InfoHub Logo

M. Shahanovtyń «Ǵashyqtyq ǵalamaty» atty jyry jelisimen jasalǵan mekteptiń joǵarǵy synyp oqýshylaryna arnalǵan sahnalyq qoıylym.

1 - KÓRİNİS.
Sahna. Mýzyka oınalady. Sahnaǵa avtor shyǵady.
Qadalǵan kóz talarlyq.
Jiger otyn janar ǵyp.
Everestke shyqqandardyń tizimi,
Saýsaqpenen sanarlyq.
Mahabatta shyń sıaqty,
Kún jaqyndap qasyna,
Bult qonatyn basyna
Qyran tektes jandar ǵana,
Shyǵa alatyn basyna.
Birde E. Evtýshenkanyń úıinde shet eldik dostarymmen bolǵan bas qosýda men osy oqıǵany áńgimeledim. Kenet ıtalán músinshisi ornynan atyp turdy da:»Munda súıgenine qosyla almaǵan Estaı aqynnyń saǵynyshy men zary ǵana emes, búkil bir ulttyń mahabatqa degen minez i men erligi jatyr eken. Osy Estaı men Qorlandy týǵan halyqtyń densaýlyǵy úshin tost kóterýdi usynamyn»,- dedi. Sol sátte tóbem kókke eki - aq eli jetpeı turdy.
2 - kórinis
Osy kezde esikten Ana kiredi.
Avtor: Kirińiz, kirińiz! Apa, tórletińiz.
- Amansyń ba, balam! Men saǵan bir jumyspen kelip otyrmyn.
- Kelgen sharýańyzdy aıta otyryńyz, apa.
Ana: Jalǵyz qyzym bar edi, Aınam, tirligimniń shynary.
Erkelettim, ómirimdi jelken ettim jolyna.
Tek sol gúldep tolyssyn dep, tek sol kısin, sol ishsin dep.
Eshteńeni aıaǵam joq, bárin berdim, qolyna.
Qyzym sulý boı túzedi, oı túzedi jaıdary.
Oı túzedi, kóz jaýyn ap qyzǵaldaqtaı maıdaǵy,
- Aldy boldy, qurbysynyń birge ósken, úmitime baq pen qaıǵy qalaı qatar mingesken.
Beker, beker jiberippin erkine, erte túsip qaldy - aý sirá, albyrt sezim órtine.
Baqytty edim, baqytty edim men qandaı, qashan qyzym jolyqqansha, ǵashyqtyqtyń dertine.
Kúzetshimin bul kún esik toryǵan, týar aıym týmaı qaldy ońynan.
3 jyl boldy, buırabas bir ártistiń, sorly qyzym, júgirip júr sońynan.
Al ol ıttiń (bul qorlyqqa qarashy).
Bar áıeli balasy. Úılenýge qaıdan kelsin shamasy.
Avtor:
Apataı - aý,
Onda nege ıteremiz ǵashyqtardy qaqpanǵa?
Kóńilińniń, kúni joqtardan, tabanynyń búri joqtardan
Jurt onsyzda zardap shegip jatqanda.
Ana:
Qyzym sony bilmeıdime, biledi?
Bile tura selt etpeıdi júregi. Nebir jaısań jigitterdi tórndeı, mazau etip ketpedi me elemeı.
Bul ne degen, kólden tabar baqytty, shólden izdep, jańylysqan shóregeı.
Dep sensem de, baqyt alda, jol alda, adasqandaı keıiptemin boranda.
Ana:
Al ol úshin buırabas sol ártisten, artyq jan joq ǵalamda, tek sony oılap beriledi armanǵa.
Tek sony oılap jylaıdy úıde qalǵanda, sosyn qaıta jymıady, menen asqan baqytty adam joq dep jalǵanda.
Daýa barma, daýa barma, talǵamǵa.
Avtor:
Apataı - aý!
Qyzym batty kúnáǵa, dep qamyǵyp jylama.
Janaryńdy qasiretke bulama
Múmkin joly, sátsiz shyǵar, biraq súıý baqyty.
Kez kelnege tartylmaıtyn sybaǵa.
Apataı - aý, senimińdi jasytpa, ǵashyqtyqty jeńe bilý myqtylyq.
Naǵyz baqyt,- jaqynda emes, qashyqta

Ana:
Jaqyn tartyp syrlasymdaı burynǵy, keshir qalqam, saǵan aıttym syrymdy.
Sen erekshe sıly jansyń qyzyma, syılaıtyny jatqa oqıdy, jyryńdy.
Ózińe aıan, qyz kóńili gúl názik, jeńe almaspyz, ór minezben urda jyq.
Ótinemin sol baqytsyz sorlyǵa, qol ushyn ber, oı salarlyq, jyr jazyp.
Ana shyǵyp ketedi.
Avtor:
Ǵashyq júrek súıgeni úshin bola almaıdy, jazady.
Adam azsa ǵashyqtyqtyń joqtyǵynan azady.
Ǵashyq jyry - tirshiliktiń kókeıkesti óleńi.
Eshbir geometrıamen ólshenbeıtin kólemi,
Bul sezimniń ushan - teńiz, adamzatqa bereri.
Ǵashyq bolý kelse kimniń qolynan, álem soǵan senedi.
Qulaı súıý, erlikpen teń sebebi!
Sózin jalǵastyrady (mýzyka aqyryn oınalady)

Astana qalasy,
№25 orta mektebiniń án - kúı jáne mýzyka páni muǵalimi
Ismaganbetova Moldır Izatýllaevna
M. Shahanovtyń «Ǵashyqtyq ǵalamaty» atty jyry jelisimen jasalǵan mekteptiń joǵarǵy synyp oqýshylaryna arnalǵan sahnalyq qoıylym. júkteý