InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Meıirimdilik. /Shyǵarmashylyq jumys/
Sabaqtyń maqsaty:
- meıirimdilik qasıeti jóninde uǵymdaryn keńeıtý:
- meıirimdilikke baýlý;
- qundy qasıetterdi damytý.
Ádis – tásilderi: áńgimeleý, túsindirý, oqýlyq jáne dáptermen jumys, oıyn, suraq - jaýap, ınterbelsendi ádis.
Kórnekiligi: Túrli - tústi sýretter, ınterbelsendi taqta, úntaspa, noýtbýk.

Sabaqtyń barysy
Uıymdastyrý kezeńi:
İ. Refleksıa:
Balalar sheńber quryp, qoldaryn bir - biriniń alaqandaryna qoıyp, kózderin jumyp, baıaý áýen yrǵaǵymen qımyl jasaıdy.
- Balalar bul ómirde bizder úshin mańyzdy zattar kóp. Biz solarǵa qol jetkizý úshin únemi talpynamyz. Janymyzdaǵylarǵa jaqsylyq jasaǵymyz keledi. Al ol úshin bizdiń júregimizde meıirim nury bolý kerek. Meıirimdilik ár adamda bar. Tek ony der kezinde kórsete bilý kerek. Men sizderdiń barlyǵyńyzdy meıirimdi bolýǵa shaqyramyn.
Búgingi sabaqtyń taqyryby: MEIİRİMDİLİK. Sabaǵymyz kóńildi ótý úshin, sabaqtyń uranyn aıtyp bastaıyq.
Oqýshylar sabaqtyń uranyn aıtady:
Bal arasha tynbaımyz,
Bilim balyn jınaımyz.
Mektep ana ózińe biz,
Bestikterdi syılaımyz.
Taratpalar arqyly oqýshylardy toptarǵa bólemin. Baǵalaý paraqshalaryn taratý. Bul paraqshalar top basshylaryna jáne ár bir oqýshyǵa jeke beriledi, krıterıılerdi sabaqtyń basynda quryp alamyz, sol krıterııler boıynsha oqýshylar ózin - ózi, top múshelerin, top basshysyn jáne muǵalimge de baǵa bere alady.

Negizgi bólim:

İİ. Tynyshtyq sáti.
- Úntaspadan “Ana qadiri ” ánin tyńdaý.
- Qazirgi sátte kimdi eske túsirdińder?
- Analardyń qandaı keremeti týraly oılandyńdar?
(Meıirimdilik)
İİİ. Oqýlyqpen jumys.
Tapsyrmalar oryndaý sáti
Interbelsendi taqtada beıne klıp kórsetý. Bul tabıǵat týraly kórsetilim. Syn turǵysynan oılaý modýlin qoldaný
“Meıirim” taqyrybyna fosterler jasap, sýret salý, taqtada qorǵaý.

İÚ. Sergitý sáti
Kóńilashar
Bul muǵalimniń basshylyǵymen túrli qımyl jasaý arqyly oryndalady.
Aǵash tabıǵattyń baǵa jetpes bergen baılyǵy, qane biz aǵash bolyp kóreıikshi. Qoldarymyzdy joǵary kóterip, aǵash qalpyna kiremiz jáne jel soqqanda aǵashtardyń áreketterin oryndaımyz,
Muǵalim: jel oń jaqtan, sol jaqtan ár taraptan soqty dep aıtady, oqýshyylar dene qımyldarymen oryndaıdy.

Ú. Dáptermen jumys
Beıne kórsetilim «Ana júregi», Adhambek Iýldashevtyń «Ne istedim - Anama dep» degen beıne rolıgin kórsetý
Oqýshylar «Meıirimdilik» taqyrybynda shyǵarma jazady, óz oılaryn dápterlerine jazady.
Qorytyndy:

1. Sabaqty aıaqtap oqýshylardyń baǵalaý paraqshalaryn, oqýshylardyń jazǵan shyǵarmalaryn jınap alý, úıge tapsyrmany túsindirý, BBB strategıasy boıynsha refleksıa jazdyrý

2. Úıge tapsyrma: a) Ótkendi qaıtalaý
á) Analar - «Ana tabıǵat», «Jer ana», «Kún ana» taqyryptarynda nege «ana» sózi qoldanylyp otyr, olardyń ortaq qasıetin taýyp, óz oılaryn jazyp kelý.