InfoHub Logo

Árbir adam  meıli, ol jazýshy bolsyn, aqyn bolsyn, ne ánshi bolsyn óziniń asqan bir súıispenshiligimen jazatyn ne oryndaıtyn shyǵarmasy bolady. Al men jazýshy da, aqyn da, ánshi de emespin. Biraq búgingi jazylmaq  bolǵan shyǵarma  men úshin  úlken  jaýapkershilikpen   jazylar shyǵarmanyń biri  bolmaq. Bul shyǵarmany men kitaptan da,  ǵalamtordan  da  kóshirmedim. Teńizdiń jaǵaǵa tolqyp soqqan tolqyndaryndaı júrekpen  kóńilden shyqqan  oılar...  Bul shyǵarmanyń taqyryby tamyryn tereńge jaıǵan úlken aǵash  sekildi. Tamyry tereńge jaıylǵan aǵashtyń,  japyraǵy da kógerip máńgi kóktep gúldeneri shyndyq. Tamyryn tereńge jaıǵan, japyraǵy jaıqalǵan aǵash dep otyrǵanym qazaq ulty , qazaq eli,  qazaq halqy. Bul  men úshin máńgilik el beınesinde  kórinis tapty.

Avtor

Máńgilik el – bul qazaqtyń ótken tarıhynan bastaý alýy tıis. Tamyry tereńge jaıylǵan tarıhtan syr sherter bolsaq, biz qazaq ne kórmedik, qansha qıyn jaǵdaılardy, asharshylyq, soǵys, elden jyraqqa aýyp ketý, tilimizden aıyrylý, barlyǵyn bastan keshirdik. Biraq osynyń birde-birine moıymastan búgingi kúnge de amanshylyqpen jetip otyrmyz. Shúkir, mine osynyń ózi –aq máńgi el keregesi.

550 jyl boıyna kórgen qıyndyǵymyzǵa eshkimdi jazǵyrmaı, bireýdi kinálámaı, qaıǵy kórsek tereńine batyp ketpeı, qýanyshqa asyp-taspaı búgingi kúnge aman-esen jetkenimiz biz úshin úlken baqyt! Terezesi teń, keregesi keń, shańyraǵy bıik elimizdiń tarıhy men máńgilik eldiń irge tasyn qalap ketken Kereı men Jánibekten bastaý alǵan qazaq eliniń máńgilik el bolýy, qurylýy osynyń aıǵaǵy. Men úshin Máńgilik el osy kezeńnen bastaý aldy. 

Álemde jeriniń keńdigi jóninen birinshi ondyqta ornalasqan qazaq jerin, qazaq elin  máńgilik el  bolyp qalýy úshin batyr uldarymyz jońǵarlarmen betpe-bet kelip Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Shapyrashty  Naýryzbaı qazaqtyń ultaraqtaı jerin jaýǵa bermeı, qyzǵyshtaı qorǵaǵap, halyq qorǵany  bola bildi.

Qoldan jasalǵan asharshylyqtyń ózi qanshama qazaqty qyrǵanymen qoımaı, bir-birine jaýyz, ashkóz jándikteı qylyp, biriniń etin birine jegizip qazaqtyń sanyn kemitip, qala berse basqa memleketterge aýyp ketip,tarıhı otanyn kitaptardan oqıtyn tarydaı shashylǵan qazaqtardyń bytyraýyna sebepker de boldy emes pe?! Onyń bireýin de kórmegen biz qandaı baqytty urpaq edik!..

Al  Uly Otan soǵysy jyldar aralyǵyndaǵy  sozylǵan soǵysta uldarymyzdy aıtpaǵanda, qyzdarymyz Álıa, Mánshúk, Hıýaz sıaaqty batyr qyzdarymyzdyń  ózi qan maıdanda erlikpen shaıqasty. Soǵystyń surapyl jyldarynda soǵystaǵy uldarymyz ben qyzdarymyzdyń orny bir bólek bolsa, tylda eńbek etken aýyl adamdary sonyń ishindegi et júregi ezilip, kúrsingen júrektiń demimen damyl tappaı, ishinen tynyp, balam soǵystan aman qaıtsa eken dep tilegen, erkektiń aýyr qara jumysyn bir ózi atqarǵan qaıran áıel-Analar-aı!

Sonda da bizdi qazaq dep eshkim moıyndamady. Reseıdiń qol astynda bolyp eń basty, eń mańyzdy baılyǵymyz bolǵan salt-dástúrimizdi, ádet – ǵurpymyzdy, tilimizdi, dinimizdi joǵalttyq. Jetpis jyl oryssha saıradyq. Bul jyldarda eldiń el bolyp, ulttyń ult bolyp qalýy úshin batyrlarymyz atqa minip, alańǵa shyǵyp, bilektiń kúshimen kúresse, ádebıette aqyn- jazýshylarymyz qalamnyń ushymen kúrese bildi.

Budan keıingi jyldarda da Táýelsizdik úshin bolǵan kóteriliste de jeńiske jetip, 1991 jyly áýpirimdep Qazaq eli táýelsizdigine de qolyn jetkizdi. Bul kún biz úshin, búkil qazaq halqy úshin umytylmas, asqan bir meıram (aq túıeniń qarny jarylǵan kún)  da boldy, qaısar jastaryn joǵaltqan qaraly kún de boldy. Bult artynan kún shyǵady dep qazaq barlyq qaıǵyny umytty da, osy kúnge shúkirligin aıtty...

Iá, Endigi kúni bizdiń máńgilik el ekenimizdi búkil álem  moıyndady. Biz endi tar jol, taıǵaq  keshýlerden óttik. Jerimizdiń keńdigindeı   kóńili keń darhan «qazaq» degen halyqpyz. Memleketimizdiń berik irgetasyn qalaǵan, táýelsizdigimizdi alǵan, turmysy baqýatty, tútini túzý ushqan, urpaǵy erteńine senimmen qaraı biletin, derbes te táýelsiz ultpyz. Alda da solaı bola beredi. Asanqaıǵynyń armandaǵan «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan»zamany qazaqtyń basyna endi týdy. Ol - «Táýelsizdik». Biz armandardy aqıqatqa  aınaldyrdyq. Ol arman –Máńgilik el. Táýelsizdikpen birge halqymyz Máńgilik Murattaryna qol jetkizdi. Biz elimizdiń júregi, táýelsizdigimizdiń tiregi bolǵan Astana qalamyzdy turǵyzdyq. Endigi urpaq – Máńgilik qazaqtyń Perzenti. Endeshe, Qazaq eliniń Ulttyq Ideıasy – Máńgilik el! Kóz qarashyǵymzdaı saqtaý máńgi muratymyz!

Hanov Shohan Ýalıhanovıch

---