- 05 naý. 2024 01:08
- 284
Mektepaldy daıarlyq tobyna arnalǵan «Saýsaq oıyndary» baǵdarlamasy
Mektepaldy daıarlyq tobyna arnalǵan «Saýsaq oıyndary» baǵdarlamasy (varıatıvti bólim)
«Saýsaq oıyn» baǵdarlamasynyń basty maqsaty:
Oqýshylardyń oıyn jattyǵýlary arqyly qısyndy oılaýy men qolyn jazýǵa daıyndaý, oılaý qabiletin damytý.
«Saýsaq oıyn» baǵdarlamasynyń basty mindetteri:
- Jattaý arqyly balanyń tilin jetildirý;
- oıyn arqyly zeıinderin shoǵyrlandyrý.;
- Attary uıqasqan zattardy tanyp bilý;
- Dúnıetanymyn ósirý.
- Ana tilinde erkin sóıleýi;
- Qaıtalama sózdermen sóz órnegin baýlý;
- Tildik qordy damytý;
- Qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyryp damytý;
- Balanyń qısyndy oılaýy men este saqtaýyn ortany tez qabyldaýyn damytý;
Oqýshylardyń daǵdylaryn qalyptastyrý.
Balanyń logıkalyq oılaýyn damytý baǵytyndaǵy jumystar júıelenedi jáne ony uıymdastyrýdyń tıimdi joldary, ádis - tásilderi aıqyndalady, ol óz retinde, balalardyń logıkalyq oı - qabiletterin qalyptastyrý jumysynyń jaǵdaıyn bir shama arttyrady.
Sábı ómirinde saýsaq oıyndarynyń mańyzy zor. Ataý uıqastyryp búgingi kúni balalardy óz ana tilinde erkin sóıleýi memlekettik tildi meńgerýi mańyzdy máselege aınalyp otyr. Balalar kóp sózdiń maǵynasyn túsinbeıdi, sózdik qorlary óte az. Sol sebepti balalardyń tilin damytý úshin ádis - tásilderdiń tıimdi jaqtaryn qarastyrý jón.
«Saýsaq oıyn» baǵdarlamasy boıynsha kúntizbelik – taqyryptyq jospar.
Aptasyna 1 saǵat
Barlyǵy 32 saǵat
«Saýsaq oıyn» baǵdarlamasynyń basty maqsaty:
Oqýshylardyń oıyn jattyǵýlary arqyly qısyndy oılaýy men qolyn jazýǵa daıyndaý, oılaý qabiletin damytý.
«Saýsaq oıyn» baǵdarlamasynyń basty mindetteri:
- Jattaý arqyly balanyń tilin jetildirý;
- oıyn arqyly zeıinderin shoǵyrlandyrý.;
- Attary uıqasqan zattardy tanyp bilý;
- Dúnıetanymyn ósirý.
- Ana tilinde erkin sóıleýi;
- Qaıtalama sózdermen sóz órnegin baýlý;
- Tildik qordy damytý;
- Qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyryp damytý;
- Balanyń qısyndy oılaýy men este saqtaýyn ortany tez qabyldaýyn damytý;
Oqýshylardyń daǵdylaryn qalyptastyrý.
Balanyń logıkalyq oılaýyn damytý baǵytyndaǵy jumystar júıelenedi jáne ony uıymdastyrýdyń tıimdi joldary, ádis - tásilderi aıqyndalady, ol óz retinde, balalardyń logıkalyq oı - qabiletterin qalyptastyrý jumysynyń jaǵdaıyn bir shama arttyrady.
Sábı ómirinde saýsaq oıyndarynyń mańyzy zor. Ataý uıqastyryp búgingi kúni balalardy óz ana tilinde erkin sóıleýi memlekettik tildi meńgerýi mańyzdy máselege aınalyp otyr. Balalar kóp sózdiń maǵynasyn túsinbeıdi, sózdik qorlary óte az. Sol sebepti balalardyń tilin damytý úshin ádis - tásilderdiń tıimdi jaqtaryn qarastyrý jón.
«Saýsaq oıyn» baǵdarlamasy boıynsha kúntizbelik – taqyryptyq jospar.
Aptasyna 1 saǵat
Barlyǵy 32 saǵat
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.