Moderasıa - toptyq jumysty belsendendirýdiń tásili
Sabaqtyń taqyryby: Moderasıa - toptyq jumysty belsendendirýdiń tásili
Jalpy maqsattar: 1. Toptyq jumystyń jańa ádisimen tanysý, ereksheligi men ıdeıasyn túsiný, osy ádisti tájirıbede paıdalaný joldaryn qarastyrý.
Kútiletin nátıje:
Qatysýshylar:
Moderasıa ádisin biledi
Moderasıa ádisin sabaqta tıimdi paıdalanýǵa umtylady
1. Toptyq jumysty belsendendirý maqsatynda moderasıany qoldana alady;
2. Jasalǵan jumys boıynsha keri áreket alýdy;
Ortada jaıly áreket ornatady, áńgimelesý úshin múmkindikter jasaıdy.
Túıindi ıdeıalar: Moderasıaádisin qoldaný arqyly tabysty oqytýǵa qol jetkizedi
1 mınýt
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Jaǵymdy ahýal qalyptastyrý
«Sheńber boıynsha sóz tizbegi” oıyny trenıńke qatysýshylardyń sózdik maǵynaly oılaýyn, toptyq qatynasyn, sóıleý mánerin damytýǵa yqpal etedi.
Oıynnyń erejesi: Qandaı da bir qarapaıym sóılem tańdap, qatysýshylar sol sóılemdi túrli daýys yrǵaǵymen jalǵastyrýlary qajet. Mysaly “Biz kompetentti, kásibı bilimdi mamanbyz”. Endi oń jaqtaǵy oıynshydan bastap osy sóılemdi kezekpen aıtamyz. Oıynnyń ár qatysýshysy sóılemdi jańa ıntonasıamen aıtýy tıis (suraýly, qýanyshty, tańqalýshy, nemquraıly jáne t. b). Eger qatysýshy jańa daýysqa sala almaı aıtylǵanda qaıtalasa oıynan shyǵarylady.. Basqaadamnyńıntonnasıasynqaıtalaýǵabolmaıdy.
5 mınýt İİ. Bilim alý ortasyn qurý
1. Sabaqtyń taqyrybymen tanystyrý
2. Sabaqtyń maqsatyn, aıqyndatqyzý
3. Kútiletin nátıjeni anyqtaý: Osy maqsattan qandaı nátıje kútemiz?
- Sonymen búgingi koýchıng sesıadan ne kútesizder?
Ne úırenip qaıtasyzdar?- stıkerge jazyp, ony oqyp, korzınaǵa salasyzdar.
Qatysýshylar jaýaby tyńdalady.
- Qazir sizdermen toptyq jumystyń «Moderasıa» dep atalatyn ádisimen tanysamyz.
Qysqasha túsinik beriledi.(mını – leksıa)
- Bul ádiste óz oılaryńyzdy nemese sheshý joldaryn stıkerge jazyp, sol jazǵandaryńyz boıynsha qorytyndy shyǵarylady. Bul ádis shaǵyn topta júzege asady. Top múshelerimen aqyldasyp, toppen jasalatyn ádis túri.
Osy tásildi meńgerý maqsatynda praktıka túrinde jumys jasaımyz. Ol úshin talqyǵa salynatyn taqyryppen tanysamyz «"Úlgerimi tómen oqýshylardy boldyrmaýdyń joldary» (ınterbelsendi taqtada jazylady).
5 mınýt İİİ. MAǴYNANY TÚSİNÝ.
MODERASIANYŃ BİRİNSHİ KEZEŃİ(BİR JAǴDAI TÝǴYZÝ):
- Úlgerimi tómen oqýshylardy boldyrmaý joldary bar ma?- dep bári ıá dep jaýap beretindeı jeteleýshi suraq qoıamyn.
Tyńdaýshylardyń kóz aldyna elestete otyryp, daýys yrǵaǵymen aıtyp beremin.
Mektep ómirindegi pedagogtardyń, ásirese jas mamandardyń negizgi qıyndyq týdyratyn máselesi - bul úlgerimi tómen oqýshylarmen jumys. Árıne, qansha biz tyryssaq ta, bes saýsaq birdeı emes degen uǵym bar. Ol shyndyq. Ár synypta joq degende 1 úlgerimi tómen oqýshylar bolady. Al, úlgerimi tómen oqýshylar degenimiz kimder? Olarǵa qandaı oqýshylardy jatqyzýǵa bolady? Úlgerimi tómen oqýshylarǵa – oı qabileti álsiz damyǵan, este saqtaý qabileti tómen, óz oıyn tolyq jetkize almaıtyn, úı tapsyrmasyn jıi oryndamaı keletin, sabaqqa degen ynta - jigeri tómen, jańa materıaldy tez meńgere almaıtyn jáne sabaqtan sebepsiz kóp qalatyn oqýshylar jatqyzýǵa bolady.
Oqýshylardyń sabaq úlgeriminiń nasharlaýy - búgingi kúrdeli máseleniń biri. Jalpy ǵylymı turǵydan alǵanda oqýshylardyń sabaqqa úlgermeýshilik máselesi áli tolyq zerttelgen joq. Pedagog úshin eń aldymen oqýshylardyń sabaqqa úlgermeýshilik sebebin anyqtap alý kerek.
ENDESHE, balanyń taǵdyrynda sońǵy oryn almaıtyn muǵalim retinde, osyndaı úlgerimi tómen oqýshylardy boldyrmaýdyń qandaı joldary bar dep oılaısyzdar? Urpaqtyń bolashaǵyna negizgi úles qosatyn ustaz retinde olarǵa qandaı kómek kórsete alamyz dep oılaısyzdar?
Tekeli qalasy,
№5 orta mektep bastaýysh synyp muǵalimi
Jakýpova Gýlbarshyn Soltanqyzy
Moderasıa - toptyq jumysty belsendendirýdiń tásili júkteý
Jalpy maqsattar: 1. Toptyq jumystyń jańa ádisimen tanysý, ereksheligi men ıdeıasyn túsiný, osy ádisti tájirıbede paıdalaný joldaryn qarastyrý.
Kútiletin nátıje:
Qatysýshylar:
Moderasıa ádisin biledi
Moderasıa ádisin sabaqta tıimdi paıdalanýǵa umtylady
1. Toptyq jumysty belsendendirý maqsatynda moderasıany qoldana alady;
2. Jasalǵan jumys boıynsha keri áreket alýdy;
Ortada jaıly áreket ornatady, áńgimelesý úshin múmkindikter jasaıdy.
Túıindi ıdeıalar: Moderasıaádisin qoldaný arqyly tabysty oqytýǵa qol jetkizedi
1 mınýt
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Jaǵymdy ahýal qalyptastyrý
«Sheńber boıynsha sóz tizbegi” oıyny trenıńke qatysýshylardyń sózdik maǵynaly oılaýyn, toptyq qatynasyn, sóıleý mánerin damytýǵa yqpal etedi.
Oıynnyń erejesi: Qandaı da bir qarapaıym sóılem tańdap, qatysýshylar sol sóılemdi túrli daýys yrǵaǵymen jalǵastyrýlary qajet. Mysaly “Biz kompetentti, kásibı bilimdi mamanbyz”. Endi oń jaqtaǵy oıynshydan bastap osy sóılemdi kezekpen aıtamyz. Oıynnyń ár qatysýshysy sóılemdi jańa ıntonasıamen aıtýy tıis (suraýly, qýanyshty, tańqalýshy, nemquraıly jáne t. b). Eger qatysýshy jańa daýysqa sala almaı aıtylǵanda qaıtalasa oıynan shyǵarylady.. Basqaadamnyńıntonnasıasynqaıtalaýǵabolmaıdy.
5 mınýt İİ. Bilim alý ortasyn qurý
1. Sabaqtyń taqyrybymen tanystyrý
2. Sabaqtyń maqsatyn, aıqyndatqyzý
3. Kútiletin nátıjeni anyqtaý: Osy maqsattan qandaı nátıje kútemiz?
- Sonymen búgingi koýchıng sesıadan ne kútesizder?
Ne úırenip qaıtasyzdar?- stıkerge jazyp, ony oqyp, korzınaǵa salasyzdar.
Qatysýshylar jaýaby tyńdalady.
- Qazir sizdermen toptyq jumystyń «Moderasıa» dep atalatyn ádisimen tanysamyz.
Qysqasha túsinik beriledi.(mını – leksıa)
- Bul ádiste óz oılaryńyzdy nemese sheshý joldaryn stıkerge jazyp, sol jazǵandaryńyz boıynsha qorytyndy shyǵarylady. Bul ádis shaǵyn topta júzege asady. Top múshelerimen aqyldasyp, toppen jasalatyn ádis túri.
Osy tásildi meńgerý maqsatynda praktıka túrinde jumys jasaımyz. Ol úshin talqyǵa salynatyn taqyryppen tanysamyz «"Úlgerimi tómen oqýshylardy boldyrmaýdyń joldary» (ınterbelsendi taqtada jazylady).
5 mınýt İİİ. MAǴYNANY TÚSİNÝ.
MODERASIANYŃ BİRİNSHİ KEZEŃİ(BİR JAǴDAI TÝǴYZÝ):
- Úlgerimi tómen oqýshylardy boldyrmaý joldary bar ma?- dep bári ıá dep jaýap beretindeı jeteleýshi suraq qoıamyn.
Tyńdaýshylardyń kóz aldyna elestete otyryp, daýys yrǵaǵymen aıtyp beremin.
Mektep ómirindegi pedagogtardyń, ásirese jas mamandardyń negizgi qıyndyq týdyratyn máselesi - bul úlgerimi tómen oqýshylarmen jumys. Árıne, qansha biz tyryssaq ta, bes saýsaq birdeı emes degen uǵym bar. Ol shyndyq. Ár synypta joq degende 1 úlgerimi tómen oqýshylar bolady. Al, úlgerimi tómen oqýshylar degenimiz kimder? Olarǵa qandaı oqýshylardy jatqyzýǵa bolady? Úlgerimi tómen oqýshylarǵa – oı qabileti álsiz damyǵan, este saqtaý qabileti tómen, óz oıyn tolyq jetkize almaıtyn, úı tapsyrmasyn jıi oryndamaı keletin, sabaqqa degen ynta - jigeri tómen, jańa materıaldy tez meńgere almaıtyn jáne sabaqtan sebepsiz kóp qalatyn oqýshylar jatqyzýǵa bolady.
Oqýshylardyń sabaq úlgeriminiń nasharlaýy - búgingi kúrdeli máseleniń biri. Jalpy ǵylymı turǵydan alǵanda oqýshylardyń sabaqqa úlgermeýshilik máselesi áli tolyq zerttelgen joq. Pedagog úshin eń aldymen oqýshylardyń sabaqqa úlgermeýshilik sebebin anyqtap alý kerek.
ENDESHE, balanyń taǵdyrynda sońǵy oryn almaıtyn muǵalim retinde, osyndaı úlgerimi tómen oqýshylardy boldyrmaýdyń qandaı joldary bar dep oılaısyzdar? Urpaqtyń bolashaǵyna negizgi úles qosatyn ustaz retinde olarǵa qandaı kómek kórsete alamyz dep oılaısyzdar?
Tekeli qalasy,
№5 orta mektep bastaýysh synyp muǵalimi
Jakýpova Gýlbarshyn Soltanqyzy
Moderasıa - toptyq jumysty belsendendirýdiń tásili júkteý
You Might Also Like
-
ASHYQ SABAQTYŃ ÁDİSTEMELİK TALDAMASY
