalpy orta bilim beretin mektebi» KMM
Shaǵyn ortalyq tárbıeshisi Orazbaeva Akbaıan Mýhanbetovna
Taqyryp: Kúshik
Maqsaty: Balalarǵa tiri tabıǵatpen qoǵamdyq ómirdiń sebep - saldaryn qarapaıym baılanysyn túsinýge, eresekterdiń kómegimen (kúshikke) janýarǵa qamqorlyq jasaı bilýge daǵdylandyrý. Úlgi boıynsha kúshik beınesin japsyrmalaýdy úıretý. Jelimmen tıanaqty, taza jumys jasaýdy, úlgi boıynsha aq qaǵaz betine durys ornalastyryp, jelimdeýdi ıgertý. Qıylǵan daıyn pishinderdi qaǵaz betine durys ornalastyra bilýge, tústerdi, kólemdi ajyrata bilýge úıretý.
Kórnekiligi: Kúshik sýretteri, jumsaq oıynshyqtar.
Uıymdastyrý kezeńi:
- 1, 2, 3 Toptyń ishi typ - tynysh,
Jalqaýlyqty tastaımyz.
Sabaqty biz bastaımyz.
Dostyq sheńberi
Biz kishkentaı balamyz,
Ósip - ónip tolamyz
Tatý - tátti dos bolyp,
Dostyq shebin quramyz.
Jaraısyńdar balalar, sender ózderińniń bir - birińmen jaqsy dos ekenderińe sendire bildińder. Bizdiń taǵy da dostarymyz bar ony sender keshegi serýen kezinde baqyladyńdar.
Endeshe taqtadaǵy sýretterge kóńil aýdaraıyqshy
. Balalar ne kórip tursyńdar?
It úı janýary, jeti qazynanyń biri.
Úı ıesi qydyryp ketkende ıt úıdi kúzetip qalady, jáne úı janýarlaryn baǵýǵa da úı ıesine kómektesedi eken.
It qalaı dybystaıdy?
Onyń qulaǵy nesheý, aıaqtary she?
Balalar ıt adamnyń dosy, ony jábirlep urýǵa bolmaıdy.
Ittiń balasyn «kúshik» dep ataımyz, Kóbine ıtter nemen oınaǵandy unatady?
Ol ne jegendi unatady?
ıtti nemese kúshikti tamaqtandyrǵan soń, oınatyp bolǵan soń qolymyzdy jýyp otyrýymyz kerek. Qolymyzdy jýmaıtyn bolsaq túrli aýyrýlardy juqtyryp alýymyz múmkin.
(Osy kezde qyńsylaǵan kúshiktiń daýysy estiledi)
- Bir dybys shyǵatyn sıaqty, neniń dybysy boldy eken. Oı, balalar, qarańdarshy mynaý kishkentaı kúshik qoı. Anasynan adasyp qalǵan sıaqty, ózi tońyp qalypty. Qane, bárimiz úrlep jylý berip kúshikti jylytaıyq.
- Kúshiktiń júnderi qandaı ádemi! Túsi qandaı?
- Túsi aq.
- Balalar, kúshik qatty tońǵan sıaqty, áli dirildep tur, tobymyzǵa aparaıyq.
(Topqa kelip, balalar oryndaryna otyrady)
- Balalar, kúshiktiń anasyn ne dep ataımyz?
- It dep ataımyz.
- Osy kúshikke at qoıaıyqshy.
Balalar Aqtós dep at qoıady.
- Endi Aqtóstiń dene múshelerine toqtalyp óteıik.
- Mynaý nesi?
- Basy.
- Mynaý kózi, al qulaǵy nesheý?
- Qulaǵy ekeý.
- Al, mynaý tumsyǵy, keýdesi, aıaǵy. Aıaǵy tórteý eken. Al mynaý quıryǵy. Aqtós adamǵa erkelegende quıryǵyn qozǵaltady. Balalar, kúshik qandaı dybys shyǵarady, bilesińder me?
- Áý, áý, áý, áý.
- Kúshik kishkene kezinde sútpen qorektenedi, óskennen keıin súıekti jaqsy kóredi. Qane balalar, kúshiktiń qımylyn salaıyqshy.
Sergitý jattyǵýy:
Tanaýy tyrnalyp, isipti,
Sonda da, qýady mysyqty.
Adamnyń senimdi serigi,
Bil, ıttiń balasy - kúshikti.
- Jaraısyńdar, balalar! Búgingi oqý is - áreketimizde biz kúshikpen tanystyq. Endi kúshigimizdi ortaǵa alyp, osy kúshik beınesin japsyryp kóremiz be?
Ol úshin aldymen qaýipsizdik erejesimen tanysaıyq:
Qaıshymen jumys isteý tártibi:
1. Qaıshyny joldasyńa úshkir jaǵyn ózińe qaratyp ber;
2. Qaıshynyń júzin jabyq túrinde keltirip, partanyń oń jaǵyna qoı.
Jelimmen jumys isteý tártibi:
1. Jelim quıylǵan ydystyń aýzyn nyǵyz jabylýy kerek;
2. Jelimmen jumys jasap bolǵannan keıin, mindetti túrde qolyńdy jýýyń kerek;
3. Jumys kezinde arnaıy súlgi ustaýyń kerek.
Kúshiktiń bólikterin ataý: - basy, denesi, qulaǵy, qoly, aıaǵy, quıryǵy. Sanatý
Kúshiktiń 2 qulaǵy, 2 aıaǵy, 2 qoly tepe - teń, ıaǵnı sımmetrıaly.
1. Fon tańdaý
2. Fon betine salyp ornalastyramyz, kúshikke uqsaı ma?
3. Qaǵaz ornyn belgilep alamyz
4. Ár bólshekti óz ornyna jelimdeımiz
5. Aplıkasıany taza qaǵazben jabamyz
6. Kepkenshe bastyryp qoıamyz
Tárbıeshi: Balalar, sender kúshik beınesin óte jaqsy jasadyńdar, tústerdi de ajyrata biledi ekensińder.
Balalar men sendermen «Kóleńke» oıynyn oınaǵym kelip tur
Kólbeń kólbeń kóleńkem
Kólbeńdegen kóleńkem
Kúshigim qalaı júredi
Kim kórsete biledi?
Kólbeń kólbeń kóleńkem
Kólbeńdegen kóleńkem
Kúshigim bylaı júredi.
Jaraısyńdar balalar!
Búgin biz ıttiń balasy kúshik týraly biraz maǵlumattar bildik. endi osy ýı janýarynyń neni unatatynyn bilesińder me? endeshe sýrettegi beınesiniń qasyna súıek sýretin jelimdep japsyraıyq.
Kúshikpen oınap bolǵan soń ne isteýimiz kerek edi?
Jaraısyńdar balalar muny esten shyǵarmaýymyz kerek
Qorytyndylaý:
Aınalany koraǵyshtap av, av, av,
Uzyn tili salaǵyshtap av, av, av
Qos qulaǵy salbyrap
Dostyq jaıly án shyrqaıdy av, av, av.
Jaraısyńdar balalar búgingi oqý - is áreketine barlyqtaryń da jaqsy qatysa bildińder.
Balalar senderge óz jumystaryn unaı ma?
Balalardyń jumysyna toqtalyp marapattaý.
«№19 jalpy orta bilim beretin mektebi» KMM
Shaǵyn ortalyq tárbıeshisi Orazbaeva Akbaıan Mýhanbetovna
Taqyryp: Kúshik
Maqsaty: Balalarǵa tiri tabıǵatpen qoǵamdyq ómirdiń sebep - saldaryn qarapaıym baılanysyn túsinýge, eresekterdiń kómegimen (kúshikke) janýarǵa qamqorlyq jasaı bilýge daǵdylandyrý. Úlgi boıynsha kúshik beınesin japsyrmalaýdy úıretý. Jelimmen tıanaqty, taza jumys jasaýdy, úlgi boıynsha aq qaǵaz betine durys ornalastyryp, jelimdeýdi ıgertý. Qıylǵan daıyn pishinderdi qaǵaz betine durys ornalastyra bilýge, tústerdi, kólemdi ajyrata bilýge úıretý.
Kórnekiligi: Kúshik sýretteri, jumsaq oıynshyqtar.
Uıymdastyrý kezeńi:
- 1, 2, 3 Toptyń ishi typ - tynysh,
Jalqaýlyqty tastaımyz.
Sabaqty biz bastaımyz.
Dostyq sheńberi
Biz kishkentaı balamyz,
Ósip - ónip tolamyz
Tatý - tátti dos bolyp,
Dostyq shebin quramyz.
Jaraısyńdar balalar, sender ózderińniń bir - birińmen jaqsy dos ekenderińe sendire bildińder. Bizdiń taǵy da dostarymyz bar ony sender keshegi serýen kezinde baqyladyńdar.
Endeshe taqtadaǵy sýretterge kóńil aýdaraıyqshy
. Balalar ne kórip tursyńdar?
It úı janýary, jeti qazynanyń biri.
Úı ıesi qydyryp ketkende ıt úıdi kúzetip qalady, jáne úı janýarlaryn baǵýǵa da úı ıesine kómektesedi eken.
It qalaı dybystaıdy?
Onyń qulaǵy nesheý, aıaqtary she?
Balalar ıt adamnyń dosy, ony jábirlep urýǵa bolmaıdy.
Ittiń balasyn «kúshik» dep ataımyz, Kóbine ıtter nemen oınaǵandy unatady?
Ol ne jegendi unatady?
ıtti nemese kúshikti tamaqtandyrǵan soń, oınatyp bolǵan soń qolymyzdy jýyp otyrýymyz kerek. Qolymyzdy jýmaıtyn bolsaq túrli aýyrýlardy juqtyryp alýymyz múmkin.
(Osy kezde qyńsylaǵan kúshiktiń daýysy estiledi)
- Bir dybys shyǵatyn sıaqty, neniń dybysy boldy eken. Oı, balalar, qarańdarshy mynaý kishkentaı kúshik qoı. Anasynan adasyp qalǵan sıaqty, ózi tońyp qalypty. Qane, bárimiz úrlep jylý berip kúshikti jylytaıyq.
- Kúshiktiń júnderi qandaı ádemi! Túsi qandaı?
- Túsi aq.
- Balalar, kúshik qatty tońǵan sıaqty, áli dirildep tur, tobymyzǵa aparaıyq.
(Topqa kelip, balalar oryndaryna otyrady)
- Balalar, kúshiktiń anasyn ne dep ataımyz?
- It dep ataımyz.
- Osy kúshikke at qoıaıyqshy.
Balalar Aqtós dep at qoıady.
- Endi Aqtóstiń dene múshelerine toqtalyp óteıik.
- Mynaý nesi?
- Basy.
- Mynaý kózi, al qulaǵy nesheý?
- Qulaǵy ekeý.
- Al, mynaý tumsyǵy, keýdesi, aıaǵy. Aıaǵy tórteý eken. Al mynaý quıryǵy. Aqtós adamǵa erkelegende quıryǵyn qozǵaltady. Balalar, kúshik qandaı dybys shyǵarady, bilesińder me?
- Áý, áý, áý, áý.
- Kúshik kishkene kezinde sútpen qorektenedi, óskennen keıin súıekti jaqsy kóredi. Qane balalar, kúshiktiń qımylyn salaıyqshy.
Sergitý jattyǵýy:
Tanaýy tyrnalyp, isipti,
Sonda da, qýady mysyqty.
Adamnyń senimdi serigi,
Bil, ıttiń balasy - kúshikti.
- Jaraısyńdar, balalar! Búgingi oqý is - áreketimizde biz kúshikpen tanystyq. Endi kúshigimizdi ortaǵa alyp, osy kúshik beınesin japsyryp kóremiz be?
Ol úshin aldymen qaýipsizdik erejesimen tanysaıyq:
Qaıshymen jumys isteý tártibi:
1. Qaıshyny joldasyńa úshkir jaǵyn ózińe qaratyp ber;
2. Qaıshynyń júzin jabyq túrinde keltirip, partanyń oń jaǵyna qoı.
Jelimmen jumys isteý tártibi:
1. Jelim quıylǵan ydystyń aýzyn nyǵyz jabylýy kerek;
2. Jelimmen jumys jasap bolǵannan keıin, mindetti túrde qolyńdy jýýyń kerek;
3. Jumys kezinde arnaıy súlgi ustaýyń kerek.
Kúshiktiń bólikterin ataý: - basy, denesi, qulaǵy, qoly, aıaǵy, quıryǵy. Sanatý
Kúshiktiń 2 qulaǵy, 2 aıaǵy, 2 qoly tepe - teń, ıaǵnı sımmetrıaly.
1. Fon tańdaý
2. Fon betine salyp ornalastyramyz, kúshikke uqsaı ma?
3. Qaǵaz ornyn belgilep alamyz
4. Ár bólshekti óz ornyna jelimdeımiz
5. Aplıkasıany taza qaǵazben jabamyz
6. Kepkenshe bastyryp qoıamyz
Tárbıeshi: Balalar, sender kúshik beınesin óte jaqsy jasadyńdar, tústerdi de ajyrata biledi ekensińder.
Balalar men sendermen «Kóleńke» oıynyn oınaǵym kelip tur
Kólbeń kólbeń kóleńkem
Kólbeńdegen kóleńkem
Kúshigim qalaı júredi
Kim kórsete biledi?
Kólbeń kólbeń kóleńkem
Kólbeńdegen kóleńkem
Kúshigim bylaı júredi.
Jaraısyńdar balalar!
Búgin biz ıttiń balasy kúshik týraly biraz maǵlumattar bildik. endi osy ýı janýarynyń neni unatatynyn bilesińder me? endeshe sýrettegi beınesiniń qasyna súıek sýretin jelimdep japsyraıyq.
Kúshikpen oınap bolǵan soń ne isteýimiz kerek edi?
Jaraısyńdar balalar muny esten shyǵarmaýymyz kerek
Qorytyndylaý:
Aınalany koraǵyshtap av, av, av,
Uzyn tili salaǵyshtap av, av, av
Qos qulaǵy salbyrap
Dostyq jaıly án shyrqaıdy av, av, av.
Jaraısyńdar balalar búgingi oqý - is áreketine barlyqtaryń da jaqsy qatysa bildińder.
Balalar senderge óz jumystaryn unaı ma?
Balalardyń jumysyna toqtalyp marapattaý.
You Might Also Like
-
53 mektep-lıseıi qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
