InfoHub Logo

Medıa mádenıet (media culture) — medıa salasyndaǵy materıaldyq jáne zıatkerlik qundylyqtardyń jıyntyǵy, sondaı-aq olardyń qoǵamda kóbeıýi men jumys isteýiniń tarıhı anyqtalǵan júıesi. Aýdıtorıaǵa qatysty medıa mádenıet "medıa mátindi qabyldaýǵa, taldaýǵa, baǵalaýǵa, medıa shyǵarmashylyqpen aınalysýǵa, BAQ salasyndaǵy jańa bilimdi ıgerýge qabiletti adamnyń jeke basynyń damý deńgeıleriniń júıesi" bola alady. Jańa medıanyń paıda bolýy (Internet, telekomýnıkasıalyq tehnologıalar jáne t.b.) jáne burynnan qalyptasqan dástúrli medıa resýrstardyń (radıo, kınematografıa, teledıdar, baspasóz) múmkindikterin keńeıtý ǵylymı bilimniń ártúrli salalaryndaǵy zertteýshilerdiń medıa mádenıettiń máselelerin túsinýge jáne onyń kórinisi — medıarealdylyqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrady. Medıa keńistikti ıgerýdiń ártúrli aspektilerin zertteý, onyń adammen jáne jalpy qoǵammen ózara árekettesýi jańa ǵylymı baǵyttardyń — medıa fılosofıanyń, medıa mádenıettiń áleýmettanýynyń jáne t. b. paıda bolýyna yqpal etedi. Medıamádenıettiń qazirgi qoǵam ómirine enýi, jańa ǵylymı uǵymdardyń paıda bolýymen qatar júredi: "medıa orta", "medıateorıa", "medıatehnologıa", "medıatekst " jáne t. b. Atap aıtqanda, medıateorıa salasy aqparatty jınaý, saqtaý jáne taratýdyń, tehnıkalyq quraldaryn taldaý kezinde sandyq sıpattamalarmen jumys jasaı otyryp, mamandandyrylǵan bilim sheńberinde jatyr; medıatekst medıa ónimniń naqty nátıjesi bolyp tabylady — aqparat medıanyń kez-kelgen túri men janrynda baıandalǵan habarlama (gazet maqalasy, telebaǵdarlama, beıneklıp jáne t.b.).

Medıa-mádenıet týyndylaryn zertteýdiń negizi - medıa-óner (tehnogendik, sıntetıkalyq). HİH-HH ǵasyrdyń basynda I. Gýtenbergtiń ónertabysynyń saldary jáne kútpegen "janama ónimi" bola otyryp, buqaralyq mádenıet óziniń negizgi qasıetteri boıynsha is júzinde qalyptasqan dep tanyldy. XIX ǵasyrdyń aıaǵynda ónerdiń damýy, F. Nıssheniń beıneli tilimen, "túıe tárizdes", burynǵy mádenıettiń salmaǵymen, sodan keıin arystan sıaqty balaǵa aınalady, ol barlyq júkterdi jyrtyp, birtindep oınaqy bolady, ol úshin barlyq "júk" oıynshyqqa, ıaǵnı jańa qurylys úshin qurylys materıalyna aınalady.

HH ǵ. jańa medıashyndyqtyń, kınematografıanyń, teledıdardyń, qarqyndy damyp kele jatqan aqparattyq tehnologıalardyń jáne t. b. dúnıege kelýin bildiredi. M. Maklúen baılanys quraldaryn sezim músheleriniń jalǵasy jáne júıke júıesiniń múmkindikterin keńeıtý retinde qarastyra otyryp, alǵashqylardyń biri bolyp mádenıet álemindegi buqaralyq komýnıkasıa prosesterin qarastyrýǵa bet burdy. Maklúennyń pikirinshe, medıa tehnologıalardyń qalyptasýy mádenıettiń damýyna ákeledi. Órkenıettik damýda birneshe negizgi kezeńderdi ajyratýǵa bolady:

- Alǵashqy "jazba aldyndaǵy" mádenıettiń ústemdigi;

- "jazbasha-baspa" mádenıetiniń kezeńi;

- elektrondy mádenıet dáýiri.

Elektrondyq buqaralyq aqparat quraldary, ásirese teledıdar, akýstıkalyq oılaýdy qalyptastyrýǵa, rólderdiń únemi ózgerýine jáne ishki maqsattarǵa (negizinen kórkem shyǵarmashylyqqa) baǵdarlanýǵa, sondaı-aq keńistikti, ýaqytty jáne aqparatty qysýǵa yqpal etedi. M.Maklúen bul prosesti «komýnıkasıalyq jarylys» dep atady, ol ádettegi syrtqa baǵyttalǵan jarylys pen teledıdardyń paıda bolýymen birge paıda bolatyn jáne barlyq ádettegi áleýmettik jáne mádenı kedergilerdi buzatyn «ishki jarylys» arasyndaǵy baılanysty kórsetedi. Buqaralyq aqparat quraldarynyń kómegimen tutas mádenıetterdiń emosıonaldyq klımatyn baqylaýǵa bolady.

Zamanaýı adam ómiriniń barlyq aspektilerin belsendi túrde ıgere otyryp, oǵan medıa mádenıetpen qarym-qatynas jasaý arqyly tek shynaıy ǵana emes, vırtýaldy (medıa) álemde de ómir súrýge múmkindik beretin buqaralyq aqparat quraldarynyń zamany keldi. Teledıdardy komýnıkasıanyń mozaıkalyq quraly retinde qarastyra otyryp, M.Maklúen onyń kez kelgen oqıǵadan jahandyq mańyzy bar habarlama jasaı alatynyn atap ótken bolatyn. Sonymen birge ekran aldynda ár adam kórgeni týraly óz sýretin qalyptastyrady, onyń mazmuny kóptegen faktorlarǵa baılanysty bola alady: bilim, ómir tájirıbesi, túsiný dárejesi jáne t.b.

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ
Dintaný jáne mádenıettaný kafedrasynyń aǵa oqytýshysy - Alıkbaeva Marjan Bashanovna
"Mádenıettaný" mamandyǵynyń 2 kýrs magıstranty - Satybaldına Arýjan

---