- 05 naý. 2024 00:16
- 207
Muqaǵalı Maqataev «Qaıran, Qarasazym-aı!»
Sabaqtyń taqyryby: M. Maqataev «Qaıran, Qarasazym - aı!»
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardy aqıyq aqyn M. Maqataevtyń ómirimen, shyǵarmashylyǵymen tanystyrý. Óleńniń mazmunyn ashý, túsindirý. Oı - óristerin, til baılyqtaryn arttyrý. Sózdik qorlaryn damytý. Tabıǵatty aıalaýǵa, súıýge, qorǵaýǵa tárbıeleý.
Túri: Jańa sabaq
Ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý.
Kórnekiligi: Aqynnyń sýreti, toptastyrý, plakattar.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Oqýshylar hormen:
Maqsatymyz bilim - alý
Mindetimiz – eńbektený
5 - ke qoldy jetkizý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
1. 3 - 4 oqýshy «Teńiz jyry» óleńin jatqa aıtady.
2. Suraq - jaýap.
• Aqynnyń týǵan kúni týraly ne delingen?
• Ertis ózeni qaıda ornalasqan?
• Óleńdi aqyn qandaı kóńil - kúımen jazǵan?
İİİ. Jańa sabaq.
Olaı bolsa, búgingi sabaqta M. Maqataevtyń ómiri men «Qaıran, Qarasazym - aı» óleńin oqyp, tanysamyz.
Muqaǵalı Maqataev (1931 - 1976) Almaty oblysynyń Raıymbek aýdanynda ómirge kelgen. Qazaqtyń asa daryndy aqyny. Onyń kóptegen óleńderi men poemalary jaryq kórgen. Balalarǵa arnalǵan jyrlary da mol.
Muqaǵalı Maqataev
↓
Aqyn
1931 jyly dúnıege kelgen
«Ómir - ózen», «Sholpan» t. b. óleńderi bar
1976 jyly dúnıeden ótken
Aqynnyń qandaı óleńderin bilesińder? (Oqýshylardan suraý).
Shyǵarmadaǵy tabıǵat qubylystaryn jandandyryp, adam keıpinde sýretteýdi keıipteý dep ataıdy.
İV. Oqýlyqpen jumys.
Óleńdi mánerlep oqý.
Oqýshylarǵa óleńdi mánerlep oqytý.
V. Sergitý sáti:
Bı bılegim keledi
Biraq qalaı bastaımyn
Oń aıaq, sol aıaq
Ózimdi ózim aınalam
Bas aıaqty top - top
Alaqanmen soq - soq
Oń aıaq, sol aıaq
Ózimdi ózim aınalam
Basymyzdy ıemiz
Bı bıleımiz, kúlemiz
Oń aıaq, sol aıaq
Ózimdi ózim aınalam
Vİ. Oıyn «Uıqasyn tap».
Berilgen uıqasqa óleń qurastyr.
...... súıemin
...... kúıemin
...... aǵalarǵa
...... ıemin
Vİİ. Bekitý.
1. Aqynnyń týǵan jerine degen ystyq sezimi qandaı sózdermen berilip tur?
2. Týǵan jer týraly maqal - mátel aıt.
3. Óleńnen sý jaǵasyndaǵy elik jóninde aıtylǵan shýmaqty taýyp oqy.
4. Aqyn týǵan jeriniń kelbetin qalaı elestetedi?
5. Týǵan jerdiń nesin eske alady?
6. Óleń saǵan unady ma? Nelikten?
7. Óleńdegi jan - janýarlardyń, qustardyń, balyqtardyń attaryn ata.
8. Óleń joldarynda neler týraly aıtylǵan?
9. M. Maqataevtyń óleńine jazylǵan án orynda.
Vİİİ. Úıge tapsyrma.
Óleńdi mánerlep oqyp, túsinigin aıtý.
Óleńdegi jan - janýarlardyń, qustardyń, balyqtardyń sýretterin salý.
İH. Baǵalaý.
Oqýshylardy teksheler arqyly baǵalaý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardy aqıyq aqyn M. Maqataevtyń ómirimen, shyǵarmashylyǵymen tanystyrý. Óleńniń mazmunyn ashý, túsindirý. Oı - óristerin, til baılyqtaryn arttyrý. Sózdik qorlaryn damytý. Tabıǵatty aıalaýǵa, súıýge, qorǵaýǵa tárbıeleý.
Túri: Jańa sabaq
Ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý.
Kórnekiligi: Aqynnyń sýreti, toptastyrý, plakattar.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Oqýshylar hormen:
Maqsatymyz bilim - alý
Mindetimiz – eńbektený
5 - ke qoldy jetkizý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
1. 3 - 4 oqýshy «Teńiz jyry» óleńin jatqa aıtady.
2. Suraq - jaýap.
• Aqynnyń týǵan kúni týraly ne delingen?
• Ertis ózeni qaıda ornalasqan?
• Óleńdi aqyn qandaı kóńil - kúımen jazǵan?
İİİ. Jańa sabaq.
Olaı bolsa, búgingi sabaqta M. Maqataevtyń ómiri men «Qaıran, Qarasazym - aı» óleńin oqyp, tanysamyz.
Muqaǵalı Maqataev (1931 - 1976) Almaty oblysynyń Raıymbek aýdanynda ómirge kelgen. Qazaqtyń asa daryndy aqyny. Onyń kóptegen óleńderi men poemalary jaryq kórgen. Balalarǵa arnalǵan jyrlary da mol.
Muqaǵalı Maqataev
↓
Aqyn
1931 jyly dúnıege kelgen
«Ómir - ózen», «Sholpan» t. b. óleńderi bar
1976 jyly dúnıeden ótken
Aqynnyń qandaı óleńderin bilesińder? (Oqýshylardan suraý).
Shyǵarmadaǵy tabıǵat qubylystaryn jandandyryp, adam keıpinde sýretteýdi keıipteý dep ataıdy.
İV. Oqýlyqpen jumys.
Óleńdi mánerlep oqý.
Oqýshylarǵa óleńdi mánerlep oqytý.
V. Sergitý sáti:
Bı bılegim keledi
Biraq qalaı bastaımyn
Oń aıaq, sol aıaq
Ózimdi ózim aınalam
Bas aıaqty top - top
Alaqanmen soq - soq
Oń aıaq, sol aıaq
Ózimdi ózim aınalam
Basymyzdy ıemiz
Bı bıleımiz, kúlemiz
Oń aıaq, sol aıaq
Ózimdi ózim aınalam
Vİ. Oıyn «Uıqasyn tap».
Berilgen uıqasqa óleń qurastyr.
...... súıemin
...... kúıemin
...... aǵalarǵa
...... ıemin
Vİİ. Bekitý.
1. Aqynnyń týǵan jerine degen ystyq sezimi qandaı sózdermen berilip tur?
2. Týǵan jer týraly maqal - mátel aıt.
3. Óleńnen sý jaǵasyndaǵy elik jóninde aıtylǵan shýmaqty taýyp oqy.
4. Aqyn týǵan jeriniń kelbetin qalaı elestetedi?
5. Týǵan jerdiń nesin eske alady?
6. Óleń saǵan unady ma? Nelikten?
7. Óleńdegi jan - janýarlardyń, qustardyń, balyqtardyń attaryn ata.
8. Óleń joldarynda neler týraly aıtylǵan?
9. M. Maqataevtyń óleńine jazylǵan án orynda.
Vİİİ. Úıge tapsyrma.
Óleńdi mánerlep oqyp, túsinigin aıtý.
Óleńdegi jan - janýarlardyń, qustardyń, balyqtardyń sýretterin salý.
İH. Baǵalaý.
Oqýshylardy teksheler arqyly baǵalaý.