InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qos sózder

Sabaqtyń maqsaty: Sóılemnen ishinen bir sózdiń qaıtalanýy arqyly jáne eki túrli sózdiń qosarlanýy arqyly qos sózderdi tabý. Oqýshylardyń toppen jumys isteýlerin, logıkalyq oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardy tapqyrlyqqa, izdenimpazdyqqa tárbıeleý.
Tıpi: jańa sabaqty meńgertý.
Túri: jarys sabaq
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, oı qozǵaý, toppen jumys

Kórnekiligi: kespe qaǵazdar, dıdaktıkalyq oıyndar.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
Psıhologıalyq daıyndyq.
Oqýshylar hormen:
Maqsatymyz bilim - alý
Mindetimiz – eńbektený
5 - ke qoldy jetkizý.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý:
Úıge qaıtalaý
1 - top «Árip» toby
2 - top «Dybys» toby
3 - top «Sóz» toby
Oqýshylardy úsh topqa bólip, ár topqa shablondar úlestirý.

İİİ. Jańa sabaq
Keıbir sózder eki sózdiń qosarlanýy arqyly jasalady. Olardy qos sózder deımiz. Jazýda qos sózdiń arasyna defıs (-) qoıylady: qora - qora, búgin - erteń, áke - sheshe, úlken - kishi, alys - jaqyn.

İV. Dáptermen jumys.
Kúnniń jadyn jazý
Terme dıktant.
Qos sózderdi terip jazý.
Túıequs, ata - ana, úıir - úıir, qosaıaq, bala - shaǵa, alabota, anda - sanda, Temirqazyq, jalt - jult.

V. Oqýlyqpen jumys:
240 - jattyǵý.
Kúrdeli sózderdi tap.
Qora - qora qoı jatyr
Qaryn - qaryn maı jatyr
Túıe - túıe júk jatyr
Aýyl - aýyl el jatyr.

241 - jattyǵý.
Aýyzsha oryndalady.
Oıyn: «Syńarym qaıda».
Joǵary - tómen
Kúni - túni
Ydys - aıaq
Bıik - bıik
Qarq - qarq
Jylt - jylt

242 - jattyǵý
Mátindi oqyp, qos sózderdi tabý.
Keshqurym jol qapshyqtarymyzdy býyp - túıdik. Jolǵa ydys - aıaqtar aldyq. Tańerteń kún shyǵar - shyqpastan júrip kettik. Jolda Esen aıaǵyn tasqa soǵyp aldy. Iod jaǵyp, aıqysh - úıqysh tańyp berdik. Sapardy ári qaraı jalǵastyrdyq. Asýǵa deıin bes - alty shaqyrym qaldy. Aldymyzdan oıdym - oıdym saz - batpaq shyqty. Barlaýshylarymyzǵa ilesip, ara - arasymen ótip kettik. Sońǵy ret kól jaǵasynda aıaldaǵan edik. Sol arada jylaǵan bala daýysyn estidik. Daýys shyqqan jaqqa qaraı tura - tura júgirdik. Eki kishkentaı bala joldan adasyp qalypty. Jón siltedik. Olar álsin - álsin bizge burylyp qarap qoıyp, ketip bara jatty.

Kespe qaǵazdarmen jumys
1 - tapsyrma
Óleńnen qos sózderdi tap.
Kók qutandar kólbeńdep
Kóterile almaıdy
Jalǵyz - jalǵyz erbeńdep
Kók qoıandar zýlaıdy.

2 - tapsyrma
Maqaldan qos sózderdi tap.
Kóre - kóre kósem bolady,
Sóıleı - sóıleı sheshen bolady.

3 - tapsyrma
Osy óleńniń ishinen qos sózderdi tap.
Seńgir - seńgir taýlardan
Sekirip Býryl gýledi.
Vİ. Jumbaqtar saıysy.
1. Qabat - qabat kıingen
Tóbeden shashy túıilgen
Jep kórip em ózinen
Jas shyǵardy kózimnen
(Pıaz)

2. Jerge tyrs - tyrs tamady,
Saıǵa qaraı aǵady.
Sheshýin kim tabady?
(Jańbyr)

Úsh topqa úsh tapsyrma
Berilgen sózderden qos sózder jasaý.
1 - top ---------------- 2 - top ----------------- 3 - top
Dup - durys -------- qap - qara ------------- sap - sary
Qyp - qysqa -------- táp - táýir ------------- shop - sholaq
Qyp - qyzyl ------- mop - momaqan ------- súp-súıkimdi

Vİİ. Oı - tolǵanys.
Úırendik

Qos sózder
Erejesin aıtý. Mysaly:
Qora - qora, búgin - erteń, áke - sheshe, úlken - kishi, alys - jaqyn

Vİİİ. Úıge tapsyrma berý.
Alys - jaqyn, tap - taza, syldyr - syldyr, ý - shý.
Osy qos sózderge sóılem quraý.

İH. Baǵalaý.
Jeńgen topty marapattaý.
Sabaqqa aralasqan oqýshylardy baǵalaý.