InfoHub Logo

«Baldyrǵan» ortańǵy tobynyń uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Áleýmettik orta
Bólimi: Qorshaǵan ortamen tanystyrý
Taqyryby: Meniń otbasym
Maqsaty: Bilimdilik: Balalardy óziniń otbasy, jaqsy kóretin adamdary, olardyń jaqsylyǵy men qaıyrymdylyǵy, mádenıeti men sypaıylyqqa qatysty sózderdi qoldanýǵa úıretý.
Damytýshylyq: Óziniń otbasy músheleriniń bir - birine qalaı kómektesetindikteri jaıly suraqtarǵa jaýap berýge, basqa balalardyń da otbasy týraly aıtqandaryn tyńdap, túsine bilýge yntalandyrý.
Tárbıelik: Otbasy múshelerine qurmetpen, syılastyqpen qaraýǵa tárbıeleý.
Aldyn – ala júrgiziletin jumystar: Otbasy uǵymyn túsindirý. Otbasy múshelerimen tanystyrý.
Ádis – tásilder: Túsindirý, kórsetý, oıyn.
Qajetti qural – jabdyqtar: Otbasy músheleriniń sýretteri. Úlkendi qurmetteý, syılaý týraly sýretter.
Sózdik jumys: otbasy, áke, ana.
Bılıngvaldy komponent: Otbasy - semá, áke - papa, ana - mama.

Sebepti qyzyǵýshylyǵyn oıatý kezeńi Jylýlyq sheńberine jınalý.
Án salýǵa baramyz,
Dosymyzdy tabamyz.
Sálemet pe, mine, men!
Dospyn endi senimen.
Balalar, otbasy degendi qalaı túsinesińder?

Uıymdastyrýshylyq - izdenýshilik.
- Balalar, qalaı oılaısyńdar, jyly sózderdi senderge kimder aıtady?
- Iá, balalar senderge jyly sózderdi atalaryń, áke, ájeleriń analaryń aıtady eken.
- Al, osy adamdardy bir sózben kimder dep aıtamyz?
- Onda búgingi oqý is - áreketimizde biz kimder týraly áńgime qozǵaıdy ekenbiz? Balalardy eki ortalyqqa bólemin.
Birinshi ortalyqtaǵy balalarǵa otbasy beınelengen sýretterdi qarastyryp, ózderiniń otbasy músheleriniń qyzmetteri men qarym - qatynastary týraly aıtyp berýdi tapsyrady.
Ekinshi ortalyqtaǵy balalarǵa birneshe qýyrshaqtardy paıdalanyp, otbasy múshelerin toptastyrý jáne olardyń otbasyndaǵy týystyq qarym - qatynasyn anyqtap aıtyp berý tapsyrylady(áńgimelesý barysynda amandasý, qoshtasý, alǵys aıtý sekildi ádeptilik qarym - qatynas mádenıeti men sypaıylyqqa qatysty sózderdi paıdalanady)

Sergitý sáti
Iilip ońǵa bir, ıilip solǵa bir,
Jattyǵý jasaımyn.
Oń aıaq, sol aıaq, oń aıaq, sol aıaq,
Jattyǵý ońaı - aq.
D/o: «Jylýlyq tilegi»
Oıynnyń sharty: oıynǵa qatysýshy barlyq balalar ata, apa, ana, áke, aǵanyń, al dopty ustaǵan bala balanyń rólin oınaıdy.
Bala dopty laqtyrǵan kezde, qaǵyp alǵan bala(ata, áje, áke, ana, aǵa) dopty keri qaıtaryp teńeý sóz, jyly sóz, lebiz nemese tilek aıtady.

Dáptermen jumys.
Dápterde berilgen tapsyrmany túsindirý. Ózderine unaǵan sýretterdi tandap alyp, kollaj qurastyrý.
- Balalar, biz búgin kimder týraly bildik?
- Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi unady ma?
Tárbıeshi: Ýtepova S. A.

Meniń otbasym. júkteý