«Matematıkadaǵy jeti tústi gúl»
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi
Bilim berý salasy: «Tanym», «Qatynas».
Bólimi: Qarapaıym matematıkalyq túsinikterdi qalyptastyrý.
Taqyryby: «Matematıkadaǵy jeti tústi gúl».
Maqsaty: Balalarǵa tapsyrmalar arqyly alǵan bilimderin bekitý, logıkalyq oılaýlaryn jáne zeıinderin damytý. Esep shyǵarý, 7 - ge deıingi sandyq jáne rettik sanaý daǵdylaryn jetildirý, apta ataýlaryn ataý, geometrıalyq pishinderdi ajyratyp, óz betinshe jumys jasaý daǵdysyn damytyp, sózdik qoryn molaıtý. Uqyptylyqqa, ádeptilikke tárbıeleý.
Qajetti kórneki quraldar: Jeti tústi jelekti gúl, alma aǵashy, sandar, jeti qabatty úı, geometrıalyq pishinder.
Ádis - tásilder: suraq - jaýap, áńgimelesý, kórnekilik.
Kútilgen nátıje:
Biledi: Balalar tapsyrmalardy oryndaýdy, jyl mezgilderdi atap, esep shyǵrý týraly túsinikti;
Igerdi: Matematıkalyq jumbaqtardy sheshýdi, geometrıalyq pishinderden qurastyrýdy.
Meńgerdi: San quramyn jáne apta kúnderin, sandardy týra jáne keri sanaýdy.
Jambyl oblysy, Taraz qalasy,
«Mıras KZ - 2030» balabaqsha tárbıeshisi
Kadiráli Aıana Rahatqyzy
Bilim berý salasy: «Tanym», «Qatynas».
Bólimi: Qarapaıym matematıkalyq túsinikterdi qalyptastyrý.
Taqyryby: «Matematıkadaǵy jeti tústi gúl».
Maqsaty: Balalarǵa tapsyrmalar arqyly alǵan bilimderin bekitý, logıkalyq oılaýlaryn jáne zeıinderin damytý. Esep shyǵarý, 7 - ge deıingi sandyq jáne rettik sanaý daǵdylaryn jetildirý, apta ataýlaryn ataý, geometrıalyq pishinderdi ajyratyp, óz betinshe jumys jasaý daǵdysyn damytyp, sózdik qoryn molaıtý. Uqyptylyqqa, ádeptilikke tárbıeleý.
Qajetti kórneki quraldar: Jeti tústi jelekti gúl, alma aǵashy, sandar, jeti qabatty úı, geometrıalyq pishinder.
Ádis - tásilder: suraq - jaýap, áńgimelesý, kórnekilik.
| İs - áreket kezeńderi | Pedagogtiń is - áreketi | Balalardyń is - áreketi |
| Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq | Qol ustasyp turaıyq, Shattyq sheńberin quraıyq. Araılap tań atty Altyn sáýle taratty Jarqyraıdy kúnimiz Jarqyraıdy dalamyz Qaıyrly tań balalar Qaıyrly tań qonaqtar! Endi bárimiz ornymyzǵa baryp jaıǵasyp otyraıyq. | Qonaqtarmen amandasady. Dóńgelenip turady. Balalar birge aıtyp, qımylmen kórsetedi |
| Uıymdastyrýshylyq - izdenistik | Balalar búgin tobymyzdyń bólmesinde ǵajaıyp gúl ósip shyǵypty. Jaı gúlden qandaı aıyrmashylyǵy bar - Qansha jelekteri bar? - Ony qalaı atar edińder? - Bul gúl qaı ertegide bar? - «Jeti tústi gúl» ertegide. Jeti tústi gúl ertegisinde qyzdyń barlyq tilegin oryndaǵan bolatyn. Bizdiń tilegimizdi oryndaı ala ma eken? - Biz ne isteı alamyz? - Qyz gúlge qandaı sóz aıtady, káne esimizge túsireıik. Ushshy, ushshy japyraq Batys, shyǵys arqyly Soltústik pen ońtústik Sheńber jasap keri qaıt Jerdi jaılap basqanyń Bolsyn meniń aıtqanym. Gúldiń kógildir tústi kúlte japyraǵynda neniń sýreti beınelengen? Bir jylda neshe jyl mezgili bar? - Kim atap, kórsetip beredi? Al qazir jyldyń qaı mezgil? - Qys mezgilinde neshe aı? - Qys aılaryn kim atap beredi? - Qazir qaı aı? Bir jylda neshe aı bar? Qys mezgilinde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady? Balalar birinshi tilegin oryndadyq kim julyp alam deıdi. Ushshy, ushshy japyraq Batys, shyǵys arqyly Soltústik pen ońtústik Sheńber jasap keri qaıt Jerdi jaılap basqanyń Bolsyn meniń aıtqanym. 2 - shi jelekte neniń sýreti beınelengen. Aǵash pen sandar. Bul jelekte esep shyǵar deıdi. Esep qandaı bólikterden turady? - Bul ne? - Qandaı aǵash? - Alma aǵashynda ne ósip tur? - Qansha alma ósip tur? Kel Madına sanaı ǵoı. Eseptiń sheshýin muqıat tyńdaımyz. Alma aǵashynda jeti alma ósip turdy, jel soǵyp ekeýi túsip qaldy. Qansha alma qaldy? Esepte qandaı suraq boldy? Eseptiń sheshý joly. Barlyǵy qansha alma? Qansha alma túsip qaldy? Qansha alma qaldy? Jaýaby qansha alma qaldy? Bul tapsyrmasyn oryndadyq kim jelekti julyp, sózin aıtyp berem deıdi. Ushshy, ushshy japyraq Batys, shyǵys arqyly Soltústik pen ońtústik Sheńber jasap keri qaıt Jerdi jaılap basqanyń Bolsyn meniń aıtqanym. Kelesi úshinshi jelek. San quramy. - Qandaı sandar? 7 - san quramy. Al taǵy kóp qabatty úı neshe qabatty úı. Úı shatyrynda 7 sany. 7 san quramyn sandarmen belgileıdi. 7 - ge deıin týra jáne keri sanaý. Bul tapsyrmany oryndadyq gúldiń úshinshi jeleginiń tilegin oryndadyq. Kim julyp, sózin aıtyp beredi. 4. Apta kúnderi. Bir aptada neshe kún bar? - Aptanyń birinshi kúnin, sońǵy kúnin ata. Apta kúnderi týraly taqpaq kim biledi? 5. Kúlte japyraqta «?» belgisi. Suraq belgisi qaı kezde qoıylady. Mysaly: Bir nárse suraǵanda, jumbaq sheshkende. Al qazir meniń suraqtaryma kim tez jaýap beredi. Qonjyq bireý, tabany nesheý? Úsh qoıanda qulaq qansha? Sýǵa 3 torǵaı qondy. Bireýi ushyp ketti. Qansha torǵaı qaldy? Gúldin 5 - shi jelesin oryndadyq. Kelesi jelekte. Neniń sýreti beınelengen. 6. Pishinder Qandaı pishinder? Ushburysh, tórtburysh, dóńgelek t. b. - Pishindermen ne isteýge bolady? Durys balalar búgin sý kóligin qurastyrasyńdar. - Qandaı sý kóligin bilesińder? - Qurastyrǵanda buryshy bar pishindermen ǵana qurastyramyz. Sheńber, sopaqshada burysh bar ma? Balalar eki - ekiden qosylyp, keme, qaıyq qurastyrady. Bul tapsyrmany da jaqsy oryndadyq kim julyp alam deıdi? 7 - shi jelekte neniń sýreti beınelengen. | Ǵajaıyp gúldiń barlyq tilegin oryndaı alamaz. - Bir jylda tórt jyl mezgili bar. Kúz, qys, kóktem, jaz. Qazir qys mezgili. - Úsh aı bar. Jeltoqsan, qańtar, aqpan - Qazir qańtar aıy. Bir jylda on eki aı bar. Bala jelegin alý úshin, sózin aıtyp jelekti alady. Aǵash pen sandar. 1. Eseptiń sharty. 2. Eseptiń suraǵy. 3. Eseptiń sheshý joly. 4. Eseptiń jaýaby. - Aǵash. - Alma aǵashy. - Almalar - Jeti alma, barlyǵy jeti alma. Qansha alma qaldy? Barlyǵy 7 alma boldy. Túskeni 2 alma 7 - 2= 7 - 2= 5 Jaýaby: 5 alma. Balalar birge aıtyp, qımylmen kórsetedi 7 - sany Balalar 7 - ge deıin týra jáne keri sanaıdy. Bir aptada 7 kún bar. - Suraq belgisiniń sýreti. - 4 - 6 - torǵaılar sýǵa qona almaıdy - Pishinder - Sýret salyp, boıaýǵa, kurastyrýǵa. - Qaıyq, keme t. b - Joq |
| Refleksıaly - túzetýshilik | Kóńil kúı. Balalar búgingi sabaqta kóńil kúılerin qandaı boldy? - Senderge sabaq unady ma? - Búgingi sabaqta ne unady? - Endi jeti tústi gúl balalarǵa alǵys aıtqysy kelgen eken, oqyp kóreıik. Gúldiń ortasyndaǵy sheńberdi alyp, artynan áripterdi alyp «Jaraısyńdar!» Búgingi sabaqymyz aıaqtalyp qaldy, men de senderge alǵys aıtamyn «Bárin búgin jaqsy qatysqan úshin jáne tapsyrmalardy jaqsy oryndaǵan úshin jaraısyńdar dep aıtamyn. Biz aqyldy balamyz Aıtqan tildi alamyz Bizge kelgen qonaqqa Tek jaqsylyq tileımiz. | Balalardyń jaýaptaryn tyńdaý. Balalar biz búgin gúldiń barlyq jelektiń tilegin oryndadyq. |
Biledi: Balalar tapsyrmalardy oryndaýdy, jyl mezgilderdi atap, esep shyǵrý týraly túsinikti;
Igerdi: Matematıkalyq jumbaqtardy sheshýdi, geometrıalyq pishinderden qurastyrýdy.
Meńgerdi: San quramyn jáne apta kúnderin, sandardy týra jáne keri sanaýdy.
Jambyl oblysy, Taraz qalasy,
«Mıras KZ - 2030» balabaqsha tárbıeshisi
Kadiráli Aıana Rahatqyzy
You Might Also Like
-
Jemister, Sh dybysyn jeke, býynda durys aıtýǵa mashyqtandyrý.
