- 26 sáý. 2015 00:00
- 239
Meshit hám abaqty
B a l a :
Áketaı, mynaý ne úı uzyn moıyn,
Tym iri, ulyq ustap turǵan boıyn?
Basyna shyqqan adam biler edi-aý
Syryn aıtpas qarakók kóktiń oıyn.
Typ-tynysh bul úıge, áke, kim barady?
Tynyshtyqta qasıetti kim qalady?
Bıikte kók kúńirenip syr aıtqanda,
Baqytty kim kózinen jas tamady?
Á k e:
Bul úıdi meshit deıdi, qulynshaǵym,
Erigip, qýǵan bolyp ata zańyn,
Anda-sanda domalap barmaǵy úshin,
Saldyrǵan ózine arnap «jýan qaryn».
Bes mınýt «jatyp-turyp», jýyp almaq
Bylǵanǵan buzyqtyqpen uıat-aryn.
Shyǵatyn joǵaryǵa moldasy da
Azanmen quttyqtaıdy qaryn tańyn.
Bul meshit - Kók úıi emes, qaryn úıi,
Kórgiń kelse, baryp kór mal bazaryn.
B a l a :
Áketaı, anaý ne úı túsi sýyq?
Janyna jibermeıdi jandy jýyq.
Terezesi temirli, kór - esigi,
Qabyrǵasyn qoıǵan ba qanmen jýyp?
Tas qıma, temir qaqpa, shoıyn qulyp.
Tym-tyrys. Jalǵyz-aq jel tur ǵoı ulyp.
Sasyqta, qarańǵyda ash, aýrý
Kim jatyr eken, áke, tiri ólip?
Á k e:
Jıhanda bir jas jan bar, Qıal aty,
Máńgi oınaıtyn, sónbeıtin sáýle zaty.
Janǵa jan beretuǵyn tátti jyrly,
Merýertten tizilgen qos qanaty.
Ushyp júrip jyrymen jandy oıatý -
Jas Qıaldyń ejelden bar muraty.
Tiri janǵa jyrlamaq tátti jyryn,
Adamzattyń joq oǵan jaqyn-jaty.
Jıhanda bar nárseni jaratqan sol,
Táńiri bar bir ǵana - Qıal aty...
Anaý úıdi adamzat abaqty der,
Adam - dońyz, emenniń tamyryn jer.
Táńirisi, jan jyry Qıalǵa arnap,
Sonaý úıdi salǵan ol bolsyn dep kór.
Kóremisiń kúzetshini júrgen jarap,
Qabaq túıip, terezege qoıǵan qarap?
Esalań maldanyp júr: «Qıaldy ustap,
Tarıhtyń tańynda,- dep,- qoıdym qamap!»
Esalań! Qıal qaıda?.. Qıal kezbek,
Jıhanda aq qanatpen ylǵı júzbek.
Jerdegi jary - «jandy» jubatýǵa,
Toqtaýsyz Kók úninen ánder tizbek.
Balam, endi bildiń ǵoı, ol - abaqty,
Ashýmenen túıip tur ol qabaqty.
«Qıaldy ustap, japtym!»- dep bos maldanǵan
Aqymaq dep bolmaı ma adamzatty?!
Áketaı, mynaý ne úı uzyn moıyn,
Tym iri, ulyq ustap turǵan boıyn?
Basyna shyqqan adam biler edi-aý
Syryn aıtpas qarakók kóktiń oıyn.
Typ-tynysh bul úıge, áke, kim barady?
Tynyshtyqta qasıetti kim qalady?
Bıikte kók kúńirenip syr aıtqanda,
Baqytty kim kózinen jas tamady?
Á k e:
Bul úıdi meshit deıdi, qulynshaǵym,
Erigip, qýǵan bolyp ata zańyn,
Anda-sanda domalap barmaǵy úshin,
Saldyrǵan ózine arnap «jýan qaryn».
Bes mınýt «jatyp-turyp», jýyp almaq
Bylǵanǵan buzyqtyqpen uıat-aryn.
Shyǵatyn joǵaryǵa moldasy da
Azanmen quttyqtaıdy qaryn tańyn.
Bul meshit - Kók úıi emes, qaryn úıi,
Kórgiń kelse, baryp kór mal bazaryn.
B a l a :
Áketaı, anaý ne úı túsi sýyq?
Janyna jibermeıdi jandy jýyq.
Terezesi temirli, kór - esigi,
Qabyrǵasyn qoıǵan ba qanmen jýyp?
Tas qıma, temir qaqpa, shoıyn qulyp.
Tym-tyrys. Jalǵyz-aq jel tur ǵoı ulyp.
Sasyqta, qarańǵyda ash, aýrý
Kim jatyr eken, áke, tiri ólip?
Á k e:
Jıhanda bir jas jan bar, Qıal aty,
Máńgi oınaıtyn, sónbeıtin sáýle zaty.
Janǵa jan beretuǵyn tátti jyrly,
Merýertten tizilgen qos qanaty.
Ushyp júrip jyrymen jandy oıatý -
Jas Qıaldyń ejelden bar muraty.
Tiri janǵa jyrlamaq tátti jyryn,
Adamzattyń joq oǵan jaqyn-jaty.
Jıhanda bar nárseni jaratqan sol,
Táńiri bar bir ǵana - Qıal aty...
Anaý úıdi adamzat abaqty der,
Adam - dońyz, emenniń tamyryn jer.
Táńirisi, jan jyry Qıalǵa arnap,
Sonaý úıdi salǵan ol bolsyn dep kór.
Kóremisiń kúzetshini júrgen jarap,
Qabaq túıip, terezege qoıǵan qarap?
Esalań maldanyp júr: «Qıaldy ustap,
Tarıhtyń tańynda,- dep,- qoıdym qamap!»
Esalań! Qıal qaıda?.. Qıal kezbek,
Jıhanda aq qanatpen ylǵı júzbek.
Jerdegi jary - «jandy» jubatýǵa,
Toqtaýsyz Kók úninen ánder tizbek.
Balam, endi bildiń ǵoı, ol - abaqty,
Ashýmenen túıip tur ol qabaqty.
«Qıaldy ustap, japtym!»- dep bos maldanǵan
Aqymaq dep bolmaı ma adamzatty?!